91. õppetund: Alma 33

91. õppetund

Alma 33

Sissejuhatus

Rühm soramlasi soovis teada, kuidas järgida Alma nõuannet Issanda sõna oma südamesse külvata ja usku rakendada. Alma õpetas pühakirjade abil inimestele jumalakummardamisest, palvest ja halastusest, mida tänu Päästjale Jumalalt saada võime. Ta innustas inimesi vaatama Jeesuse Kristuse poole ja uskuma Tema lepituse väesse.

NB! 94. õppetund annab kolmele õpilasele võimaluse ise õpetada. Soovi korral valige need kolm õpilast juba nüüd välja ja andke neile koopiad neile 94. õppetunnis määratud osadest, et nad saaksid ette valmistuda. Innustage neid uurima õppetunni materjali palvemeelselt ja otsima Püha Vaimu juhatust, et teada, kuidas kohandada õppetundi klassikaaslaste vajadustele.

Õpetamissoovitused

Alma 33

Alma õpetab soramlasi, et nad hakkaksid uskuma Jeesusesse Kristusesse

Kirjutage tahvlile rakendama.

Mida tähendab midagi rakendada? (Kui õpilased sellele küsimusele vastavad, võiksite paluda ühel õpilasel näidata, kuidas rakendada oma käsi ja nt kätekõverdusi teha, või jalgu ja nt paigal joosta.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 33:1 ja leida, mille rakendamist soramlased mõista soovisid. Kui õpilased on leitu kohta aru andnud, kirjutage tahvlile järgnev küsimus: Kuidas rakendada usku? Paluge õpilastel leida sellele küsimusele vähemalt kolm vastust, kui nad uurivad ja arutavad Alma 33. peatükki.

Selgitage, et kui Alma hakkas vastama soramlaste küsimusele usu rakendamise kohta, parandas ta valearusaama, mis neil oli jumalakummardamise kohta. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 33:2. Paluge klassil leida, mis oli soramlaste valearusaam jumalakummardamise kohta.

Miks need soramlased arvasid, et nad ei saa Jumalat kummardada? (Sest neid ei lubatud nende palvemajadesse.)

Paluge õpilastel võtta kokku, mida nad õppisid Alma 31. peatükist soramlaste jumalakummardamise kohta? (Vt Al 31:22–23. Soramlased ütlesid kord nädalas palvemajas ühe ja sama palve ega rääkinud kogu nädala jooksul enam Jumalast.)

Miks on Kirikus käimisel jumalakummardamise juures tähtis osa? Kuidas me saame kummardada Jumalat lisaks iganädalasele osalemisele Kiriku koosolekutel?

Selgitage, et Alma tsiteeris prohvet Seenose õpetusi, et korrigeerida soramlaste valearusaama Jumala kummardamise kohta. Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 33:3 ja leida, mis sõna kasutas Alma kummardamisega samas tähenduses. (See sõna on palve.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 33:4–10 ja leida kõik olukorrad, kus Seenos enda sõnul palvetas.

Millal ja kus Seenos palvetas?
Mida õpetas Alma jumalakummardamise kohta, kui ta Seenose sõnu tsiteeris? (Aidake õpilastel tuua välja järgnev tõde: Me saame alatasa Jumalat palve kaudu kummardada.)

Osutage tahvlil olevale küsimusele: Kuidas rakendada usku? Kirjutage selle küsimuse alla palvetage alati.

Kuidas on palve usu rakendamine Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse?
Millal olete palvetanud mõnes sellises olukorras, mida Seenos mainis? Kuidas teie palvele vastati? (Tuletage õpilastele meelde, et nad pole kohustatud jagama midagi liiga isiklikku.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 33:4–5, 8–9. Palug neil otsida fraase, kus mainitakse Jumala halastust (nt „sa oled halastav” ja „sa olid halastav”).

Aitamaks õpilastel näha, kuidas Jeesuse Kristuse lepitus ja Taevase Isa halastus on omavahel seotud, paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 33:11–16. Paluge klassil teksti jälgida ja otsida fraasi, mis ilmub neis salmides neli korda. (See fraas on „oma Poja pärast”. Võiksite innustada õpilasi seda fraasi ära märkima.)

Mida võis Seenos sellega mõelda, kui ta ütles: „Sa oled pööranud minult ära oma kohtuotsused oma Poja pärast”? (Aidake õpilastel tuua välja järgnev tõde: Taevane Isa halastab meile ja andestab meie patud Jeesuse Kristuse lepituse pärast. Soovi korral paluge õpilastel see tõde oma pühakirjades Alma 33:11–16 lähedusse kirjutada.)

Aitamaks õpilastel paremini mõista halastust, millest saame osa tänu Jeesuse Kristuse lepitusele, jagage soovi korral järgnevat lugu, mida tsiteeris president Gordon B. Hinckley:

Kujutis

President Gordon B. Hinckley

„Õpetaja ütles: „Tere hommikust, poisid! Oleme tulnud kooli pidama.” Nad karjusid ja naljatasid täiest kõrist. „Ma tahan, et kool oleks hea, kuid tunnistan, et ei tea, kuidas see õnnestub, kui te mind ei aita. Ma arvan, et meil peaksid olema mõned reeglid. Öelge mulle ja kirjutan need tahvlile.”

Üks sell karjus: „Ei tohi varastada!” Teine karjus: „Õigeks ajaks.” Lõpuks ilmusid tahvlile kümme reeglit.

„Reeglist pole kasu, kui sellega ei kaasne karistust,” ütles õpetaja. „Mida me teeme sellega, kes reegleid rikub?”

„Kümme vitsahoopi selga ilma jakita,” tuli klassist vastus.

„See on päris karm, poisid. Olete kindlad, et olete selleks valmis?” „Toetan ettepanekut,” karjus teine, ja õpetaja ütles: „Heakene küll, elame nende reeglite järgi! Klass, kord jalule!”

Päeva-paari pärast avastas Suur Tom, et ta lõunasöök oli ära varastatud. Leiti üles varas – väike näljane sell, nii umbes kümneaastane. „Oleme leidnud varga ja teda tuleb karistada teie reegli järgi – kümme vitsahoopi selga. Jim, tule siia!” ütles õpetaja.

Väike sell tuli värisedes aeglaselt klassi ette, suur jakk kurguni kinni nööbitud ja anus: „Õpetaja, nüpeldage mind nii kõvasti, kui tahate, kuid palun, ärge mu jakki seljast võtke!” (NB! Vajadusel selgitage, et sõna „nüpeldama” tähendab selles loos kedagi lööma.)

„Võta jakk seljast,” ütles õpetaja. „Sina aitasid reegleid teha!”

„Õpetaja, ärge sundige mind!” Ta hakkas jakki lahti nööpima − ja mida õpetaja nägi? Poisil polnud särki ja nähtavale tuli väike kondine mannetu keha.

Kuidas ma saan sellele lapsele vitsa anda?” mõtles ta. „Aga ma pean, pean midagi tegema, et selle kooliga edasi minna.” Kõik olid haudvaiksed.

„Jim, miks sul särki seljas pole?”

Poiss vastas: „Mu isa suri ja ema on väga vaene. Mul on ainult üks särk ja ema pesi selle täna puhtaks ja ma panin selga venna suure jaki, et sooja saada.”

Õpetaja hakkas, vits käes, kõhklema. Just siis hüppas Suur Tom jalule ja ütles: „Õpetaja, kui teil pole midagi selle vastu, siis nüpeldage mind Jimi eest.”

„Heakene küll, selline seadus on täitsa olemas, et üks saab teist asendada. Kas kõik on nõus?”

Tom võttis jaki seljast ja pärast viit hoopi vits murdus! Õpetaja langetas pea käte vahele ja mõtles: „Kuidas ma selle kohutava ülesande lõpule viin?” Siis aga kuulis ta, kuidas klass nuuksus, ja mida ta nägi? Väike Jim oli käed välja sirutanud ja Tomil mõlema käega kaela ümbert haaranud. „Tom, mul on kahju, et su lõuna ära varastasin, aga ma olin kole näljane. Tom, ma armastan sind surmani, et end minu eest nüpeldada lasid! Jah, ma armastan sind igavesti!”” (Tundmatu autor.)

Tsiteerinud seda lugu, ütles president Hinckley: „Tõstes selles lihtsas loos esile ühe fraasi, on Jeesus, mu Lunasjaja, lasknud end nüpeldada minu eest ja teie eest” (The Wondrous and True Story of Christmas,” Ensign, dets 2000, 4).

Kuidas on see lugu seotud Alma õpetusega Päästja lepituse kohta? (Vajadusel selgitage, et Tomi nõusolek end Jimi eest nüpeldada lasta esindab lepitust. Päästja on võtnud karistuse meie pattude eest enda kanda, et me ei peaks seda kandma, kui me meelt parandame.)

Selgitage, et pärast Seenose sõnade tsiteerimist tsiteeris Alma ühe teise prohveti, Seenoki sõnu. Lugege õpilastele ette Alma 33:15–16. Pöörake tähelepanu Taevase Isa meelehärmile, kui inimesed ei taha mõista, mida Tema Poeg nende jaoks teinud on.

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 33:12–14 ja leida, millist allikat Alma nende õpetuste jagamisel kasutas.

Miks olid Seenose ja Seenoki sõnad Almale tuttavad? (Sest need sõnad olid pühakirjades. Soovi korral märkige, et Alma sõnad salmides 12 ja 14 viitavad sellele, et need pühakirjad olid kättesaadavad ka soramlastele. Rõhutage, et pühakirjad tunnistavad Jeesusest Kristusest.)

Kirjutage tahvlil oleva küsimuse alla uurige ja uskuge pühakirju.

Kujutis

Mooses ja vaskmadu

Märkige, et Alma viitas veel teiselegi pühakirjaloole, et aidata soramlastel tugevdada usku Jeesusesse Kristusesse. Pange välja pilt „Mooses ja vaskmadu” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 16). Võtke see lugu kokku, selgitades, et kui Mooses kõrbes iisraellasi juhatas, hakkasid paljud inimesed talle ja Issandale vastu. Vastuseks sellisele sõnakuulmatusele saatis Issand mürkmaod, kes rahvast hammustasid. Inimesed palusid Mooseselt abi. Mooses palvetas ja talle anti nõu madu valmistada ja see inimestele vaatamiseks ridva otsa panna. Ta kuuletus ja tegi vaskmao. (Vt 4Ms 21:4–9.) Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 33:19–20. Paluge klassil tähele panna, mis juhtus nendega, kes vaskmadu vaatasid, ja mis juhtus nendega, kes otsustasid mitte vaadata.

Mida öeldakse salmis Alma 33:20 selle kohta, miks paljud ei vaadanud?

Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nemad antud olukorras vaataksid.

Kujutis

Ristilöömine

Pange välja pilt „Ristilöömine” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 57). Selgitage, et ridva otsas olnud vaskmadu oli „võrdkuju” (Al 33:19). Teisisõnu sümboliseeris see midagi, mis pidi juhtuma tulevikus. See esindas Jeesust Kristust ristil (vt Jh 3:14).

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 33:21–23 ja leida, kuidas Alma seda lugu soramlastele kohandas. Kui õpilased on leitu kohta aru andnud, osutage uuesti tahvlil olevale küsimusele: Kuidas rakendada usku?

Mida õpetab lugu iisraellastest ja vaskmaost meile selle kohta, mida peame tegema, et saada vaimselt terveks?
Kuidas vastatakse sellele küsimusele salmides Alma 33:22–23? (Õpilased peaksid tooma välja järgneva tõe: Me rakendame usku, kui otsustame uskuda Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse.)

Kirjutage tahvlil oleva küsimuse alla Uskuge Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse.

Milliseid tegusid või suhtumist täheldate inimeste puhul, kes usuvad Päästja lepitusse?

Rõhutamaks, et usk Jeesusesse Kristusesse on meie enda valik, pöörake õpilaste tähelepanu järgmisele fraasile salmis Alma 33:23: „Ja tõepoolest, kõike seda te võite teha, kui te tahate.” Võiksite innustada õpilasi seda fraasi ära märkima.

Kirjutage tahvlile järgnev lause ja soovi korral innustage õpilasi seda oma pühakirjadesse kirjutama. (Lause pärineb kõnest „Inquire of the Lord” (KHS-i usuõpetajatele, 2. veebr 2001), lk 1, si.lds.org.)

„Kõik lapsed igas põlvkonnas valivad usu või uskmatuse vahel. Usk ei ole pärand. Usk on valik” (President Henry B. Eyring).

Paluge õpilastel vastata ühele järgnevatest küsimustest vihikus või pühakirjapäevikus. (Soovi korral kirjutage need küsimused enne tundi tahvlile, jagage välja paberil või lugege aeglaselt ette, et õpilased saaksid need kirja panna.)

Kuidas on minu otsus Päästjasse uskuda mõjutanud mu igapäevaelu?
Kuidas on iseseisev pühakirjade uurimine tugevdanud mu usku Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse?
Kuidas on igapäevane iseseisev palvetamine ja kummardamine tugevdanud minu usku Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse?
Mida võiks Taevane Isa minult suurema usu rakendamiseks oodata?

Paluge mõnedel õpilastel vastuseid jagada. Tunnistage, kui tähtis on otsustada uskuda Päästjasse.