Raamatukogu
Sissejuhatus kirja 2. korintlastele

Sissejuhatus kirja 2. korintlastele

Milleks seda kirja uurida?

See apostel Pauluse kiri Kiriku liikmetele Korintoses paistab välja teemade poolest, mis pakuvad tröösti kannatustes, jõudu nõtruses (millega Paulus ise eeskujuks oli) ja oskust eristada õigeid õpetajaid valedest. Pauluse eeskuju ja õpetused tema teises kirjas korintlastele inspireerivad sind jääma olukordadest ja tagajärgedest hoolimata truuks ja ustavaks igavestele lepingutele, mille oled Jumala, Igavese Isaga sõlminud.

Kes selle kirja kirjutas?

Paulus kirjutas selle kirja Korintose pühadele (vt 2Kr 1:1).

Millal ja kus see kiri kirjutati?

Varsti pärast seda, kui Paulus kirjutas kirja, mida tunneme kui 1. korintlastele, tekkisid Efesoses tema õpetustele vastu tänavarahutused (vt Ap 19:23–41) ja ta läks ära Makedooniasse (vt Ap 20:1; 2Kr 2:13; 7:5). Selgub, et Makedoonias olles kirjutas ta kirja 2. korintlastele, tõenäoliselt umbes 55–57 pKr (vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org).

Kellele ja miks see kiri kirjutati?

Kiri, mida me tunneme kui 2. korintlastele, kirjutati Kiriku liikmetele Korintoses. Kui Paulus oli kolmanda misjonireisi ajal Makedoonias, tõi Tiitus talle Korintosest uudiseid, et pühad olid tema varasema kirja hästi vastu võtnud (vt 2Kr 7:6–13). Kiriku Korintose kogudus arenes, kuid Paulus sai teada ka sealsetest valeõpetajatest, kes Kristuse ehedaid õpetusi moonutasid. Mõnda aega pärast Pauluse esialgset Korintose külastamist, tõenäoliselt tema teise külastuse ajal (vt 2Kr 1:15–16), kui paistis, et ta nuhtles mõnda püha (vt 2Kr 2:1; 12:21), saabusid Korintosesse jutlustajad Jeruusalemma piirkonnast ja hakkasid vastupidiselt Pauluse õpetustele pühadele õpetama, et nad peavad juutide kombed omaks võtma. Paljud 2. kirjas korintlastele kõne all olevad probleemid olid nende valeõpetajate põhjustatud.

Pauluse kiri oli adresseeritud nii neile, kes soovisid kuulda rohkem tema sõnu (vt 2Kr 1–9), kui ka neile, kes olid tema õpetuste suhtes tõrksad (vt 2Kr 10–13). Üldiselt on kirjal 2. korintlastele mitu eesmärki:

  • väljendada pühadele tänu ja tugevdada neid, kes olid ta eelmise kirja positiivselt vastu võtnud

  • hoiatada valeõpetajate eest, kes Kristuse ehedat õpetust moonutasid

  • kaitsta oma isikuomadusi ja volitust Jeesuse Kristuse apostlina (vt 2Kr 10–13)

  • innustada Korintose pühasid tegema heldeid rahalisi annetusi vaesunud Jeruusalemma pühade heaks (vt 2Kr 8–9)

Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?

Kuigi paljud Pauluse kirjad keskenduvad õpetusele, siis see kiri rõhutab suures osas tema suhteid Korintose pühadega ning tema armastust nende vastu ja muret nende pärast. Kuigi Paulus jäi kritiseerijatele vastu seistes enesekindlaks, näeme kogu kirja 2. korintlastele vältel teda kui õrna preesterluse juhti pühade õnne ja heaolu eest hoolitsemas. Samuti jagas ta mõningaid eluloolisi üksikasju oma elust ja kirjutas, et tal on „liha sisse antud vai” (2Kr 12:7).

Salmides 2. korintlastele 12:2–4 kirjas olevas pühas kogemuses kirjeldas Paulus ennast kui „inimest Kristuses”, kes „tõmmati kolmanda taevani”, kus ta nägi ja kuulis sõnulseletamatuid asju. Seda nägemust koos tema varasema õpetusega ülestõusnud kehade erinevate hiilguse astmete kohta (vt 1Kr 15:35–44) võib vaadelda kui Piiblis olevat paralleeli Õpetuse ja Lepingute 76. osas kirja pandud nägemusele.

Sisukokkuvõte

2. korintlastele 1–5. Paulus tunnistab, et Jumal trööstib oma lapsi kõigis nende katsumustes. Ta esitab pühadele üleskutse üksteist armastada ja üksteisele andestada. Evangeelium ja Issanda Vaimu teod on veelgi hiilgavamad kui Moosese seaduse kirjatäht. Paulus innustab oma lugejaid nende ebaõnne hetkedel ning tuletab neile meelde Jumala armastuse ja hiilguse igavest olemust. Ta aitab lugejatel mõista vajadust saada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu Jumalaga lepitatud.

2. korintlastele 6–13. Seistes silmitsi valeõpetajate kriitika ja vastuseisuga, kaitseb Paulus oma siirust Issanda teenijana ja kutsub oma lugejaid end maailmast eraldama. Ta õpetab „kurvastus[est] Jumala meele järgi” (vt 2Kr 7:10). Paulus tänab Korintose pühasid nende annetuste eest Jeruusalemma vaeste heaks ja innustab neid jätkama heldelt andmist. Ta räägib jõuliselt valeapostlite vastu (2Kr 11:13). Ta rõõmustab Issandas ja räägib eluloolisi üksikasju oma katsumustest ja usust Jeesusesse Kristusesse. Ta kirjutab oma nägemusest kolmanda taeva kohta ja kutsub pühasid üles ennast analüüsima ja tõestama oma ustavust.