Sissejuhatus Enose raamatusse
Milleks seda raamatut uurida?
Enose raamat näitab Jeesuse Kristuse lepituse väge puhastada inimesed patust ja teha nad terveks. Enos heitles Jumala ees vägevas palves enne, kui tema patud andeks anti. Seejärel palvetas ta nefilaste ja laamanlaste vaimse heaolu eest. Ta veetis kogu oma ülejäänud elu tehes tööd nende pääste nimel. Uurides Enose raamatut, võivad õpilased avastada tähtsaid õppetunde palvest, meeleparandusest ja ilmutusest. Nad võivad õppida, et kui inimesed saavad osa lepituse õnnistustest, soovivad nad jagada neid õnnistusi ka teistega.
Kes selle raamatu kirjutas?
Selle raamatu kirjutas Enos, Jaakobi poeg ning Lehhi ja Saaria pojapoeg. Enos kirjutas, et tema isa õpetas teda „Issanda hoolitsuse ja manitsuse all” (En 1:1). Oma surma eel kirjutas Enos, et ta oli kogu oma elu kuulutanud „tõ[de], mis on Kristuses” (En 1:26). Oma surma eel andis Enos Nefi väikesed plaadid edasi oma pojale Jaaromile (vt Jm 1:1). Enos lõpetas oma ülestähenduse öeldes, et ta rõõmustab selle päeva üle, mil ta seisab oma Lunastaja ees. Ta kuulutas: „Siis ma näen hea meelega ta palet ja ta ütleb mulle: Tule minu juurde, sa õnnistatud, minu Isa eluasemetes on sulle koht valmistatud!” (En 1:27)
Kelle jaoks ja miks see raamat kirjutati?
Saades oma isalt väikesed plaadid, lubas Enos uurendada üksnes neid asju, mida ta pidas kõige hinnalisemaks, ehk siis pühasid õpetusi, ilmutusi ja prohvetlikke kuulutusi (vt Jb 1:1–4; 7:27). Enos teadis, et tema rahvas, nefilased, hävitatakse lõpuks. Ta palvetas, et Issand säilitaks nefilaste ülestähenduse, et „see toodaks mõnel tulevasel päeval esile laamanlastele, et ehk saaks neid tuua päästele” (En 1:13).
Kus ja millal see raamat kirjutati?
Enos lõpetas oma ülestähenduse kuulutades, et 179 aastat oli möödunud Lehhi lahkumisest Jeruusalemmast (vt En 1:25). See asetab tema kirjutise umbkaudu ajavahemikku 544 a eKr (kui Jaakob oma ülestähenduse lõpetas) kuni 421 a eKr. Enos kirjutas oma ülestähenduse Nefi maal elades.
Millised on mõned sellele raamatule iseloomulikud tunnused?
Enose raamatus näidatakse, kuidas võivad inimesed saada osa Jeesuse Kristuse lepituse õnnistustest ja jagada neid õnnistusi teistega. Esiteks oli Enosele õpetatud Jeesuse Kristuse evangeeliumi (vt En 1:1, 3). Järgmiseks tundis ta vajadust Päästja järele ja palvetas pattude andekssaamiseks (vt En 1:2–4). Seejärel, olles saanud oma patud andeks, ta palvetas ja tegi usinalt tööd selleks, et tuua teistele päästet (vt En 1:5–27). Selline tegutsemisviis on omane kogu Mormoni Raamatule. Näiteks võib tuua Alma (vt Mo 17:1–2; 18:1–2), Alma noorema ja tema poja Moosia (vt Mo 27–28), ning Lamooni ja tema rahva (vt Al 18–19).
Lisaks sellele kirjeldatakse Enose raamatus esimest korda üksikasjalikult, kuidas elasid Laamani ja Lemueli järglased usust taganemise seisukorras (vt En 1:20). Samuti mainitakse, et nefilaste hulgas oli „ülimalt palju prohveteid”, kuigi enamik nefilasi olid „kangekaelne rahvas”, keda tuli pidevalt ärgitada, „et hoida neid Issanda kartuses” (En 1:22–23).
Ülevaade
Enose 1:1–8 Enos palvetab oma pattude andekssaamiseks ja talle andestatakse tänu tema usule Jeesusesse Kristusesse.
Enose 1:9–18 Enos palvetab nefilaste ja laamanlaste eest ning palub Issandal säilitada nefilaste ülestähendused.
Enose 1:19–24 Enos kirjeldab laamanlaste pahelisust ja nefilaste kangekaelset loomust. Tema ja teised prohvetid teevad pidevalt tööd nende pääste nimel.
Enose 1:25–27 Enos lõpetab oma ülestähenduse ja kirjutab, et on saanud oma Lunastaja kaudu kinnituse igavesest elust.