70. õppetund: Alma 3–4

70. õppetund

Alma 3–4

Sissejuhatus

Liitudes laamanlaste väega, eraldasid amlisilased end nefilastest, tehes endale otsaette punased märgistused. Amlisilased ja laamanlased võitlesid nefilaste vastu ning tuhanded ja kümned tuhanded surid lahingus (vt Al 3:26). Pärast seda lahingut alandasid paljud nefilased end ja neis „ärkas ‥ nende kohusetunne” (Al 4:3). Ligikaudu 3500 said ristitud ja liitusid Kirikuga. Kuid järgmisel aastal muutusid Kiriku paljud liikmed uhkeks ja hakkasid teisi taga kiusama. Tundes sellise pahelisuse pärast muret, loobus Alma ülemkohtuniku kohustustest ja jätkas teenimist Kiriku ülempreestrina. Ta plaanis ülempreestrina piirkonnas ringi rännata, ehedat tunnistust jagada ja inimesi meeleparandusele kutsuda.

Õpetamissoovitused

Alma 3:1–19

Nefilased võitlevad amlisilaste ja laamanlastega

Jagage klass väikestesse rühmadesse. Andke igale rühmale paber järgmiste sõnadega: riided, soeng, kõrvarõngad ja ehted, tätoveeringud. Paluge rühmadel arutada, milliseid sõnumeid inimesed nende asjadega tahtlikult või tahtmatult saadavad.

Meenutage õpilastele, et amlisilased lõid nefilastest lahku ja liitusid laamanlaste sõjaväega (vt Al 2). Paluge õpilastel lugeda Alma 3:4 ja tuua välja, kuidas amlisilased oma välimust muutsid.

Kellest tahtsid amlisilased end „eristada”?
Kuidas võivad mõned inimesed end tänapäeval oma välimusega õigemeelsetest eristada? (Kui õpilased vastavad, siis tehke kindlasti selgeks, et mõned inimesed muudavad tahtlikult oma välimust, et eristada end õigemeelsetest või mässata Kiriku käitumisnormide vastu. Teised järgivad maiseid moevoole ega mõista, et nad enda kohta sõnumeid saadavad.)

Selgitage, et kui amlisilased märgistasid oma otsaesised, et end nefilastest eristada, näitasid nad, et olid enda peale laamanlaste needuse toonud. Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Alma 3:14–19. Aidake klassil neid salme analüüsida, esitades mõned või kõik järgnevad küsimused:

Milline fraas salmis Alma 3:18 kirjeldab amlisilaste tegevust ja Jumalasse suhtumist? („Avalikult Jumalale vastu hakanud.”)
Kuidas tõid amlisilased „ise enda peale” needuse? (Al 3:19).
Milliseid tõdesid need salmid meile õpetavad? (Võimalikud vastused: need, kes Jumalale avalikult vastu hakkavad, toovad ise endale negatiivseid tagajärgi, ja meid eraldatakse Jumalast seetõttu, kuna me eraldame end Temast ise.)

Aitamaks õpilastel mõista, kui tähtis on eristada end õigemeelselt, andke neile järgnev ülesanne:

Loetlege mõned viisid, kuidas näidata riietuse ja välimusega, et me oleme Jeesuse Kristuse jüngrid. (Kui õpilastel on raskusi ülesandele vastamisega, paluge neil soovi korral lugeda peatükki „Riided ja välimus” trükises „Sulle, noor”, 2011, lk 6–8. Rõhutage, et meie sisemine tunnistus evangeeliumist peaks avaldama mõju meie riietumisele ja väljanägemisele.)

Innustage õpilasi näitama oma igapäevastes, sh riietust ja välimust puudutavates otsustes, et nad järgivad Issandat. Rõhutage, et riietuse ja välimuse kaudu saame me paista välja kui Jeesuse Kristuse jüngrid.

Alma 3:20–27

Lahingus nefilaste ning laamanlaste ja amlisilaste vahel tapetakse tuhandeid

Võtke kokku Alma 3:20–25, öeldes, et nefilased ajasid küll laamanlased tagasi, kuid mõlemal poolel oli tuhandeid inimohvreid. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 3:26–27. Paluge õpilastel kuulata, millist õppetundi tahtis Mormon meile mõista anda.

Milline tasu tuleb nende salmide järgi neile, kes Issandale kuuletuvad?
Milline tagajärg saab osaks neile, kes Issandat ei järgi?

Kirjutage soovi korral tahvlile järgmine kokkuvõttev põhimõte: Sõltuvalt sellest, keda me järgida otsustame, saab meile osaks õnn või kurbus.

Paluge õpilastel mõtiskleda õnnistustele, mis tulevad, kui otsustada järgida Issandat.

Milliseid õnnistusi olete saanud Issandalt, kui olete Teda järgida otsustanud?

Alma 4:1–14

Pärast Kirikule osaks saanud kasvuperioodi, muutuvad Kiriku liikmed uhkeks ja tülitsevad üksteisega

Kirjutage tahvlile alandlik ja uhke.

Mida tähendab olla alandlik? (Alandlik inimene on õplik ja tunnistab tänulikult oma sõltuvust Issandast – ta mõistab, et vajab jätkuvalt Tema tuge.)

Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Alma 4:1–5. Paluge klassil tähele panna tõendeid sellest, et nefilased muutusid alandlikeks. Kui õpilased selgitavad, mida nad leidsid, võib olla abiks, kui märgite, et me ei pea kogema tragöödiat, et alandlikuks saada – me võime otsustada alandlikud olla.

Märkige, et nefilaste kirjeldus salmis Alma 4:6 on väga erinev sellest, kuidas neid kirjeldatakse salmides Alma 4:3–5. Viidake tahvlil sõnale uhke.

Mida tähendab olla uhke? (Uhkus on alandlikkuse vastand. Uhked inimesed vastandavad end üksteisele ja Jumalale. Nad peavad end ümberolijatest paremaks ja järgivad pigem oma soove kui Jumala tahtmist.)

Paluge pooltel klassist lugeda läbi Alma 4:6–8 ja ülejäänud pooltel Alma 4:9–12. Paluge mõlemal rühmal tuua välja mõnede nefilaste uhked teod ja kuidas need teod teisi mõjutasid. Jätke õpilastele piisavalt aega ja paluge mõlemal rühmal leitust rääkida.

Mida õpetavad need salmid selle kohta, milline mõju on uhkusel sellele, kuidas me teisi kohtleme?
Millist hoiatust näete salmis Alma 4:10? (Veenduge, et õpilased mõistavad, et kui meie eeskuju pole õigemeelne, võivad meie teod takistada teistel evangeeliumi vastu võtta.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 4:13–14. Paluge klassil otsida näiteid, kuidas mõned nefilased olid alandlikud isegi siis, kui teised olid uhked.

Mida õpetavad need salmid selle kohta, milline mõju on alandlikkusel sellele, kuidas me teisi kohtleme?

Rõhutage, et meie otsus alandlik või uhke olla mõjutab meid ennast ja teisi. Kui aeg võimaldab, paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse oma kogemustest, millest nähtub, et see põhimõte peab paika.

Alma 4:15–20

Alma loobub ülemkohtuniku ametist, et ta saaks oma aja pühendada rahva meeleparandusele kutsumisele

Paluge õpilastel kujutleda end Alma asemele. Nad on ülemkohtunikud ning paljud inimesed on muutunud uhkeks ja kiusavad taga neid, kes on jätkuvalt alandlikud.

Mida te teeksite, et aidata neil inimestel muutuda?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 4:15–19. Paluge klassil tähele panna, mida otsustas Alma teha.

Mida Alma teha otsustas? (Ta otsustas loobuda ülemkohtuniku ametist, et pühendada oma aeg rahva õpetamisele.)
Mida vihjab fraas „tuua ‥ kuuldavale puhas tunnistus” (Alma 4:19) selle kohta, kuidas Alma õpetama hakkab?
Millal olete kuulnud inimesi puhast tunnistust jagamas? Kuidas on need kogemused teid mõjutanud?
Milliseid tõdesid saame õppida Alma eeskujust salmis Alma 4:19?

Mõned võimalikud vastused õpilastelt:

Vaimsete kohustuste täitmine võib nõuda ohverdusi.

Puhta tunnistuse jagamine aitab teistel Jumalale lähemale tulla.

Innustage õpilasi otsima Alma puhast tunnistust, kui nad loevad iseseisva õppimise käigus peatükke Alma 5–16 ja neid tulevastes õppetundides arutavad. Samuti innustage neid pöörama tähelepanu, milline mõju oli Alma tunnistusel rahvale.

Kuldsalmi kordamine

Tutvustage õpilastele mõnda uut kuldsalmi või korrake mõnda salmi, mida nad juba teavad. Mõelge välja küsimused, mis aitavad neil avastada nendes salmides olevaid põhimõtteid. Paluge neil kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse eesmärk selle kohta, mida nad teevad, et elada paremini ühe põhimõtte järgi. Andke neile konkreetne aeg eesmärgi täitmiseks ja paluge koostada aruanne ühele klassiliikmele või tervele klassile, kui eesmärk on täidetud.

NB! Kui teil pole aega kasutada seda tegevust selles õppetunnis, tehke seda mõnel teisel päeval. Muud kordamisega seotud tegevused leiate käsiraamatu lisast.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 3:4. Tätoveeringud ja keha augustamine

Amlisilased märgistasid end, et neid võiks „nefilastest eristada” (Al 3:4). Tänapäeval on prohvetid manitsenud noori mehi ja naisi hoidma oma keha pühana mitte märgistades end tätoveeringutega ja keha augustades. President Gordon B. Hinckley ütles:

„Ma ei mõista, miks üks noor mees – või noor naine – peaks soovima läbi teha valusat protsessi, et oma nahka erinevate mitmevärviliste inim- ja loomakujutiste ning sümbolitega moonutada. Tätoveeringu puhul jääb tulemus püsima, kui mitte võtta ette järgmist valusat ja kulukat ettevõtmist, et seda eemaldada. Isad, hoiatage oma poegi keha tätoveerimise eest. Nad võivad teie jutule praegu vastu tõrkuda, kuid tuleb aeg, mil nad teid tänavad. Tätoveering on grafiti kehatemplil. Sama käib ka keha augustamise kohta arvukate kõrvarõngaste, nina- või koguni keelerõnga tarbeks.

Kas nad tõepoolest peavad seda ilusaks? ‥ Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Kvoorum on kuulutanud, et me laidame maha tätoveeringud, aga ka „keha augustamise muul kui meditsiinilisel põhjusel”. Me ei võta siiski seisukohta selles, „kui naised teevad kõrvadesse ainult ühe paari auke” – kõrvarõngaste jaoks” (Great Shall Be the Peace of Thy Children. – Ensign, nov 2000, lk 52).

Alma 3:5. Moevoolude järgimine

Amlisilased muutsid oma välimust, et rohkem laamanlaste moodi välja näha. Paljud viimse aja pühad tunnevad tänapäeval survet järgida moevoole, et rohkem maailmas populaarsete inimeste moodi välja näha. Kuid mõned moevoolud panevad inimesi „prohveti kuulamise asemel hoopis maailma veidrusi järgima” (Questions and Answers. − New Era, märts 2006, lk 14; vt ka „Sulle, noor”, 2011, lk 14–16).

Vanem M. Russell Ballard õpetas noori mehi, kes hoiavad preesterlust, et mõni moevool ei võimalda neil nii hästi tõe eest välja astuda:

„Terve subkultuur ülistab kaasaegseid jõuke ja nende kuritegelikku käitumist koos sinna juurde kuuluva muusika, riietumisstiili, kõnepruugi, suhtumise ja käitumisega. Paljud teist on näinud, kuidas moekad sõbrad on võtnud selle stiili omaks kui midagi „moodsat” ja „lahedat”, misjärel nad sellesse subkultuuri kistakse. ‥

Ma ei usu, et te saate seista tõe ja õige eest, kandes midagi sellist, mis pole sobilik Jumala preesterluse hoidjale” (Standing for Truth and Right. – Ensign, nov 1997, lk 38–39).

Alma 3:6–17. Märk ja needus

Alma 3. peatükki uurides võib õpilastel tekkida küsimusi laamanlastele pandud märgi ja needuse kohta. Soovi korral selgitage, et märgil ja needusel on vahe. Laamanlastele pandud märk oli tume nahk (vt Al 3:6). Märgi eesmärk oli eristada ja eraldada laamanlased nefilastest (vt Al 3:8). Needus oli sellest tõsisem ja tähendas nende „äralõikamist Issanda juurest” (2Ne 5:20). Laamanlased ja amlisilased tõid selle needuse endi peale, kuna mässasid Jumala vastu (vt 2Ne 5:20; Al 3:18–19). Kuigi tumedat nahka kasutati antud juhul märgina laamanlastele pandud needusest, õpetab Mormoni Raamat, et Issand „ei tõrju tagasi kedagi, kes tuleb tema juurde, ei musta ega valget, orja ega vaba, meest ega naist; ‥ kõik on Jumalale ühesugused” (2Ne 26:33). Jeesuse Kristuse evangeelium on kõigi jaoks. Kirik mõistab ühemõtteliselt hukka rassismi, sealhulgas igasuguse rassismi minevikus nii nende poolt, kes olid, kui ka nende poolt, kes ei olnud Kirikust. President Gordon B. Hinckley teatas:

„Ükski inimene, kes teeb laimavaid märkusi teise rassi kuulujate suhtes, ei saa pidada end tõeliseks Kristuse jüngriks. Ka ei saa ta arvata, et see on kooskõlas Kiriku õpetustega. ‥

Mõistkem kõik, et igaüks meist on meie Taevaisa poeg või tütar ja et Taevaisa armastab kõiki oma lapsi” (Vajadus suurema heasüdamlikkuse järele. − 176. kevadine üldkonverents, apr 2006). Täiendavat abi sel teemal leiate 27. õppetunnist.

Alma 4:9–12. Suur komistuskivi

Kui mõned Kiriku nefilastest liikmed muutusid uhkeks, sai nende negatiivne eeskuju komistuskiviks neile, kes Kirikusse ei kuulunud (vt Al 4:9–12; vt ka Al 39:11). President Gordon B. Hinckley jutustas loo, mis selgitab halva ja hea eeskuju tagajärgi:

„Ta ei olnud Kiriku liige. Tema ja ta vanemad olid aktiivsed ühes teises kirikus.

Ta meenutab, et üles kasvades mõned tema viimse aja pühadest kaaslased halvustasid teda, panid teda tundma end sobimatuna ja tegid tema üle nalja.

Ta hakkas seda Kirikut ja selle inimesi sõna otseses mõttes vihkama. Ta ei näinud neis kelleski midagi head.

Siis kaotas ta isa töö ja nad pidid kolima. Uues elukohas astus ta 17-aastaselt kolledžisse. Seal tundis ta esmakordselt elus sõprade soojust, kellest üks Richardi-nimeline kutsus teda klubisse, mille juhatajaks ta ise oli. Ta kirjutab: „Esimest korda elus olin ma oodatud. Ma ei teadnud, kuidas reageerida, kuid liitusin tänulikult. ‥ Mulle meeldis see tunne – tunne, et mul on sõber. Ma olin kogu oma elu palvetanud, et endale sõpra saada. Ja nüüd, pärast 17-aastast ootamist, vastas Jumal sellele palvele.”

19-aastasena sattus ta suvetöö ajal Richardi telgikaaslaseks. Ta märkas, et Richard luges igal õhtul ühte raamatut. Ta küsis, mida too loeb. Richard ütles, et ta loeb Mormoni Raamatut. Ta lisab: „Ma vahetasin kiiresti teemat ja läksin voodisse. See oli ju ikkagi raamat, mis rikkus mu lapsepõlve. Ma püüdsin selle unustada, aga nädal läks mööda ja ma ei saanud magada. Miks ta seda igal õhtul luges? Peagi ei suutnud ma neid vastamata küsimusi oma peas välja kannatada. Nii küsisin ma temalt ühel õhtul, mis selles raamatus nii tähtsat on. Mis seal kirjas on? ‥ Richard hakkas lugema sealt, kuhu oli pidama jäänud. Ta luges Jeesusest ja Tema ilmumisest Ameerikasse. Ma olin šokeeritud. Ma ei arvanud, et mormoonid usuvad Jeesusesse.” ‥

Hiljem oli see noor mees oma sõbraga kuskile teel. Richard andis talle Mormoni Raamatu ja palus tal seda valjusti lugeda. Ta tegi seda ja äkitselt tundis ta Püha Vaimu inspiratsiooni.

Aeg möödus ja ta usk suurenes. Ta oli nõus ristitud saama. ‥

Sellega lugu lõpeb, aga selles loos on mõned tähtsad tõsiasjad. Esiteks see kahetsusväärne viis, kuidas tema noored mormoonidest kaaslased teda kohtlesid.

Järgmine on viis, kuidas kohtles teda tema uhiuus sõber Richard. See oli täiesti vastupidine tema eelmisele kogemusele. Vaatamata olematutele väljavaadetele, viis see tema pöördumise ja ristimiseni” (Vajadus suurema heasüdamlikkuse järele. − 176. kevadine üldkonverents, apr 2006).

Alma 4:19. Puhas tunnistus

Kui Alma nägi, et tal tuleb inimesed tagasi võita ja „tuua [selleks] nende vastu kuuldavale puhas tunnistus” (Al 4:19), kutsus ta inimesi meeleparandusele. Mis aga puutub meie paastu ja tunnistuse koosolekutesse, siis peaks meie tunnistus olema lihtne usukuulutus, mitte manitsemine. President Spencer W. Kimball ütles:

„Ärge öelge teistele, kuidas elada. Öelge vaid, mida te enda sees tunnete. See on tunnistus. Kohe kui te hakkate teistele jutlustama, teie tunnistus lõpeb” (The Teachings of Spencer W. Kimball. Toim Edward L. Kimball, 1982, lk 138).