“Japta 64: Ol Sent long Ol Roki Maonten: Stat blong Julae 1847,” Ol Doktrin mo Kavenan Stori (2002), 230–33
“Japta 64,” Ol Doktrin mo Kavenan Stori, 230–33
Japta 64
Ol Sent long Ol Roki Maonten
Stat blong Julae 1847
Ol paoenia oli bin stat blong bildim wan siti long Bigfala Sol Lek Vale. Oli bin putum nem blong hem se Sol Lek Siti. Brigham Young i bin jusum ples blong bildim tempol long hem.
Brigham Young mo ol nara lida oli bin putumaot plan blong siti. Oli bin givim sam graon long wanwan famle blong oli mekem haos mo wan fanis blong ol animol. Ol paoenia oli bildim ol log haos mo planem ol kakae. Oli save se bae i nidim bigfala fet blong olgeta mo blong wok had blong save stap gud long ples ia, be oli bin biliv se God bae i helpem olgeta.
Brigham Young i bin serem siti long faev wod, mo ol pipol oli bin stat blong bildim ol jos. Taem sam moa paoenia oli bin krosem klia ples mo kam long vale, oli bin oganaesem moa wod.
Ol paoenia oli bin statem wan skul. Skul klas mo ol Jos miting oli bin stap long sem bilding. I no longtaem Sandei Skul i bin stat.
Brigham Young i bin sendem sam misinari i go long ol nara aelan long solwota. Plante taosen long ol pipol oli bin joenem Jos.
Plante pipol we oli bin joenem Jos oli bin leftemap tingting blong olgeta blong oli go tugeta wetem Ol Sent long Bigfala Sol Lek Vale. Oli bin mekem ol bigfala sakrifaes blong livim ol hom blong olgeta mo sel i go kros long solwota, mo travel krosem Amerika i go long Sol Lek Vale.
Plante long ol paoenia oli bin krosem klia ples long ol wagun blong olgeta we oli bin kavremap, we ol animol oli bin pulum. Ol narawan oli nogat mane blong pem ol wagun o animol, mekem se oli mekem ol smol kat wetem tu wil. Hemia oli bin singaotem ol hankat. Ol paoenia oli bin putum evri samting blong olgeta insaed long ol hankat, afta oli pusum mo pulum krosem ol klia ples. I bin hadwok tumas blong krosem ol klia ples. Sam long ol pipol oli bin sik mo ded.
Brigham Young i bin wan waes lida. Hem i bin sendem Ol Sent blong bildim ol taon long plante pat long wes, wetem Aedaho, Waeoming, Arisona, mo Kalifonia.
Ol Sent oli bin gat plante hadtaem. Sam taem ol garen blong olgeta oli no bin gro from se i kolkol tumas o hot mo ples i drae. Samtaem ol pepet oli kakae ol garen blong olgeta. Be Ol Sent oli bin prea mo oli bin gat fet, mo God i bin helpem olgeta tru long ol hadtaem blong olgeta.
Sam Indian oli bin laef long ol eria ia taem Ol Sent oli kasem longwe. Samtaem i bin gat ol problem bitwin Ol Sent mo ol Indian. Brigham Young i bin talem long Ol Sent blong oli mas kaen. Plante long ol Indian oli bin kam ol gud fren blong olgeta, mo sam oli bin kam ol memba blong Jos.
Ol Sent oli bin stat blong bildim ol tempol, olsem we oli bin mekem long Ketlan mo Nauvu. Long 1853 oli bin statem blong bildim wan tempol long Sol Lek Siti. Oli bin wok 40 yia blong finisim. Oli bin bildim ol nara tempol long ol taon blong Sent Joj, Logan, mo Mantae bifo Sol Lek Tempol i finis.