22. õppenädal, 3. päev:

1. korintlastele 11

Sissejuhatus

Apostel Paulus rääkis usukommetega seotud vaidlustest Korintose pühade hulgas. Ta rõhutas, et meestel ja naistel on igavesed ja jumalikud rollid ning nad on Issanda plaanis teineteiste jaoks tähtsad. Ta õpetas Kiriku liikmetele ka seda, kuidas sakramenti õigesti ette valmistada.

1. korintlastele 11:1–16

Paulus räägib usukommetega seotud vaidlustest

Loe läbi järgmised sõnad, mis kajastavad, kuidas võivad mõned inimesed abielu kohta arvata:

• „Mulle on väga tähtis, et mu karjäär oleks edukas. Ma ei taha jagada oma tähelepanu karjääriga seotud eesmärkide ja abielu vahel.”

• „Ma ei taha pühenduda pikaajalisele püsisuhtele. Tunnen muret, et teen otsuse, mida hiljem kahetsema hakkan.”

• „Abielu seob mind liigselt. Ma ei saa teha enam seda, mida tahan.”

• „Tean, et abielu on kõige tähtsam otsus, mille ma eales teen, ja ma ootan seda.”

1. Kirjuta pühakirjapäevikusse, millised on sinu tunded abielu kohta.

Me loeme 1. korintlastele 11. peatükist rohkem sellest, mida apostel Paulus kirjutas vastuseks probleemidele, mis Kiriku liikmetel Korintoses olid. Loe 1. korintlastele 11:3 ja leia, mida Paulus abielumehe kohustuste kohta õpetas.

Fraas „mees on naise pea” tähendab, et abielumehel on püha kohustus kodu juhtida. Juhtimise all peetakse silmas õigemeelset juhatamist ja teiste juhendamist vaimsetes ja ajalikes asjades.

Pane tähele, kes peaks 3. salmi kohaselt juhtima ja juhatama abielumeest, kui ta oma peret juhib. Miks on abielumehe ja isa jaoks tähtis, et ta vaataks Kristuse kui oma juhi ja juhendaja poole?

Kui mõistame, kuidas Taevane Isa oma kuningriiki juhib, näeme, et Ta on mitte segaduse, vaid korra Jumal (vt ÕL 132:8).

Nagu on kirjas salmides 1. korintlastele 11:4–16, vastas Paulus Korintose pühade küsimustele seoses meestele ja naistele mõeldud kommetega, kui nad jumalateenistuse ajal palvetasid ja prohvetlikult kuulutasid. Nende kommete hulgas oli ka tava, et naiste pea on kaetud.

Mõnikord mõistsid Uue Testamendi lugejad Pauluse õpetusi valesti, arvates, et meeste roll on naiste rollist tähtsam. Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on seda valearusaama selgitanud:

„Mehed ja naised on võrdsed Jumala silmis ja Kiriku silmis, kuid võrdsus ei tähenda, et nad oleksid üks ja seesama. Meeste ja naiste vastutusalad ja jumalikult osaks saadud annid erinevad oma olemuselt, kuid mitte oma tähtsuse või mõjuvõimu poolest. Meie Kiriku õpetus asetab naised meestega võrdsele, kuid samas erinevale positsioonile. Jumala silmis pole üks sugu teisest ei parem ega tähtsam. ‥

Meestel ja naistel on erinevad anded, erinevad tugevad küljed, erinev vaatenurk asjadele, erinevad tahtmised. Need on ühed peamised põhjused, miks me üksteist vajame.” (Mehed ja naised Issanda töös. – Liahoona, apr 2014, lk 48)

Loe 1. korintlastele 11:11 ja leia, mida Paulus abielumehe ja -naise vahelise suhte kohta õpetas. Sõna „Issandas” viitab Issanda plaanile aidata meil saada Tema-sarnaseks ja saada igavene elu.

Me õpime salmist 1. korintlastele 11:11 tõe: Issanda plaanis ei saa mehed ja naised ilma üksteiseta igavest elu (vt ka ÕL 131:1–4).

Abielu mehe ja naise vahel on osa Jumala plaanist. Mõtle küsimustele: kuidas õigemeelseks isaks või emaks olemine Jumala plaanile kaasa aitab? Kuidas aitab see meil veelgi enam valmistuda tulevikus Taevase Isa sarnaseks saama?

Mõtle, kuidas töötavad käärid. Kui hästi käärid töötaksid, kui terad oleksid eraldatud ja sa püüaksid ainult ühe teraga paberit või riiet lõigata? Kuidas võivad kääriterad sümboliseerida abielumeest ja -naist, kes püüavad saada igavest elu?

Loe läbi, mida on öelnud vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, ja leia, kuidas on abielumees ja -naine loodud igavese elu saamiseks koos töötama: „Jumaliku plaani järgi on mehed ja naised mõeldud liikuma üheskoos täiuslikkuse ja auhiilguse poole. Mees ja naine, kes on oma loomult erineva temperamendi ja võimetega, toovad abielusuhtesse ainulaadsed vaated ja kogemused. Mees ja naine annavad erineva, kuid võrdse panuse ühtsele liidule, mida ei ole võimalik saavutada mingil muul moel. Mees täiendab ja täiustab naist ja naine täiendab ja täiustab meest, kui nad võtavad teineteisest õppust ning teineteist vastastikku tugevdavad ja õnnistavad.” (Marriage Is Essential to His Eternal Plan. – Ensign, juuni 2006, lk 83–84)

2. Kirjuta pühakirjapäevikusse mõnest meeste ja naiste erinevast omadusest ja kohustusest, mille abil peres üksteist toetada ja tugevdada.

Avalduses „Perekond: läkitus maailmale” kuulutavad Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum: „Jumaliku plaani kohaselt tuleb isadel juhtida oma perekonda armastusega ja õigsuses ning nad vastutavad oma perekonna kaitsmise ja selle vajaduste rahuldamise eest. Emad vastutavad eelkõige oma laste kasvatamise eest. Nende pühade kohustuste täitmisel tuleb isal ja emal aidata teineteist võrdsete kaaslastena. Puude, surma või muude asjaolude korral võib osutuda vajalikuks nende rollide ümberkorraldamine.” (jeesusekristusekirik.ee)

3. Mõtle tunni algul loetud erinevatele võimalustele abielusse suhtuda. Seejärel vasta pühakirjapäevikus küsimusele: kuidas ma vastaksin pärast salmide 1. korintlastele 11:1–16 uurimist kellelegi, kes ei mõista abielu tähtsust Jumala plaanis?

1. korintlastele 11:17–34

Paulus õpetab Korintose pühasid, et nad ei suhtuks sakramenti kergekäeliselt

Mis sulle järgmisi fraase lugedes mõttesse tuleb?

• „Väga vaimne kogemus.”

• „Vaimu kosutus.”

• „Minu hingamispäeva kõrghetk.”

Mõtiskle oma kõige viimase sakramendivõtmise kogemuse üle ja mõtle sellele, kas need fraasid kirjeldavad sinu kogemust või mitte.

Leia salme 1. korintlastele 11:17–34 uurides tõed, mis aitavad sul muuta sakramendi võtmise veelgi vaimsemaks ja tähendusrikkamaks kogemuseks.

Pauluse ajal järgisid Kiriku liikmed viimsele õhtusöömaajale sarnast kommet. Nad kogunesid aeg-ajalt koos sööma ja võtsid seejärel sakramenti. Apostel Paulus mõistis sellised kogunemised hukka, sest pühad olid muutnud need pigem tavalisteks söömaaegadeks, olles minetanud pühaduse, mis peaks sakramendi võtmisega kaasnema. Joseph Smithi tõlge selgitab Pauluse sõnu nende kokkusaamise eesmärgi kohta: „Kui te nüüd kokku tulete, kas siis mitte selleks, et Issanda õhtusöömaaega pidada?” (JST, 1 Corinthians 11:20)

Kuigi nende kogunemiste mõte oli suurendada osadust ja ühtsust, tülitseti seal sageli. Nagu on kirjas salmides 1. korintlastele 11:17–22, mõistis Paulus hukka Korintose pühade vahelised tülid nende ühiste söömiste ajal.

Loe 1. korintlastele 11:23–26 ja leia, mida innustas Paulus Kiriku liikmeid sakramendi kohta meeles pidama.

Loe 1. korintlastele 11:27–30 ja leia, millise hoiatuse Paulus Korintose pühadele sakramendiga seoses andis.

Me õpime nendest salmidest, et need, kes ei võta sakramenti väärilistena, tõmbavad enda peale süüdi- ja hukkamõistmise.

Seda tõde kinnitatakse Mormoni Raamatus, kus Jeesus Kristus hoiatas, et need, kes ei võta sakramenti väärilistena, söövad ja joovad needust oma hingele (vt 3Ne 18:29). Lisaks rääkis Päästja preesterluse juhtidele, et nad ei peaks laskma sakramenti võtta neil, kes pole väärilised (vt 3Ne 18:29). Kui kahtled, kas oled vääriline sakramenti võtma, peaksid vestlema piiskopi või koguduse juhatajaga.

Salmis 1. korintlastele 11:29 olev kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud kui „nuhtlus”, võib tähendada ka „süüdimõistmine”. Süüdimõistmise tähendus on „kohtumõistmine või Jumala-poolne süüdimõistmine” (märksõna „Süüdi mõistma, süüdimõistmine”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org). Hukkamõist on „olukord, mil kellegi areng on peatatud ja tal ei lubata minna Jumala juurde ega saada osa Tema hiilgusest. Hukkamõistmisel on erinevad astmed. Kõik, kellele ei saa osaks täielik selestiline ülendus, on oma arengu ja eesõiguste poolest mõnel määral piiratud ning on selles ulatuses hukka mõistetud. (Märksõna „Hukka mõistma, hukkamõist”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org)

Pea meeles, et „sa ei pea olema sakramendi võtmiseks täiuslik, kuid peaksid tundma oma südames alandlikku ja meeltparandavat vaimu” (Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2005, lk 158). Me ei võta sakramenti väärilisena, kui meil pole kahetsust tundvat südant ega soovi Päästjat meeles pidada ja järgida.

Mõtle, miks võib see, kui me ei võta sakramenti väärilisena, tuua meie hingele hukkamõistu.

Loe uuesti salmi 1. korintlastele 11:28 ja leia nõuanne, mida Paulus Kiriku liikmetel sakramenti võttes teha soovitas. Võid leitu soovi korral ära märkida.

Me õpime sellest salmist, et peaksime sakramenti võttes oma elu analüüsima.

Kuidas me peaksime sinu arvates oma elu analüüsima?

Elu analüüsimise eesmärgiks ei ole mitte üksnes määratleda, kas oleme väärilised võtma sakramenti, vaid ka selle määratlemine, kui hästi me püüame pidada kinni oma lepingutest Jumalaga ning kuidas me võime püüda meelt parandada ja areneda.

Loe läbi järgmised sõnad ja leia, kuidas sa saad sakramenti võttes oma elu analüüsida.

President Howard W. Hunter on sakramendi võtmisel saadud kogemust kirjeldades öelnud: „Küsisin endalt: „Kas asetan Jumala kõigest muust ettepoole ja pean kõiki Tema käske?” Seejärel jõudsin arusaamisele ja tegin otsuse. Lepingu sõlmimine Issandaga, et peame alati Tema käske, on tõsine kohustus, ja selle lepingu uuendamine sakramendi kaudu on samavõrd tõsine. Väga oluline on sakramendi jagamise ajal pühalikult mõtiskleda. See hetk on mõeldud enesesse süüvimiseks, sisevaatluseks ja enda läbikatsumiseks. See on aeg arusaamisele jõuda ja otsus teha.” (Thoughts On the Sacrament. – Ensign, mai 1977, lk 25)

Pühapäevakooli üldjuhataja Tad R. Callister õpetas, kui ta oli seitsekümmend, et sakrament on aeg mõtisklemiseks ja endasse süüvimiseks: „Sakrament on aeg sügavaks sisevaatluseks ja eneseanalüüsiks. ‥ Sakrament on aeg, kui me mitte üksnes ei pea meeles Päästjat, vaid suhestame oma elu [Jeesuse Kristuse] suure eeskujuga. See on aeg loobuda enesepettusest. See on aeg absoluutseks tõeks. Kõik vabandused, kõik väline tuleb kõrvale heita, et meie vaim, nii nagu ta tõeliselt on, saaks suhelda meie Isa Vaimuga. Sel hetkel saavad meist iseendi kohtumõistjad, mõtiskledes sellele, milline meie elu õigupoolest on ja milline see tõepoolest peaks olema.” (The Infinite Atonement, 2000, lk 291)

Üks viis, kuidas seda põhimõtet oma elus sakramenti võttes rakendada, on mõelda küsimustele, mida võiks sakramendi võtmiseks valmistumisel vaagida. Näiteks võiksite küsida: „Kuidas ma saaksin olla veel parem Jeesuse Kristuse jünger? Kuidas sarnaneb mu elu Päästja eluga? Millised on erinevused? Milliste nõrkustega ma silmitsi seisan, mis takistavad mul vaimselt kasvada? Mida ma saan sel nädalal teha, et pisutki paremaks saada?

Õpetuste ja põhimõtete rakendamine

Rakendamine leiab aset, kui mõtled, räägid ja elad pühakirjadest õpitud õpetuste ja põhimõtete järgi. Kui rakendad õpetusi ja põhimõtteid ellu, saad sa õnnistusi. Näiteks kui rakendad 1. korintlastele 11. peatükis sakramendi kohta õpitut, mõistad seda talitust paremini ja saad selle kohta suurema tunnistuse.

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse veel mõned küsimused, mida saaksid enne sakramenti ja selle ajal endalt küsida.

5. Kirjuta pühakirjapäevikusse plaan, mida kavatsed teha, et ennast paremini ette valmistada järgmiseks võimaluseks sakramenti võtta.

Analüüsides oma elu enne sakramenti ja selle ajal, aitab Issand sul teada, kuidas lepinguid paremini täita ja olla nende õnnistuste vääriline, mida Ta sulle anda soovib. Kohustu igat saadud õhutust järgima.

Me loeme salmidest 1. korintlastele 11:33–34, milliseid nõuandeid andis Paulus Korintose pühadele veel seoses söömaajaga, millele nad kokku kogunesid, et sakramenti võtta. Ta palus, et pühad mõtleksid üksteise peale ja ei tülitseks.

6. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete lõppu:

   Olen uurinud 1. korintlastele 11. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: