Laipelí
Te u lava fēfē ʻo teuteu ke u maʻu ‘a e ngaahi ouau ‘o e temipalé?


Te u lava fēfē ʻo teuteuke u maʻu ‘a e ngaahi ouau ‘o e temipalé?

‘Oku tau lava ‘o teuteuʻi kitautolu kimuʻa pea tau maʻu ‘a e ngaahi ouau ‘o e temipalé, ‘aki ‘etau moʻui taau ke tau hū ki he temipalé, tauhi ‘a e ngaahi fuakava kuo tau ‘osi faí, mo ngaohi ‘a e temipalé ke hoko ko ha konga ‘o ‘etau moʻuí. ‘Oku tau toe lava foki ‘o ako ‘a e folofolá mo e lea ‘a e kau palōfitá ke tau ʻilo lahi ange ai ki he ngaahi ouau ‘o e temipalé.

Teuteuʻi fakalaumālie koe

Kapau kuó ke maʻu e ngaahi ouau ‘o e temipalé, naʻá ke teuteuʻi fēfē koe ki aí?

Ko e hā ha meʻa kuó ke fanongo, pe mamata ai ‘i he toʻu tupú ‘a ia ne tokoni ia ke mahino kiate koe ‘a e anga ‘o ‘enau ongo kau ki he temipalé? Ko e hā ha meʻa ‘oku nau fai ke nau teuteu ai ke maʻu ‘a e ngaahi ouau ‘o e temipalé?

Fakatokangaʻi ange: Fakakaukau ke ke fokotuʻu ange ki hoʻo pīsopé ke ‘ota mai ha ngaahi tatau ‘a e uōtí ‘o e kiʻi tohi Ko e Ngaahi Temipale ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní (09339) maʻá e toʻu tupú ke tokoniʻi kinautolu ‘i heʻenau teuteu ke nau hū he temipalé.

Ako ʻi he faʻa lotu e ngaahi potufolofola mo e ngaahi maʻuʻanga tokoni ko ʻení. Ko e hā ha meʻa ‘okú ke ongoʻi te ne tokoniʻi ‘a e toʻu tupú ‘i heʻenau ‘amanaki atu ki haʻanau maʻu ‘a e ouau ‘o e temipalé?

Saame 24:3–4; T&F 97:15–17 (Kuo pau ke tau maʻa ke tau lava ‘o hū ki he fale ‘o e ‘Eikí)

Quentin L. Cook, “Sio Kiate Koe ʻi he Loto Temipalé,” Ensign pe Liahona, Mē 2016, 97-101

Quentin L. Cook, “Tuha mo Taau mo Pilisitolo: Moʻui Taau mo e Temipalé—ʻi he Faingamālié mo e Faingatāmakí,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2015, 39–42

Russell M. Nelson, “Teuteu ki he Ngaahi Tāpuaki ‘o e Temipalé,” Ensign pe Liahona, ʻOkatopa 2010, 40–51

Linda K. Burton, “Mateuteu ʻi ha Founga ʻOku Taʻeʻiloa,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2014, 111–14

“Ko Hono ʻAi ke Hoko e Temipalé ko ha Konga ʻo Hoʻo Moʻuí,” Ensign pe Liahona, ʻOkatopa. 2010, 76–78

“Ngaahi Fehuʻi ʻOku Lahi Hono ʻEké,” Ensign pe Liahona, ʻOkatopa 2010, 79–80

Pōpoaki ki he Toʻu Tupú mei he Kau Palesitenisī ʻUluakí,” Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú (2011), ii–iii

Vitiō: “Always in Our Sights”

Ko e faiako ‘i he founga ‘a e Fakamo‘uí

Naʻe ‘afioʻi ‘e he Fakamoʻuí ‘a e meʻa ‘e lava ke aʻusia ‘e Heʻene kau ākongá. Naʻá Ne falala mo teuteuʻi kinautolu ke nau tokoniʻi mo faitāpuekina ‘a e niʻihi kehé. Ko e hā ha meʻa te ke lava ‘o fai ke tokoniʻi ‘a e toʻu tupu ‘i hoʻo kalasí ke nau teuteu ki he ngaahi tāpuaki mo e ngaahi faingamālie ‘o e kahaʻú?

ʻĪmisi

Vitiō: “Teuteu ke Faiako ”

Mamata lahi ange

ʻAi ke fakafehokotaki

Lolotonga e ngaahi fuofua miniti ʻo e kalasi kotoa pē, tokoni ke fakafehokotaki ʻe he toʻu tupú ʻa e ngaahi meʻa ʻoku nau ako ʻi he ngaahi feituʻu kehekehé (hangē ko e ako fakatāutahá, seminelí, ngaahi kalasi kehe ʻa e Siasí, pe ngaahi meʻa ne hoko kiate kinautolu mo honau kaungāmeʻá). Ko e hā ha founga te ke lava ʻo tokoni ai ke nau mamata ki hono mahuʻinga ʻo e ongoongoleleí ʻi he moʻui fakaʻahó? ʻE ala tokoni atu e ngaahi fakakaukau ʻi laló:

  • Fakaafeʻi ‘a e toʻu tupú ke nau vahevahe ha faʻahinga fakakaukau naʻa nau toki maʻu ‘i heʻenau ako ‘o kau ki he ngaahi ouaú mo e ngaahi fuakavá ‘i heʻenau ngaahi kalasi kehé pe ‘i heʻenau ako fakatāutahá.

  • Fakaafeʻi ‘a e toʻu tupú ke nau lau ‘a e “Pōpoaki ki he Toʻu Tupú mei he Kau Palesitenisī ‘Uluakí,” ‘i he Ki Hono Fakamālohia ‘o e Toʻu Tupú (ii-iii). Kole kiate kinautolu ‘i ha hili ʻenau lau ‘a e pōpoakí, ke nau vahevahe ʻa e ‘uhinga ‘oku nau tui naʻe fili ai ‘a e fakatātā ‘o e temipalé ki he takafi ‘o e kiʻi tohí.

Ako fakataha

‘E tokoni ‘a e ngaahi ‘ekitivitī takitaha ‘i laló ki he toʻu tupú ke nau teuteu ke kau ki he ngaahi ouau ‘o e temipalé. Muimui ʻi he ueʻi ʻa e Laumālié, ʻo fili ha ʻekitivitī ʻe taha pe lahi ange ʻe ʻaonga lelei taha ki hoʻo kalasí:

  • Ko e taha ʻo e ngaahi founga mahuʻinga taha ke mateuteu ai e toʻu tupú ke hū ki he temipalé ko haʻanau moʻui taau he taimí ni. Fakaʻaliʻali ʻa e ʻuluaki miniti ʻe tolu ʻa e vitiō ʻo e lea ʻa ʻEletā Quentin L. Cook “Tuha mo Taau mo Pilisitolo: Moʻui Taau mo e Temipalé—ʻi he Faingamālié mo e Faingatāmakí.” Kole ki he toʻu tupú ke nau vahevahe ʻa e founga ʻoku felāveʻi ai e fakafehoanaki ʻa ʻEletā Kukí mo e moʻui taau ki he temipalé. Vahevahe ʻa e toʻu tupú ki ha kulupu ʻe tolu, pea fakaafeʻi e kulupu takitaha ke nau toe vakaiʻi e taha ʻo e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻe tolu ʻa ʻEletā Kuki ki he moʻui tāú. Pea kole ki he kulupu takitaha ke nau akoʻi ‘a e meʻa naʻa nau akó ki he toenga ‘o e kalasí. ʻOange ha taimi ki he toʻu tupú ke faʻu ha ngaahi taumuʻa ke nau moʻui ʻaki ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni naʻe fokotuʻu ʻe ʻEletā Kukí.  

  • Huluʻi ‘a e foʻi vitiō “Always in Our Sights,” pea fakaafeʻi ‘a e mēmipa takitaha ‘o e kalasí ke ne fakakaukau ki ha potufolofola ‘okú ne ongoʻi ‘oku fekauʻaki mo e pōpoaki ‘o e vitioó (fakaʻali‘ali kiate kinautolu ‘a e anga ‘o hono kumi ‘o e ngaahi potufolofola ‘i he Ko e Fakahinohino ki he Ngaahi Folofolá pe ko e fakahokohoko fakamataʻitohi ʻo e ngaahi tefitó ʻi he tohi folofola ʻe tolu kuo fakatahatahaʻí). Kole ki he toʻu tupú ke nau vahevahe ʻenau ngaahi potufolofolá pea fakamatalaʻi ʻa e meʻa ʻoku akoʻi mai kiate kinautolu ai ʻo kau ki he teuteu ke ʻalu ki he temipalé. Tokoni ki he toʻu tupú ke nau fakakaukau ki ha ngaahi founga ke “sio ai kiate kinautolu ʻi he loto temipalé,” ʻo hangē ko e fokotuʻu ʻa ʻEletā Quentin L. Cook ʻi heʻene lea “Sio Kiate Koe ʻi he Loto Temipalé.” Te nau lava ʻo faʻu ha fanga kiʻi kaati teuteu ʻaki e ngaahi potufolofola ne nau maʻú, pea fakapipiki e ngaahi kaati ko ia ʻi heʻenau sioʻata teuteú pe ʻi ha feituʻu ʻilonga honau ʻapí, ke fakamanatu kiate kinautolu ʻo e ngaahi taumuʻa ke nau lava ʻo maʻu e ngaahi tapuaki ʻo e temipalé. Ko e hā e ngaahi talaʻofa mo e ngaahi fakaafe ʻoku maʻu ʻe he toʻu tupú ʻi he lea ʻa ʻEletā Cook?

  • Lau fakataha ‘e he kalasí ‘a e Saame 24:3–4, pea fehuʻi ki he toʻu tupú pe ‘oku nau pehē ko e hā hono ‘uhinga ‘o e maʻu ha nima maʻa mo e loto māʻoniʻoní. Ko e hā ‘a e ‘uhinga ʻoku hoko ai ‘a e maʻa fakalaumālié ko ha meʻa ‘oku fie maʻu ki he hū ki he temipalé? (vakai, T&F 97:15–17). Fakaafeʻi ha mēmipa ‘o e kau pīsopelikí ke ‘aʻahi mai ki he kalasí ‘o fakamatala ki ha meʻa kuo pau ke fai ‘e ha taha ke ne taau ai ke maʻu ha lekomeni temipale. Ko e hā ha meʻa ‘okú ne fokotuʻu mai ke fai ‘e he toʻu tupú ke nau teuteu ai ke nau maʻu ‘a e ngaahi ouau ‘o e temipalé? Poupouʻi ‘a e toʻu tupú ke nau fai ha ngaahi fehuʻi.

  • Vahe ki he toʻu tupu takitaha ke ne lau ha konga ‘o e fakamatala ‘a Palesiteni Russell M. Nelson “Teuteu ki he Ngaahi Tāpuaki ‘o e Temipalé.” Fakaafeʻi ‘a e toʻu tupú ke nau vahevahe ha meʻa ʻoku nau ako mei heʻenau kongá ‘o kau ki he teuteu ke ‘alu ki he temipalé. Ko e hā ha meʻa kehe ‘i he pōpoaki ‘a Palesiteni Nalesoní ‘oku nau mahuʻingaʻia ai? 

  • Fili ha ngaahi fehuʻi mei he fakamatala “Ngaahi Fehuʻi ʻOku Lahi Hono ʻEké” ‘a ia ‘okú ke ongoʻi ʻoku mahuʻinga taha ki he toʻu tupu ‘i hoʻo kalasí pea hiki ‘a e ngaahi fehuʻi ko iá ‘i he palakipoé. Teuteu ha ngaahi laʻipepa ʻoku ʻi ai e ngaahi tali mei he fakamatalá. Tuku ke fili ‘e he toʻu tupu takitaha ha fehuʻi mei he palakipoé pea nau kumi ha tali ki ai mei he ngaahi laʻi pepa kuó ke teuteú. Kole ki he toʻu tupú ke nau vahevahe ha ngaahi fakakaukau foʻou naʻa nau toki maʻu.

  • ʻI he lea ʻa Sisitā Linda K. Burton ko e “Mateuteu ʻi ha Founga ʻOku Taʻeʻiloá,” ʻokú ne poupouʻi kitautolu ke tau teuteu ki he temipalé ʻi he ”tulutā ki he tulutā.“ Ko e hā ʻoku ola lelei ange ai ʻa e teuteu ʻi he ”tulutā ki he tulutā“ ki he ngaahi ouau ʻo e temipalé ʻi hano ʻai fakaʻangatahá? Fakaafeʻi ʻa e toʻu tupú ke nau hiki ha ngaahi ngāue ʻe niʻihi ʻoku fai maʻu pē ʻa ia ʻe tokoniʻi ai kinautolu ke nau teuteu ki he temipalé. ʻE lava ke nau toe fakamanatu ʻa e lea ʻa Sisitā Pētoní ke maʻu ha ngaahi fakakaukau.

Kole ki he toʻu tupú ke nau vahevahe ʻa e meʻa naʻa nau ako he ʻaho ní. Ko e hā haʻanau ngaahi ongo pe fakakaukau? ‘Oku mahino nai kiate kinautolu ‘a e founga ke nau teuteu ai ki he ngaahi ouau ‘o e temipalé? ʻOku toe ʻi ai nai mo haʻanau ngaahi fehuʻi kehe? ʻE ʻaonga nai ke toe tuku ha taimi lahi ange ki he tefito ko ʻení?

Ngaahi taukei ako ʻo e ongoongoleleí

Ko Hono Ngāue ʻAki ʻo e Fakahinohino ki he Folofolá. ʻOku poupouʻi ‘a e toʻu tupú ‘i he ‘uluaki ‘ekitivitī ‘o e konga ko ‘ení ke nau kumi ha ngaahi potufolofola ‘o ngāue ʻaki ‘a e Fakahinohino ki he Folofolá (vakai, ʻOku ʻIkai Ha Ui ʻe Mahuʻinga Ange ʻi he Faiakó, peesi 62). Tokoniʻi kinautolu ke nau ongoʻi fiemālie ‘i hono ngāue ʻaki ‘o e Fakahinohino ki he Folofolá mo e ngaahi nāunau tokoni fakaako kehé, koeʻuhí ke nau toutou ngāue ʻaki ia ‘i heʻenau ako fakataautaha ‘o e ongoongoleleí.

Fakaafeʻi ke ngāue

  • Fakaafeʻi ‘a e toʻu tupú ke nau fakalaulauloto ki he meʻa naʻa nau fanongo ki ai mo ongoʻi ‘i he ‘aho ní pea nau fili ha meʻa te nau fai ke nau teuteu ai ke maʻu ‘a e ngaahi ouau ‘o e temipalé.

  • Vahevahe hoʻo fakamoʻoní ki hono mahuʻinga ‘o e ngaahi ouau ‘o e temipalé.

Paaki