Raamatukogu
16. õppetund: 1. Nefi 15


16. õppetund

1. Nefi 15

Sissejuhatus

Pärast seda, kui Nefi nägi samasugust nägemust nagu ta isa, pöördus ta tagasi oma isa telki. Ta leidis seal eest oma vennad, kes vaidlesid Lehhi õpetuste üle. Nefi noomis oma vendi nende südame kõvaduse pärast ja tuletas neile meelde, kuidas ise ilmutust saada. Seejärel selgitas ta mõningaid Lehhi õpetusi õlipuu looduslikest okstest ja seda, mida tähendas Lehhi nägemus elupuust. 1. Nefi 15. peatükis vastandatakse Nefi usinad püüded tõde otsida tema vendade põgusate püüetega (vt 1. Nefi 15:9–11).

Õpetamissoovitused

1. Nefi 15:1–11

Nefi vennad kurdavad, et nad ei mõista Lehhi nägemust

Paluge õpilastel teha nimekiri tegevustest, mis nõuavad meiepoolseid pingutusi, enne kui saame nautida tulemusi. Soovi korral võite nende vastused tahvlile kirja panna. (Vastuste hulka võib kuuluda koolitöö, aiapidamine, pilli mängimine ja spordi tegemine. Paluge õpilastel mõelda näidetele, mida nad on ise kogenud.)

  • Millist seost olete te nimetatud tegevustes näinud tehtud pingutuste ja tulemuste vahel?

Kui õpilased on sellele küsimusele vastanud, innustage neid otsima käesolevas õppetunnis samasuguseid seaduspärasusi, kui nad uurivad 1. Nefi 15. peatükki.

Rääkige õpilastele, et 1. Nefi 15. peatükk algab Nefi naasmisega oma isa telki pärast seda, kui ta on saanud samasuguse nägemuse kui Lehhi. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 15:1–2, 7. Paluge õpilastel panna tähele, mida leidis Nefi oma isa telki naastes eest.

  • Mida leidis Nefi oma isa telki naastes eest?

  • Mille üle Nefi vennad vaidlesid? Miks?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 15:3. Paluge teistel leida põhjus, miks oli Nefi vendadel probleeme Lehhi õpetatud asjadest arusaamisel?

  • Vastavalt 1. Nefi 15:3, miks oli Nefi vendadel raske aru saada asjadest, mida Lehhi neile oli õpetanud?

  • Mida tegi Nefi vaimsete tõdede õppimiseks? (Võite lasta õpilastel lugeda 1. Nefi 10:17, et neil oleks kergem sellele küsimusele vastata.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 15:8.

  • Võttes arvesse seda, et Nefi oli just saanud vastuseks oma küsimustele taevase nägemuse (vt 1. Nefi 11–14), siis miks oli tema jaoks loomulik küsida oma vendadelt, kas nad on küsinud Issandalt?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 15:9. Seejärel paluge kellelgi teisel kirjutada tahvlile Nefi vendade vastus:

Ei ole, sest Issand ei tee meile sellist asja teatavaks.

Tõmmake joon alla sõnadele „ei ole”.

  • Mida ei olnud Nefi vennad teinud?

Lisage vastus (pärinud Issandalt, palvetanud või küsinud Issandalt) nii, et tahvlilt võiks nüüd kokku lugeda lause:

Me ei ole küsinud Issandalt, sest Issand ei tee meile sellist asja teatavaks.

(Teisisõnu: Me ei ole küsinud, sest Issand ei räägi meiega.)

  • Mis oli Laamani ja Lemueli mõtlemisel viga?

Veenduge, et õpilased tunnevad ära, mis oli viga Nefi vendade mõtlemisel. Paluge neil tahvlile kirjutatud lause ümber sõnastada nii, et see tooks selgelt välja, miks ei saanud Nefi vennad Issandalt abi Lehhi õpetuste mõistmiseks. Võimalikud vastused võivad olla „Issand ei tee meile sellist asja teatavaks, sest me pole Temalt küsinud” või „Kuna me pole Issandalt seda küsinud, ei ole Ta meile neid asju teatavaks teinud.”

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 15:10–11. Paluge õpilastel otsida välja tõed, mida Nefi oma vendadele õpetas, et aidata neil õppida, kuidas saada Jumalalt vastuseid.

  • Millist nõu andis Nefi oma vendadele, et aidata neil mõista nende isa sõnu ja saada Jumalalt vastuseid? (Nefi soovitas oma vendadel mitte teha oma südant kõvaks, küsida usus, uskuda, et nad saavad vastuse, ja olla usin käskude pidamises. Aidake õpilastel näha, et Nefi teadis, kui hinnalised on need põhimõtted, sest ta oli neid ise järginud ja saanud selle tulemusena nägemuse.)

Selleks, et aidata õpilastel leida nendest pühakirjasalmidest põhimõtted, kirjutage tahvlile järgmist:

Kui … , siis …

Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid väljendama arusaama, et kui me küsime Issandalt usus ja kuuletume Tema käskudele, oleme valmis Temalt ilmutuse ja juhatuse saamiseks. (Soovi korral võite selle põhimõtte tahvlile kirjutada.)

Valmistage klassile ette järgmised küsimused, kirjutades need kas tahvlile või tehes käsilehed:

  1. Kuidas te kirjeldate seda põhimõtet, et aidata kellelgi mõista, kuidas saada õpetust Issandalt ja mõista vaimseid tõdesid?

  2. Kuidas on teie isiklikud püüded mõjutanud teie võimet saada Issandalt juhatust ja mõista evangeeliumi?

Moodustage õpilastest paarid. Paluge paari ühel liikmel mõtiskleda esimese ja teisel teise küsimuse üle. Paluge neil rääkida teineteisele, kuidas nad neile küsimustele vastaksid. Kui õpilastel on olnud küsimuste vastuste arutamiseks piisavalt aega, paluge mõnel neist oma mõtteid terve klassiga jagada. Rõhutage, et meie püüdel ja soovil otsida Vaimu juhatust võib olla märkimisväärne mõju meie tunnistusele ja sellele, kui lähedased me Jumalaga oleme.

1. Nefi 15:12–20

Nefi selgitab Iisraeli hajutamist ja kokku kogumist

Võtke lühidalt kokku 1. Nefi 15:12–20. Selgitage, et selleks, et aidata oma vendadel vaidlemine lõpetada, õpetas Nefi neile, mida tähendavad Lehhi prohvetlikus kuulutuses „õlipuu loomulikud oksad” ja paganad (vt 1. Nefi 10:12–14; 15:7). Ta selgitas, et õlipuu sümboliseerib Iisraeli koda. Kuna Lehhi pere lahkus Jeruusalemmast ja oli ülejäänud Iisraeli kojast eraldatud, olid nad nagu õlipuu murtud oks (vt 1. Nefi 15:12). Hiljem selgitas ta, et viimsel ajal, palju aastaid pärast seda, kui Lehhi järeltulijad on „kaldunud uskmatusse” (1. Nefi 15:13), antakse paganatele evangeeliumi täius. Siis toovad paganad evangeeliumi Lehhi järeltulijatele, taastades nende teadmise Lunastajast ja nende isadele lepinguga lubatud õnnistustest. See oleks nagu nende kokku kogumine ja nende oksa õlipuu külge tagasi pookimine (vt 1. Nefi 15:13–17). Selline taastamine ei saa osaks mitte ainult Lehhi järeltulijatele, vaid kogu Iisraeli kojale (vt 1. Nefi 15:18–20; vt ka 1. Nefi 10:12–14).

Tunnistage, et Issand täidab oma lubadusi ja peab meeles oma lastega sõlmitud lepinguid. Ta soovib, et kõik saaksid osa evangeeliumi õnnistustest.

1. Nefi 15:21–36

Nefi vastab oma vendade küsimustele Lehhi nägemuse kohta

Selgitage, et 1. Nefi 15. peatüki ülejäänud osas loeme Nefi vastustest tema vendade küsimustele Lehhi nägemuse kohta. Nefi kasutas nende õpetamisel seda, mida ta õppis oma nägemuses.

Riputage tahvlile president Ezra Taft Bensoni järgnevalt toodud tsitaadid või tehke neist käsileht. Paluge õpilastel arvata ära sõna või fraas, mis tuleks lünkadesse lisada.

  1. „… (milles?) leiame jõudu kiusatustele vastu seista.”

  2. „… on vägi pühasid tugevdada ja neid Vaimuga relvastada.”

  3. „Tema … on üks hinnalisematest andidest, mida Ta on meile andnud.”

Pärast seda, kui mõned õpilased on oma arvamusi pakkunud, paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 15:23–24. Paluge õpilastel jälgida, mida loetakse, et leida fraasid, mis sobivad president Bensoni lausetesse. Pärast lugemist paluge õpilastel uuesti pakkuda lausetesse sobivaid sõnu või fraase. Lugege klassile ette õiged vastused. (Vastused: 1. Jumala sõnas; 2. Jumala sõnal; 3. Sõna. [Vt The Power of the Word. – Ensign, mai 1986, lk 80, 82.])

Paluge õpilastel uurida vaikselt 1. Nefi 15:24–25. Paluge pooltel õpilastel otsida, millised on neis salmides mainitud mõned Jumala sõna järgimisest tulenevad õnnistused. Ülejäänutel paluge leida sõnad ja fraasid, mis soovitavad, kuidas me peaksime Jumala sõna järgima, et neid õnnistusi saada. Paluge kummalgi rühmal rääkida, mida nad leidsid.

  • Mida me peame tegema, et Jumala sõna kuulda võtta, sellest tugevalt kinni hoida ja sellele tähelepanu pöörata? (Võimalikud vastused: igapäevane pühakirjade uurimine, inspireeritud Kiriku juhtide nõuannete kuulamine ja neile tähelepanu pööramine; palve kaudu saadud isikliku ilmutuse otsimine ja järgimine.)

Paluge õpilastel öelda oma sõnadega põhimõte, mis võtab kokku nendes salmides pühakirjade uurimise ja sellest meie ellu saabuvate õnnistuste kohta õpetatud asjad. Üheks vastuseks võib olla, et Jumala sõna igapäevane uurimine ja järgimine tugevdab meid Saatana kiusatuste vastu. Selleks, et anda õpilastele võimalus sellest põhimõttest tunnistada, küsige:

  • Millal on igapäevane isiklik pühakirjade uurimine tugevdanud teid kiusatuste vastu? (Tuletage õpilastele meelde, et nad ei pea rääkima liiga isiklikest kogemustest.)

Lugege ette järgmine tsitaat vanem Robert D. Halesilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Need tõed on nii tähtsad, et Taevaisa andis nii Lehhile kui Nefile nägemused, milles raudkäsipuu sümboliseerib ilmekalt Jumala sõna. Nii isa kui poeg õppisid, et sellest tugevast, paindumatust, täiesti usaldusväärsest teejuhist kinni hoidmine on ainus viis meie Päästjani viival kitsal ja ahtal teerajal püsimiseks” (Ensign või Liahona, nov 2006, lk 25).

Tuletage õpilastele meelde, et Lehhi nägemuses need, kes hoidsid raudkäsipuust kõvasti kinni, juhiti turvaliselt läbi pimeduse udu, mis sümboliseeris kuradi kiusatusi (vt 1. Nefi 12:17).

Tehke lühike kokkuvõte salmidest 1. Nefi 15:26–29. Rääkige õpilastele, et Nefi vennad palusid tal selgitada, mida tähendab jõgi, mida nende isa nägemuses nägi. Nefi selgitas, et jõgi sümboliseerib hirmsat põrgut, mis on valmistatud pahelistele, et eraldada nad Jumalast ja Tema rahvast.

  • Mida märkas Nefi veejõe juures, mida tema isa polnud märganud? (Vesi oli roojane.)

Selgitage, et 1. Nefi 15:33–36 õpetab Nefi Jumala kohtumõistmisest ja sellest, miks pahelised õigemeelsetest eraldatakse. Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette 1. Nefi 15:33–36.

  • Miks pahelised õigemeelsetest eraldatakse?

  • Kuidas võiks Laamanit ja Lemueli aidata teadmine, et ükski ebapuhas inimene ei saa siseneda Jumala kuningriiki?

Innustage õpilasi vaagima 1. Nefi 15. peatükis õpitud põhimõtteid, mõtiskledes vaikselt järgmiste küsimuste üle:

  • Mil viisil väljendus Lehhi ja Nefi nägemustes Jumala huvi Laamani ja Lemueli vastu? Mil viisil näitavad nad Jumala huvi teie vastu?

  • Mida saate te teha, et rakendada selle peatüki uurimisel õpitud põhimõtteid? (Soovi korral võite paluda õpilastel kirjutada oma vastused sellele küsimusele oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse.)

Soovi korral võite lõpetada tunni, lugedes klassile uuesti ette 1. Nefi 15:25. Tunnistage õnnistustest, mis saavad osaks, kui võtame kuulda Jumala sõna ja peame kinni Tema käskudest. Kinnitage neile, et Jumal armastab neid väga ja et Ta õnnistab neid nende õigemeelsetes püüetes.

Kommentaarid ja taustinfo

1. Nefi 15:12–13. Juudid ja paganad

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist määratles, kes on juudid ja paganad, kellest 1. Nefi 15. peatükis räägitakse: „Nii Lehhi kui Nefi jagasid inimkonna kaheks: juutideks ja paganateks. Juudid olid kas Juuda kuningriigi kodanikud või nende järeltulijad; kõiki teisi peeti paganateks. Niisiis, meie oleme paganad, kellest selles pühakirjakohas [1. Nefi 15:13] räägitakse, meie oleme need, kes on saanud evangeeliumi täiuse ja me viime selle laamanlastele, kes on juudid, kuna nende isad tulid Jeruusalemmast ja Juuda kuningriigist” (A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 556). Pange tähele, et laamanlasi peeti juutideks, sest nende esivanemad olid pärit Juudamaalt.

Vanem McConkie määratles konkreetselt ka paganad, kes taastamisele suuresti kaasa aitavad. „Joseph Smith ‥ oli pagan, kelle käe läbi tuli esile Mormoni Raamat, ja Viimse Aja Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed ‥ on paganad, kes viivad päästet laamanlastele ja juutidele” (The Millennial Messiah, 1982, lk 233). Kuigi Joseph Smith ja teised, kes tõid esile Mormoni Raamatu, olid vereliini pidi osa Iisraeli kojast, peeti neid paganateks, sest nad ei olnud pärit Juudamaalt.

1. Nefi 15:13–16. Evangeeliumi taastamine viimsel ajal

President Gordon B. Hinckley kuulutas: „Mu vennad ja õed, kas tajute, mis meil on? Kas tunnete ära meie koha inimajaloo suures draamas? See on keskne koht kõiges, mis varem on olnud. See on taastamise aeg. Need on hüvitamise päevad. See on aeg, mil inimesed üle kogu maa tulevad Issanda koja mäele otsima ja õppima Tema teid ning kõndima Tema radadel. See on kokkuvõte kõikidest sajanditest alates Kristuse sünnist kuni tänase imelise päevani” (At the Summit of the Ages. – Ensign, nov 1999, lk 74).

Prindi