Laipelí
ʻOku tokoniʻi fēfē au ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hono akoʻi e ongoongoleleí?


ʻOku tokoniʻi fēfē au ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hono akoʻi e ongoongoleleí?

ʻI heʻetau akoʻi e ongoongoleleí, ʻoku totonu ke tau loto fakatōkilalo ʻo fakatokangaʻi ko e Laumālie Māʻoniʻoní ʻa e faiako moʻoní. Ko hotau faingamālié ke hoko ko ha meʻangāue ʻoku lava ai e Laumālie Māʻoniʻoní ke faiako, fakamoʻoni, fakafiemālieʻi, mo ueʻi hake e niʻihi kehé. ʻOku totonu ke tau moʻui taau ke maʻu e Laumālié, lotua ʻEne tatakí ʻi heʻetau teuteú mo e akoʻí, pea fakatupu ha ʻātakai ʻe ongoʻi ai ʻe kinautolu ʻoku tau akoʻí ʻa Hono ivi takiekiná.

Teuteuʻi fakalaumālie koe

Te ke ʻilo fēfē ʻa e taimi ʻokú ke faiako ʻaki ai e Laumālié? Kuó ke aʻusia nai ha ngaahi meʻa fakalaumālie ʻi he faiakó, ʻe lelei ke ke vahevahe mo e toʻu tupú?

Ko e hā ha ngaahi faingamālie ʻoku maʻu ʻe he toʻu tupú ke nau akoʻi ai e niʻihi kehé ki he ongoongoleleí? ʻOku mahino nai kiate kinautolu e ʻuhinga ʻo e faiako ʻaki e Laumālié? Te ke tokoniʻi fēfē kinautolu ke nau ongoʻi e mahuʻinga ʻo e muimui ki he Laumālié ʻi heʻenau faiakó?

Ako ʻi he faʻa lotu e ngaahi folofola mo e ngaahi maʻuʻanga tokoni ko ʻení. Ko e hā e meʻa ʻoku ueʻi koe ʻe he Laumālié ke vahevahe mo e toʻu tupú?

Sione 15:26; T&F 50:13–22; 52:9 (ʻOku ʻomi e Fakafiemālié ke ne akoʻi e moʻoní)

2 Nīfai 33:1–2 (ʻOku fakahū ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻetau leá ki he loto ʻo e fānau ʻa e tangatá)

ʻAlamā 17:3 (Naʻe teuteu e ngaahi foha ʻo Mōsaiá kinautolu ke nau faiako ʻi he mālohi mo e mafai)

T&F 11:21; 84:85 (ʻE tokoniʻi kitautolu ʻe he Laumālié ke tau ʻilo e meʻa ke lea ʻakí ʻi heʻetau fekumi ke maʻu e folofola ʻa e ʻOtuá)

T&F 42:11–17 (Kapau ʻoku ʻikai ke tau maʻu e Laumālié, pea ʻoua naʻa tau faiako)

Dallin H. Oaks, “Faiako mo Ako ʻi he Laumālié,” Liahona, Mē. 1999, 14

Matthew O. Richardson, “ Ko e Faiako ʻi he Founga ʻa e Laumālié,” Ensign pe Liahona, Nōv. 2011, 94–96

Ko e Mālohi ʻo e Laumālié ʻi he Fakauluí,” Malangaʻaki ʻEku Ongoongoleleí (2004), 106–07

Ko e Faiako ‘i he Founga ‘a e Fakamo‘uí

Naʻe fai ʻe he Fakamoʻuí ha ngaahi fehuʻi ke fakatupu fakakaukau ai mo ongo moʻoni kiate kinautolu naʻá Ne akoʻí. Naʻá Ne ʻoange kiate kinautolu ha ngaahi faingamālie ke nau fai mo haʻanau ngaahi fehuʻi pea vahevahe ʻenau ngaahi fakakaukaú. Koeʻuhí naʻá Ne ʻofeina kinautolu, ne nau ongoʻi malu ke vahevahe ʻenau fakakaukaú mo e ongo fakatāutahá. Te ke lava fēfē ʻo tokoniʻi e toʻu tupú ke nau ongoʻi malu ke vahevahe ʻenau fakakaukaú mo e ongo fakatāutahá?

ʻAi ke fakafehokotaki

Lolotonga e ngaahi fuofua miniti ʻo e kalasi kotoa pē, tokoni ke fakafehokotaki ʻe he toʻu tupú ʻa e meʻa ʻoku nau ako mei he ngaahi tūkunga kehekehe (hangē ko e ako fakatāutahá, seminelí, ngaahi kalasi kehe ʻa e Siasí pe meʻa ne hoko kiate kinautolu mo honau kaungāmeʻá). Te ke tokoniʻi fēfē ke nau sio ki he mahuʻinga ʻo e ongoongoleleí ʻi he moʻui fakaʻahó? ʻE ala tokoni atu e ngaahi fakakaukau ʻi laló:

  • Kole ki he toʻu tupú ke nau fakakaukau ki ha taimi ne nau ongoʻi ai e Laumālié lolotonga ha kalasi ʻi he Siasí, ʻi he seminelí, pe ʻi ha efiafi fakafāmili ʻi ʻapi. Ko e hā e meʻa ne fai ʻe he faiakó ke fakaafeʻi ai e Laumālié?

  • Fakaafeʻi e toʻu tupú ke nau hiki e ngaahi faingamālie ʻoku nau maʻu ke akoʻi ai e ongoongoleleí ki he niʻihi kehé. Fakaʻaiʻai ke nau fakakau ai e ngaahi akoʻi fakatuʻupakeé, ngaahi momeniti akoʻi ne ʻikai palani ki aí, tatau ai pē mo ha ngaahi akoʻi ne ʻosi fokotuʻutuʻu fakalelei. Hiki he palakipoé, “Ko e hā e ʻuhinga ʻo e faiako ʻaki e Laumālié?” Fakaafeʻi e toʻu tupú ke nau fakalaulauloto he lēsoní kotoa, ki he founga te nau tali ai e fehuʻí ni ʻi heʻene fekauʻaki mo e ngaahi faingamālie akoʻi ne nau hikí. Fakaafeʻi ke nau vahevahe ʻenau fakakaukaú he fakaʻosinga ʻo e lēsoní.

Ako fakataha

ʻE tokoni e ngaahi ʻekitivitī takitaha ʻi laló ki he toʻu tupú ke mahino e ʻuhinga ʻo e faiako ʻaki e Laumālié. ʻI hoʻo muimui ki he ueʻi ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní, fili ha meʻa ʻe taha pe lahi ange ʻe lelei taha ki hoʻo kalasí:

  • Tuku ke fili ʻe he toʻu tupú ha taha ʻo e ngaahi fehuʻí ni: Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke faiako ʻaki e Laumālié? ʻOku tāpuekina fēfē kitautolu ko e kau faiakó ʻe he Laumālié? ʻOku tāpuekina fēfē ʻe he Laumālié ʻa kinautolu ʻoku tau akoʻí? Ko e hā e meʻa ʻoku totonu ke tau fai ke fakaafeʻi mai e Laumālié ʻi heʻetau akoʻí? Kole ki he mēmipa takitaha ʻo e kalasí ke ne lau ha folofola kau ki he faiako ʻaki e Laumālié (hangē ko e meʻa ko ia ʻoku fokotuʻu atu ʻi he fokotuʻutuʻu ko ʻení) pea kumi he folofolá ha tali ki he fehuʻi ʻokú ne filí. ʻOange ha faingamālie ki he kau mēmipa ʻo e kalasí ke nau vahevahe mai ʻenau folofolá mo e tali ne nau maʻú.

  • Fili ʻi he faʻa lotu ha ngaahi konga mei he lea ʻa ʻEletā Tāleni H. ʻOakesi “[Faiako mo Ako ʻi he Laumālié]” pe mei he ʻOku ʻIkai ha Ui ʻe Mahuʻinga Ange ʻi he Faiakó, peesi 45–52, ʻokú ke ongoʻi ʻe tokoni ke mahino ki he toʻu tupú e ʻuhinga ʻo e faiako ʻaki e Laumālié. Vahevahe e kalasí ki ha ngaahi kulupu iiki, pea kole ki he kulupu takitaha ke nau lau fakataha ha taha ʻo e ngaahi konga ko iá pea lisi ha ngaahi meʻa te nau lava ʻo faiako ʻaki e Laumālié. Fakaafeʻi e ngaahi kulupú ke nau fevahevaheʻaki e meʻa ne nau akó, pea poupouʻi kinautolu ke tānaki ki heʻenau lisí ʻi heʻenau fanongo ki he ngaahi kulupu kehé. Kole ange ke nau fakalaulauloto ki ha founga te nau lava ke fakaʻaongaʻi ai e meʻa ne nau akó ʻi hanau faingamālie ke faiako ʻi he kahaʻú.

  • Fakaafeʻi e toʻu tupú ke nau lau e lea ʻa Mātiu O. Lisiatesoní “Ko e Faiako ʻi he Founga ʻa e Laumālié,” ʻo kumi e tali ki he fehuʻi “ʻOku founga fēfē e faiako ʻa e Laumālié?” mo e “ʻE anga fēfē haʻatau muimui ki Heʻene sīpingá ʻi heʻetau faiakó?” Kole ke nau fevahevaheʻaki e meʻa ʻoku nau ʻiló. Ko e hā ha meʻa ne nau aʻusiá ʻi hano akoʻi ʻe ha faiako “ʻi he founga ʻa e Laumālié”? ʻE anga fēfē haʻanau muimui he sīpinga ʻa e faiako ko iá ʻi he taimi te nau faiako aí?

  • ʻOange ki he mēmipa takitaha ʻo e kalasí ha tatau ʻo e “Ko e Mālohi ʻo e Laumālié ʻi he Fakauluí” mei he Malangaʻaki ʻEku Ongoongoleleí (peesi 106–07). Kole ke nau lau fakafoʻituitui pē, ʻo kumi ha tali ki he fehuʻi “ʻOku ʻuhinga ki he hā e faiako ʻaki e Laumālié?” Fakaafeʻi ke nau vahevahe e meʻa ne nau maʻú. Kole ki he toʻu tupú pe ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke nau ʻilo ki he meʻá ni he taimi ní, kimuʻa pea nau toki ngāue fakafaifekau taimi kakató. Poupouʻi ke nau fakakakato e ngaahi ʻekitivitī ʻi he “Ako Fakatāutahá” mo e “Ako Folofolá” (kapau ʻe malava, te ke lava ke ʻoange ha taimi ʻi he kalasí ke nau kamata ai). Fakaafeʻi ke nau fakatokangaʻi ha faʻahinga meʻa ʻokú ne ueʻi kinautolu ʻi heʻenau lau e folofolá ni pea vahevahe kinautolu mo e kalasí ʻi ha lēsoni he kahaʻú.

Kole ki he toʻu tupú ke nau vahevahe e meʻa ne nau ako he ʻaho ní. Ko e hā ha ngaahi ongo pe fakakakukau ʻoku nau maʻú? ʻOku mahino nai kiate kinautolu e founga faiako ʻaki e Laumālié? ʻOku toe ʻi ai mo haʻanau ngaahi fehuʻi kehe? ʻE ʻaonga nai ke toe fakamoleki ha taimi lahi ange ʻi he kaveingá ni?

Tokoni Fakafaiako

“ʻOua naʻá ke manavasiʻi he fakalongolongó. ʻOku faʻa fie maʻu ʻe he kakaí ha taimi ke nau fakakaukau mo tali ai e ngaahi fehuʻí pe fakahaaʻi e ongo ʻoku nau maʻú. Te ke lava ʻo kiʻi fakalongolongo hili haʻo fai ha fehuʻi, hili hoʻo vahevahe ha meʻa ne ke aʻusia, pe ʻi he taimi ʻoku faingataʻa ai ki ha taha ke fakamatalaʻi ʻene fakakaukaú” (ʻOku ʻIkai ha Ui ʻe Mahuʻinga Ange ʻi he Faiakó [1999], 74).

Fakaafeʻi ke ngāue

ʻEke ki he toʻu tupú pe ko e hā ha meʻa ʻokú ne ueʻi kinautolu ke nau fai ko e tupu mei he meʻa ne nau ako he ʻaho ní. Poupouʻi kinautolu ke nau ngāueʻi e ngaahi ongo ko ʻení. Fekumi ki he Laumālié ʻi hoʻo fakakaukauʻi ʻi he faʻa lotu e founga ke ke muimuiʻi ʻakí.

Paaki