Raamatukogu
69. õppetund: Alma 1–2

69. õppetund

Alma 1–2

Sissejuhatus

Peagi pärast seda, kui Almast sai ülemkohtunik, leidis mees nimega Nehor rahva seas tunnustust jultustajana. Ta võttis sõna Kiriku ja selle õpetuste vastu ning veenis paljusid temasse uskuma ja talle raha andma. Kui Nehor surmas Giideoni, kes oli Kiriku ustav liige, toodi ta Alma ette. Mõistnud Nehori süüdi preestripettuses ja mõõgaga preestripettuse pealesundimises, mõistis Alma Nehori surma. Kirik saavutas usinate ja alandlike preestrite juhtimisel edu, kuid preestripettus jätkus. Üks kaval mees Amlisi, kes joondus Nehori korra järgi, leidis paljudelt inimestelt toetust ja püüdis edutult nefilaste kuningaks saada. Ta tõstis oma järgijatega mässu, tuli nefilaste vastu lahingusse ja ühendas lõpuks oma jõud laamanlaste sõjaväega. Issand andis nefilastele jõudu ja olgugi et nad kannatasid suuri kaotusi, tulid nad nende sõjavägede rünnakutes võitjaks.

Õpetamissoovitused

Alma 1

Vaatamata preestripettuse ja tagakiusamise levimisele jäävad paljud usule kindlaks

Kirjutage tahvlile sõna populaarne.

  • Millised on mõned ohud, mis kaasnevad populaarsuse taotlemisega? Millised on mõned ohud, mis kaasnevad, kui järgida inimesi pelgalt seetõttu, et nad on populaarsed?

Selgitage, et mees nimega Nehor sai Sarahemlas mõnede inimeste seas populaarseks. Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 1:2–6 ja tähele panna, mida õpetas Nehor ja kuidas inimesed sellele reageerisid. Kui õpilased on leitu kohta ülevaate teinud, küsige neilt soovi korral midagi järgneva taolist:

  • Miks on Nehori õpetus salmis Alma 1:4 ohtlik? (Kui õpilastel on küsimusele vastamisega raskusi, siis märkige, et Nehor õpetas, et „kõik inimesed [saavad] igavese elu” olenemata sellest, mida nad teevad. See õpetus eirab vajadust meeleparanduse, talituste ja Jumala käskude pidamise järele. Vt ka Al 15:15.)

  • Millised tagajärjed võivad saada osaks inimesele, kes seda õpetust usub?

  • Kuidas mõjus Nehorile tema edu? (Vt Al 1:6).

Võtke kokku Alma 1:7–15, selgitades, et ühel päeval, kui Nehor läks parasjagu oma järgijatele jutlustama, kohtas ta Giideoni, kes oli aidanud vabastada Limhi rahva orjusest ja kes teenis hetkel Kirikus õpetajana. Nehor „hakkas [Giideoniga] ägedalt vaidlema, et ta võiks kiriku rahvast eksiteele juhtida; aga [Giideon] seisis talle vastu, manitsedes teda Jumala sõnadega” (Al 1:7). Nehor tõmbas vihahoos mõõga välja ja tappis Giideoni. Kiriku rahvas viis Nehori Alma ette, kes oli ülemkohtunik, et Nehori üle ta kuritegude pärast kohut mõistetaks. Alma mõistis Nehori surma ja Nehor „kannatas ‥ häbistavat surma” (Al 1:15).

Paluge õpilastel otsida salmi Alma 1:12 esimestest ridadest sõna, millega Alma kirjeldas midagi, mida Nehor oli esmakordselt sellele rahvale esitlenud. Paluge õpilastel otsida üles joonealune märkus 12a ja sealne esimene viide: 2Ne 26:29. Paluge neil see salm läbi lugeda.

  • Öelge oma sõnadega, mis on preestripettus? Mida see teie arvates tähendab, kui inimesed „esitavad end valgusena maailmale”? Miks see on ohtlik?

  • Kuidas oli Nehori jutlustamine näide preestripettusest?

  • Mis juhtuks rahvaga Alma sõnade järgi, kui preestripettust rahva seas peale sunnitaks?

  • Miks tunnevad inimesed kiusatust õpetada nii, et teised neid kiidaksid?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 1:16. Paluge klassil teha kindlaks, kuidas ja miks preestripettuse levimine jätkus ka pärast Nehori surma. Kui õpilased on leitu kohta aru andnud, küsige neilt järgmist:

  • Millised eesmärgid on Alma 1:16 järgi inimestel, kes tegelevad preestripettusega? (Nad teevad seda „rikkuse ja austuse pärast” ehk teisisõnu raha ja populaarsuse saamiseks.)

Selgitage, et preestripettus ja selle mõju vaevas nefilasi palju aastaid (vt Al 2; 15:15; 24:28). Märkige, et tänapäeval tuleb meil olla preestripettuse suhtes valvel nii Kirikus kui ka väljaspool Kirikut. Me ei peaks end preestripettusega tegelevatel inimestel petta laskma. Samuti tuleb meil jälgida, et ka meie endi suhtumises ja tegevuses ei kajastuks preestripettus, kui püüame evangeeliumi õpetada.

  • Millised võimalused on teil evangeeliumi õpetamiseks? (Aidake õpilastel märgata, et neil on evangeeliumi õpetamiseks palju võimalusi. Nad õpetavad üksteist, kui käivad seminaris, oma kvoorumis ja tundides. Nad saavad õpetada oma perekonda pereõhtu ajal. Noored mehed teenivad koduõpetajana. Noortel meestel ja noortel naistel võidakse paluda kõneleda sakramendikoosolekul. Nad saavad jagada evangeeliumi praegu ja nad võivad valmistuda teenima põhimisjonärina.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari sõnad:

Vanem David A. Bednar

„Kõik, mida teie või mina teeme õpetajana, et teadlikult või tahtlikult esitamisele tuleva sõnumi, õpetamise meetodite või isikliku käitumisega tähelepanu endale tõmmata, on preestripettuse vorm, mis pärsib Püha Vaimu õpetuse mõju” (Seek Learning by Faith. – Ensign, sept 2007, lk 66–67).

Rõhutage, et kui me evangeeliumi õpetades teadlikult tähelepanu endale tõmbame, pärsime me Püha Vaimu õpetuse mõju.

Lugege ette järgnev loetelu asjadest, mis inimesi õpetama motiveerivad. Paluge õpilastel arutada, millised neist võivad olla näited preestripettusest ja miks.

Juhatada teisi Päästja juurde.

Et näidata, kui naljakad nad on.

Et aidata teistel tunda Vaimu.

Et kiidelda oma arukuse üle.

Et aidata teistel evangeeliumi tõdesid ellu rakendada.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 1:26–27. Paluge õpilastel tähele panna, kuidas Jumala preestrite käitumine Nehori omast erines.

  • Kuidas aitab nefilaste preestrite eeskuju meil preestripettust vältida?

  • Kuidas need preestrid näitasid, et nad on Jumalale pühendunud?

Selgitage, et preestripettus viis nefilaste seas tülide ja tagakiusamiseni. Aitamaks õpilastel valmistuda uurima Alma 1:19–33, esitage neile järgnevad küsimused:

  • Millal olete näinud inimesi narrimas, pilkamas või taga kiusamas neid, kes peavad Jumala käske?

  • Kas teid on kunagi käskude pidamise pärast narritud, pilgatud või taga kiusatud? Kuidas te sellele reageerisite?

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 1:19–20 ja otsida näiteid, kus Kiriku liikmeid taga kiusatakse. Kui õpilased on leitu kohta ülevaate teinud, kirjutage tahvlile järgnevad küsimused ja paluge õpilastel need vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna. Andke neile aega pühakirjasalmide lugemiseks ja küsimustele vastamiseks.

Kuidas reageerisid mõned liikmed tagakiusamisele salmide Alma 1:21–24 järgi? Millised olid nende tegude tagajärjed?

Kuidas elasid teised Kiriku liikmed vaatamata tagakiusamisele salmide Alma 1:25–31 järgi? Millised õnnistused neile osaks said?

Kui õpilastel on olnud nende salmide uurimiseks piisavalt aega, küsige neilt, mida need salmid meile õpetavad? Mõned võimalikud põhimõtted, mida õpilased võivad välja tuua:

Isegi kui meid ümbritsevad inimesed pole kuulekad, võime me olla käskude pidamisel kindlad ja vankumatud.

Kui elame evangeeliumi järgi, võime tunda elus rahu ka siis, kui meid taga kiusatakse.

  • Millal olete näinud, et need põhimõtted peavad paika?

Alma 2

Amlisi ja teised tõstavad mässu ja liituvad lõpuks nefilaste vastu võitlemiseks laamanlastega

Selgitage, et umbes neli aastat pärast Nehori surma seisid nefilased vastakuti järgmise pahelise mehega, kellel õnnestus rahvas end toetama panna. Jagage õpilased paaridesse. Paluge, et igas paaris loeks üks õpilastest Alma 2:1–7 ja teine Alma 2:8–18. Tehke õpilastele ülesandeks koostada neile määratud salmide põhjal uudisartiklite pealkirjad, kus kirjeldatakse, mida õigemeelsed inimesed tegid, et pahelisuse vastu välja astuda. Paluge nelja või viie minuti möödudes õpilastel pealkirju paarilistega jagada. Soovi korral paluge mõnedel õpilastel oma pealkirju terve klassiga jagada.

Veendumaks, et õpilased uuritud salme mõistavad, esitage neile järgnevad küsimused:

  • Mida Amlisi teha tahtis?

  • Kuidas suutsid nefilased salmi Alma 2:18 järgi Amlisi kuningaks saamise katsele lõpu teha? („Issand tugevdas nefilaste kätt.” Võiksite innustada õpilasi seda fraasi pühakirjades märgistama.)

Paluge õpilastel loetleda näiteid pahelisusest, millega noored tänapäeval silmitsi seisavad. Õpilased mainivad ehk kiusatusi, aga ka katsumusi, millega nad teiste pahelisuse tõttu kokku puutuvad. Paluge neil Alma 2. peatükki uurides mõtiskleda viiside üle, kuidas saada Issandalt abi ette tulevatest kiusatustest ja väljakutsetest jagu saamiseks.

Selgitage, et nefilaste sõjamehed lõid lahingus paljusid amlisilasi, kuid nägid oma hämmastuseks, et järelejäänud amlisilased ühinesid laamanlaste sõjaväega (vt Al 2:19–25). See ühinenud sõjavägi ründas nefilasi veel enne, kui nefilaste väed jõudsid Sarahemla linna naasta. Paluge õpilastel otsida salmist Alma 2:27 fraasi, mis osutab laamanlaste ja amlisilaste ühinenud väe suurusele.

Paluge õpilastel hetkeks peatuda ja ette kujutada, mida nad mõtleksid ja kuidas nad end tunneksid, kui nad kuuluksid nefilase sõjaväkke. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 2:28–31, 36, ja paluge teistel tähele panna, kuidas lahing lõppes. Kui õpilased on leitust rääkinud, võiksite neile soovitada nendes salmides ära märkida sõnad tugevdas, tugevdatud ja sai jõudu.

  • Miks Issand Alma 2:28 kohaselt nefilasi tugevdas? (Õpilaste vastused sellele küsimusele võivad olla erinevad. Aidake neil tuua välja järgmine põhimõte: Kui palume, et Jumal aitaks meil pahelisusele vastu panna, annab Ta meile jõudu.)

  • Miks on tähtis saada Jumalalt jõudu, et pahelisusele vastu panna, selle asemel et paheline mõju meie elust täielikult eemaldataks?

  • Kuidas järgida pahelisusele vastu pannes Alma eeskuju?

Paluge õpilastel vastata kirjalikult ühele järgnevatest küsimustest:

  • Kuidas on Issand mulle pahelisusega silmitsi seistes jõudu andnud?

  • Mis on üks viis, kuidas saan pahelisusele juba nüüd vastu panna?

Kui õpilased on jõudnud oma vastused kirja panna, paluge mõnedel neist neid jagada. Soovi korral jagage ka oma vastuseid. Innustage õpilasi järgima nefilaste eeskuju – palvetama ja Issandalt abi paluma ning olema vääriline, et Jumal neile nende püüdlustes jõudu annaks. Tunnistage lõpetuseks, et Jumal annab meile jõudu, kui pahelisusele vastu paneme.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 1:3–4. Julgus valida õige

Nehor kasutas järgijate ligimeelitamiseks meelitusi ja Jumala Kiriku ründamiseks valeõpetust. Tema õpetused olid populaarsed, kuna õigustasid pattu usku ettekäändeks tuues. Ta kehutas pahelisust, öeldes, et „lõpuks saavad kõik inimesed igavese elu” vaatamata sellele, kuidas nad käituvad (Al 1:4).

Vanem L. Tom Perry Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist innustas meid tänapäeva Nehoreid ja nende sõnumeid julgelt hülgama:

„Nehori sõnad meeldisid paljudele, kuid ta õpetus, olgugi et paljude seas populaarne, polnud õige. Elus paljude otsustega silmitsi seistes pole maailma lihtsad ja populaarsed sõnumid tavaliselt õige valik ja õigesti valimine nõuab suurt julgust” (Choose the Right. – Ensign, nov 1993, lk 67).

Alma 1:17–18. Surmanuhtlus

Kui õpilased loevad, et Alma mõistis Nehori surma, võib neil tekkida küsimusi selle kohta, mida arvab surmanuhtlusest Kirik. Järgmised avaldused aitavad nende küsimustele vastuse anda.

Issand ilmutas Noale, et „kes valab inimese vere, selle vere valab inimene” (1Ms 9:6).

1889. aastal andsid Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum välja surmanuhtlust käsitleva ametliku teadaande:

„Me esitame pühalikult järgmise teadaande, ja nimelt::

See Kirik suhtub inimese vere valamisse äärmise põlgusega. Me peame inimeste tapmist, kui see pole kooskõlas tsiviilseadustikuga, suurimaks roimaks, mille eest tuleb kurjategijat verevalamisega karistada pärast avalikku kohtuprotsessi seadusega asutatud kohtu ees. ‥

Elu ja omandiga seotud seadusrikkujad tuleb anda kohtu ette, et nende üle mõistetaks kohut riigiseaduste järgi” (Official Declaration. − Millennial Star, 20. jaan 1890, lk 33–34).

Kirik andis hiljuti surmanuhtluse kohta välja ametliku avalduse: „Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik leiab, et selle osas, kas ja millistel tingimustel peaks surmanuhtlus olema riigis lubatud, peaks lähtuma täielikult tsiviilseadustikust. Me ei propageeri surmanuhtlust ega ole selle vastu” (newsroom.lds.org/official-statement/capital-punishment; 23. juuli 2012).

Alma 1:19–20, 25. Tagakiusamisele vastupidamine

President Harold B. Lee ütles, et me peaksime hoolimata tagakiusamisest õiguse kaitseks välja astuma:

„Kui kaalul on tõde, voorus ja au, on tähtsa aate nimel õigemeelsuse pärast tagakiusatud olemine jumalik. ‥ Suur kahju, mis tagakiusamisega kaasneda võib, ei tulene tagakiusamisest endast, vaid selle võimalikust mõjust tagakiusatuile, kelle südikus õilsa eesmärgi saavutamisel võib seeläbi tagasi kohkuda. Suur osa sellest tagakiusamisest tuleb mõistmatusest, kuna inimesed on altid olema selle vastu, mida nad ei mõista. Osa sellest tuleb inimestelt, kes kavatsevad kurja. Kuid mis ka selle ajendiks pole, näib õilsa eesmärgi nimel tegutsejate tagakiusamine üleüldine olevat. ‥

Seistes kindlalt selle eest, mis on õige, vaatamata rahvamassi pilgetele või koguni füüsilisele vägivallale, kroonitakse teid igavese rõõmu õnnistusega. Kes teab, ehk nõutakse taas kord ka meie päevil, et mõned pühad või koguni apostlid annaksid nii nagu varasematel aegadel tõe eest oma elu? Andku Jumal, et nad läbi ei kukuks, kui see aeg tulema peaks!”(Decisions for Successful Living, 1973, lk 61–62).

Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, et tagakiusamine võib motiveerida meid suuremale vaprusele:

„Ees on ootamas rasked päevad. Tulevikus ei ole alati lihtne ega populaarne olla ustav viimse aja püha. Igaüks meist pannakse proovile. Apostel Paulus hoiatas, et viimsetel päevadel saab Issanda ustavatele järgijatele osaks tagakiusamine (vt 2Tm 3:12). Just seesama tagakiusamine kas paiskab teid vagurasse nõrkusesse või motiveerib teid olema oma igapäevaelus veelgi eeskujulikum ja julgem” (Usuga tulevikule vastu. − 181. kevadine üldkonverents, apr 2011, lk 27–29).