Ngaahi Talanoa ʻo e Folofolá
Vahe 2: Ko e ‘Uluaki Mata Me‘a-hā-mai ‘a Siosefa Samitá: (1820)


Vahe 2

Ko e ‘Uluaki Mata Me‘a-hā-mai ‘a Siosefa Samitá

(1820)

ʻĪmisi
Joseph Smith Sr.

Na‘e tui ‘a Siosefa Sāmita mo hono fāmili ki he ‘Otuá. Na‘a nau fa‘a lau fakataha ‘a e Tohi Tapú. Na‘e ako‘i ‘e he tamai mo e fa‘ē ‘a Siosefá ‘a ‘ena fānaú ke nau hoko ko e fānau lelei.

ʻĪmisi
Joseph attending church

Na‘e lahi ‘a e ngaahi Siasi ‘i Palemailá. Na‘e tu‘uaki ‘e he kakai kotoa pē ‘oku mo‘oni ‘a honau Siasí. Pea nau tukuaki‘i ‘oku hala ‘a e ngaahi Siasi kehé ia. Ko ia na‘e ‘ikai ke ‘ilo‘i ‘e Siosefa pē ko fē ‘a e Siasi ‘oku totonu ke ne kau ki ai. Pea na‘á ne lotu peá ne faka‘amu ke ne ‘ilo‘i pē ko fē koā ‘a e Siasi mo‘oni ‘o Sīsū Kalais í.

ʻĪmisi
Joseph reading the Bible

Na‘e lau ‘e Siosefa Sāmita ‘a e Tohi Tapú ‘i ha ‘aho ‘e taha. Ko hono ta‘u hongofulu-mā -fā pē ‘eni. Pea na‘a ne lau ai ‘o ne ‘ilo‘i ‘oku totonu ke tau kole ki he ‘Otuá, ‘i he taimi ‘oku tau fie ‘ilo ai ki ha me‘a. Ko ia na‘e fakakaukau ‘a Siosefa ke lotu. Pea te ne fehu‘i ai ki he ‘Otuá pē ko fē ‘a e Siasi ‘oku totonu ke ne kau ki ai.

ʻĪmisi
Joseph kneeling

Ko ha ‘aho faka‘ofo‘ofa ‘eni ‘i he fa‘ahi ta‘u failau ‘o ‘Ameliká. Na‘e ‘alu ai ‘a Siosefa ki ha loto vao ofi ki honau ‘api. Na‘á ne tu‘ulutui ki lalo. Pea na‘á ne lotu le‘o lahi. Na‘á ne ma‘u ha tui ‘e hanga ‘e he Tamai Hēvani ‘o tali ‘a ‘ene lotú.

ʻĪmisi
Joseph holding his head

Na‘e ‘ikai ke loto ‘a Sētane ia ke lotu ‘a Siosefa. Ko ia na‘e feinga ‘a Sētane ke ne ta‘ofi. Na‘e hanga leva ‘e Sētane ‘o ai ke fakapo‘uli takatakai ‘a Siosefa. Na‘e ‘ikai ke toe lava ‘a Siosefa ‘o lea. Na‘á ne manavahē.

ʻĪmisi
Joseph kneeling in prayer

Na‘e ‘ikai ke tuku ‘a e lotu ‘a Siosefá. Na‘e ‘ikai lava ‘e Sētane ‘o ta‘ofi ia.

ʻĪmisi
Heavenly Father and Jesus

Pea na‘e hoko leva kia Siosefa ha me‘a-hā-maí (vīsone). Na‘á ne mamata ki ha maama ngingila mo faka‘ofo‘ofa. Na‘e ‘ātakai ia ‘e he maamá. Na‘á ne mamata ki he Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi. Na‘á na tu‘u ‘i ‘olunga ‘iate ia. Na‘e tuhu ‘a e Tamai Hēvaní kia Sīsū Kalaisi ‘o pehē, “Ko Hoku ‘Alo ‘ofa‘angá ‘eni. Fanongo kiate ia!”

ʻĪmisi
Jesus

Na‘e fehu‘i ‘e Siosefa kia Sīsū pē ko fē ‘a e Siasi mo‘oni. Na‘á ne kole pē ko fē ‘a e Siasi ‘e kau ki ai. Na‘e tala ange ‘e Sīsū ke ‘oua te ne kau ki ha taha ‘o e ngaahi Siasi. Na‘e tala ange ‘e Sīsū ‘oku hala kotoa ‘a e ngaahi Siasi. ‘Oku ‘ikai ke tu‘u ‘a Hono Siasí ‘iate kinautolu. Na‘e toe lahi foki mo e ngaahi me‘a kehe na‘á Ne tala angé. Na‘e ngata heni ‘a e me‘a-hā -mai. Pea ko Siosefa tokotaha pē na‘e toé.

ʻĪmisi
Joseph and his mother

Na‘e foki ‘a Siosefa ki ‘api, pea na‘e fehu‘i ange ‘e he‘ene fa‘eé pe ‘oku sai pē. Na‘e tala ange ‘e Siosefa ‘io. Na‘á ne tala ange ki he‘ene fa‘eé na‘à ne mamata ‘i ha me‘a-hā -mai. Pea na‘ā ne fakamatala‘i ange ki ai ‘a e me‘a na‘à ne ako mei he me‘a-hā -mai ko ‘ení.

ʻĪmisi
minister chastising Joseph

Na‘e tala ‘e Siosefa ki ha ni‘ihi ‘i he koló ‘a ‘ene mata me‘a-ha-maí. Na‘e ‘ikai ke tui ‘a e kakai kiate ia. Na‘a nau fakakaukau ko ‘ene loi. Na‘a nau ‘ita ai. Pea na‘a nau fehi‘a kiate ia.

ʻĪmisi
Joseph being taunted

Na‘e tala ma‘u pē ‘e Siosefa ‘a e mo‘oni fekau‘aki pea mo ‘ene mata me‘a-hā-maí. He na‘á ne ‘ilo‘í na‘e sio mo‘oni ia ki he Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi. Na‘á ne ‘ilo‘i ‘oku ‘ikai ke ‘i ai ha Siasi ia ‘i he funga ‘o e māmaní ‘e mo‘oni.

Paaki