“Japta 45: Plante Rabis Man long Misuri: 1838–1839,” Ol Doktrin mo Kavenan Stori (2002), 167–71
“Japta 45,” Ol Doktrin mo Kavenan Stori, 167–71
Japta 45
Plante Rabis Man long Misuri
1838–1839
Plante long Ol Sent oli bin stap laef long Fa Wes, Misuri, wetem Josef Smit. Ol pipol oli bin bildim ol hom mo skul mo oli bin hapi.
Be Ol Sent oli no bin gat pis blong longtaem. Bakegen, ol nara pipol long Misuri oli bin stat blong givim trabol long olgeta.
Ol rabis man oli bin mit blong planem ol wei blong mekem Ol Sent oli stap harem nogud.
Ol rabis man oli bin mekem plante rabis samting. Oli bin ronemaot Ol Sent aot long ol hom blong olgeta.
Oli bin bonem ol hom blong olgeta mo brekem daon ol fanis blong ol animol blong olgeta.
Oli bin faetem ol man mo putum sam long olgeta long kalabus.
Ol rabis man oli bin mekem sam long ol woman oli bin harem nogud.
Ol Sent oli bin askem Gavna Bogg blong Misuri blong help. Be ol nara pipol oli bin talem ol giaman toktok long Gavna abaot Ol Sent, mo hem i no bin save helpem olgeta.
Ol problem wetem Ol Sent mo ol rabis man oli bin gohed blong stap kam nogud moa. Gavna Bogg i tingting se bae hem i blemem Ol Sent from ol problem ia, nao hem i bin talem long ol soldia blong kilim ded Ol Sent sapos oli no wantem aot long Misuri.
Sam long Ol Sent oli bin laef long wan taon we nem blong hem Mil blong Haun. Wan dei wan grup blong ol rabis man oli bin kam blong kilim olgeta.
Sam long Ol Sent oli bin ron i go long ol wud. Ol narawan oli bin ron i go long wan haos we oli bin wokem long ol bigfala wud blong protektem olgeta. Ol rabis man oli bin sut tru long ol wol blong haos we i gat ol hol. Afta ol rabis man oli go insaed long haos ia mo oli bin sut long plante bolet.
Ol rabis man oli bin kilim ded 17 pipol long Mil blong Haun mo givim kil long 13 narawan. Oli bin sutum sam long ol pikinini mo kilim ded olgeta.
Afta ol rabis man oli stilim ol hom mo ol wagun blong Ol Sent.
Afta long hemia, ol soldia oli bin karem Josef Smit mo ol nara lida blong Jos. Oli bin askem ol soldia blong sutum Josef mo ol fren blong hem.
Be wan lida blong ol soldia hem i no obei. Hem i talem se hemia bae i fasin blong kilim man i ded sapos hem i sutum Josef mo ol narawan.
Oli planem blong holem taem blong Josef mo ol fren blong hem oli pas long kot. Bifo mo long taem blong kot ia, oli bin putum olgeta long kalabus long taon blong Rijmon, Misuri. Ol gad oli bin putum ol jen long olgeta. Josef mo ol fren blong hem oli bin slip long kolkol floa.
Ol gad oli bin minim blong spolem ol man long kalabus. Oli bin swea mo talem ol rabis stori. Oli bin talem olsem wanem oli bin stilim mo kilim ded Ol Sent. Oli bin talem olsem wanem oli bin mekem nogud long ol woman mo ol pikinini. Wan naet oli bin laf mo tokflas blong plante haoa.
Josef i bin harem nogud long wanem oli bin stap talem. Hem i no bin wantem harem olgeta bakegen, mekem se hem i bin stanap mo givim oda long olgeta blong stop. “Stap kwaet,” hem i talem. “Long nem blong Jisas Kraes mi . . . givim oda long yufala blong stap kwaet; bae mi no save laef wan nara minit mo harem ol kaen toktok olsem. Stopem ol kaen toktok olsem, o bae yufala o mi bae ded naoia!” Ol gad oli bin fraet mo oli bin talem long Josef se oli sore. Oli sidaon long wan kona mo oli bin stap kwaet long haf naet ia.