35. õppetund: 2. Nefi 25

35. õppetund

2. Nefi 25

Sissejuhatus

Nefi rõhutas jätkuvalt Jesaja prohvetlike kuulutuste tähtsust, selgitades, et igaüks, kel on prohvetliku kuulutamise vaim, võib mõista Jesaja sõnu ja neid väärtuslikeks pidada. Ta rääkis, et tema kirjutiste eesmärk on „veen[da] meie lapsi ja ka meie vendi uskuma Kristusesse ning saama lepitatud Jumalaga” (2Ne 25:23). Ta kutsus kõiki uskuma Jeesusesse Kristusesse ja „kummardama teda kõigest oma väest, meelest ja jõust ja kogu oma hingest” (2Ne 25:29).

Õpetamissoovitused

2. Nefi 25:1–8

Nefi õpetab, et me võime mõista Jesaja sõnu, kui meil on prohvetliku kuulutuse vaim

Näidake tabalukku, mida ei saa võtmeta avada (või joonistage tahvlile pilt tabalukust ja võtmest). Juhtige tähelepanu sellele, et kui inimesed tahavad väärtuslikku vara turvaliselt hoida, panevad nad selle sageli luku taha. Nad ehk hoiavad luku ainsa võtme enda käes või nad võivad teha koopia ja anda teise võtme usaldatud sõbrale või pereliikmele.

Kujutis

tabalukk ja võti

Selgitage, et Nefi teadis, et Jesaja prohvetlikud kuulutused olid suure väärtusega (2Ne 25:8). Siiski ei hoidnud ta neid salajas. Ta isegi õpetas, millist võtit saab kasutada igaüks, kes tahab Jesaja sõnade tähenduse lukust lahti keerata. Paluge ühel õpilasel lugeda ette esimene lause salmist 2. Nefi 25:4. Paluge õpilastel leida, milline on Jesaja sõnade mõistmise võti.

Millise võtme te leidsite? („Prohvetliku kuulutamise vaim”.)

Selleks, et aidata õpilastel mõista, mida tähendab omada „prohvetliku kuulutamise vaimu”, lugege Pühakirjajuhist ette järgmine tsitaat:

„Prohvetlik kuulutus koosneb jumalikult inspireeritud sõnadest või kirjutustest, mida inimene saab ilmutuse kaudu Pühalt Vaimult. Tunnistus Jeesusest on prohvetliku kuulutamise vaim (Ilm 19:10). Prohvetlik kuulutus võib puudutada minevikku, olevikku või tulevikku. Kui keegi prohvetlikult kuulutab, räägib või kirjutab ta seda, mida Jumal tahab talle teada anda tema enda või teiste heaks. Inimesed võivad saada prohvetlikke kuulutusi ehk ilmutusi omaenda elu kohta” (Pühakirjajuht: „Prohvetlik kuulutus”.

Aidake õpilastel mõista, et nad saavad Jesaja sõnadest paremini aru, kui nad 1) otsivad Püha Vaimu juhatust ning 2) on saanud tunnistuse Jeesusest Kristusest ja neil on soov Temast õppida. Niimoodi Jesaja sõnu uurides, alati otsides, kuidas tema prohvetlikud kuulutused Päästjast tunnistavad, saavad nad õppida seda, mida Jumal tahab, et nad teaksid nende endi või teiste heaks.

Rõhutage, et Nefi jagas veel teisigi mõtteid, millest võib Jesaja sõnade mõistmiseks abi olla. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 25:1 ja otsida põhjust, miks oli paljudel Nefi rahva hulgas raske Jesaja prohvetlikke kuulutusi mõista.

Mida te leidsite? (Nad ei teadnud, milline on „juutide prohvetliku kuulutamise viis”.)
Jesaja sõnade kohaselt, mida olete lugenud, millised on mõned muistsete juutide prohvetlikele kuulutustele omased tunnused? (Vastuseks võib olla, et Jesaja ja teised prohvetid kasutasid sümboleid ja luulelist keelt.)
Miks on Jesaja sõnu lugedes abi sellest, kui olete tuttav selle prohvetlikult kuulutamise viisiga?

Selgitage, et veel ühe abistava mõtte leiab salmidest 2. Nefi 25:5–6. Paluge ühel õpilasel need salmid ette lugeda. Paluge õpilastel otsida Nefi kogemusi, mis aitasid tal Jesaja sõnu mõista.

Miks oli teie arvates kasu sellest, et Nefi oli elanud Jeruusalemmas? Miks oli Jesaja sõnade kohaselt, mida olete lugenud, teie arvates Nefile eeliseks, et ta oli „näinud juutide asju” ja „tun[dis] sealset [Jeruusalemma] ümbrust”?
Mida saame teha, et neist asjust mingeid teadmisi saada? (Võime uurida muistse Iisraeli kultuuri, ajalugu ja geograafiat.)

Lugege õpilastele ette 2. Nefi 25:7–8. Lugedes rõhutage, et Jesaja prohvetlikud kuulutused muutuvad meile väga väärtuslikeks, kui näeme, et need on täitunud. Selle tõsiasja näitlikustamiseks küsige:

Milliseid prohvetlikke kuulutusi, mis on juba täitunud, oleme viimastel päevadel uurinud? (Õpilastele võivad meenuda prohvetlikud kuulutused Soolajärve templist (vt 2Ne 12:2–3), Jeesuse Kristuse sünnist (vt 2Ne 19:6) ja Joseph Smithist (vt 2Ne 21:1, 10).) Kuidas muutuvad need prohvetlikud kuulutused veelgi tähendusrikkamaks, kui näete, et need on täitunud?

Õppetunni selle osa lõpetuseks väljendage oma veendumust, et õpilased võivad Jesaja sõnadest paremini aru saada, kui otsivad prohvetliku kuulutamise vaimu. Rõhutage, et nad võivad oma mõistmist suurendada, uurides muistsete juutide prohvetliku kuulutamise viisi ning muistse Iisraeli kultuuri, ajalugu ja geograafiat.

2. Nefi 25:9–19

Nefi kuulutab prohvetlikult juutide hajutamisest ja kokku kogumisest

Tehke kokkuvõte salmidest 2. Nefi 25:9–19, märkides, et Nefi kuulutas prohvetlikult juutidest ning nende kodumaast Jeruusalemmas ja seda ümbritsevates piirkondades. Ta ütles, et juudid, kes viidi pärast Jeruusalemma hävitamist Babüloni vangi, naasevad „oma pärandmaadele” (vt 2Ne 25:9–11). Jeesus Kristus, Messias, elab nende seas, kuid paljud hülgavad Ta ja löövad Ta risti (vt 2Ne 25:12–13). Pärast Päästja surma ja ülestõusmist hävitatakse Jeruusalemm taas ning teised rahvad hajutavad juudid ja annavad neile rooska (vt 2Ne 25:14–15). Lõpuks usuvad nad Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse ning Issand taastab nad „nende kadunud ja langenud seisukorrast” (vt 2Ne 25:16–19).

2. Nefi 25:20–30

Nefi tunnistab Jeesusest Kristusest

Paluge õpilastel mõelda, kuidas nemad reageeriksid, kui keegi väidaks, et viimse aja pühad ei usu Jeesusesse Kristusesse. Võite paluda ühel-kahel õpilasel lühidalt rääkida oma kogemustest sellega, kui teised inimesed on vaidlustanud nende usu Jeesusesse Kristusesse. Kui õpilased loevad salme 2. Nefi 25:20–30 ja selle üle arutavad, paluge neil otsida pühakirjakohti, mida sellises olukorras jagada võiks.

Paluge õpilastel salmidest 2. Nefi 25:28–29 „õige tee” üles leida. Pärast seda, kui nad on leidnud, et „õige tee on uskuda Kristusesse ja teda mitte eitada”, kirjutage tahvlile Miks on Jeesusesse Kristusesse uskumine õige tee? Seejärel paluge õpilastel uurida salme 2. Nefi 25:20, 23–26, ja otsida põhjusi, miks on Jeesusesse Kristusesse uskumine õige tee. Paluge neil oma vastused tahvlil oleva pealkirja alla kirjutada. Vastusteks võivad olla:

Me saame päästetud ainult Jeesuse Kristuse kaudu.

Pärast kõike, mida me saame teha, saame me tänu Jeesusele Kristusele päästetud läbi armu.

Päästja lepituse kaudu võime oma patud andeks saada.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 25:23 ja 2. Nefi 10:24. Juhtige tähelepanu sellele, et nendes salmides kasutatakse sõna lepitama, mis tähendab, et inimesed ja asjad püütakse viia tasakaalu ehk üksteisega kooskõlla.

Mõlemas salmis innustavad prohvetid meid end Jumalaga lepitama. Mida see teie arvates tähendab?

Selgitage, et mõlemast salmist leiame ka sõna arm. Arm on Taevase Isa poolt Tema Poja, Jeesuse Kristuse kaudu antud kingitus. Pühakirjades kasutatud sõna arm viitab peamiselt õigustandvale väele ja vaimsele tervendamisele, mida pakub Jeesuse Kristuse arm ja armastus.

Mida õpetatakse salmides 2. Nefi 10:24 ja 25:23 sellest, kuidas on omavahel seotud arm ja meie püüdlused?

Kutsuge õpilasi üles õpitut rakendama, pannes oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse kirja vastuse järgnevale küsimusele. Soovi korral võite küsimuse tahvlile kirjutada.

Mida tähendab minu jaoks armu läbi päästetud saada?

Selleks, et aidata õpilastel mõista Nefi väidet – et seadus on tema rahvale surnud – salmides 2. Nefi 25:24–25, selgitage, et Nefi viitas Moosese seadusele. Seda seadust kõikide oma tseremooniate, rituaalide, sümbolite ja käskude, sealhulgas loomade ohverdamisega, praktiseeriti endiselt ka Nefi ajal. Nefi ja teised teadsid, et seadus läheb täide Jeesuse Kristuse lepituse kaudu. Pärast lepitust ei nõuta Päästja jüngritelt enam Moosese seadusest kinnipidamist. Kuid ustavad nefilased kuuletusid sellele seadusele sellal jätkuvalt, isegi teades, et see ühel päeval asendatakse.

Kui Nefi ütles, et seadus on tema ja teiste jaoks surnud, pidas ta silmas, et see seadus neid ei päästa. Nad pidasid seadusest kinni, kuna tahtsid olla kuulekad ja kuna teadsid, et seadus suunas neid Jeesuse Kristuse juurde, kes toob neile pääste.

Mida võime õppida salmide 2. Nefi 25:23–26 põhjustest, miks me peaksime käskudest kinni pidama?
Mida te teete, et „rääkida Kristusest” ja „rõõmustada Kristuses”? (2Ne 25:26). Mida te teete, et aidata teistel uskuda Kristusesse?

Paluge õpilastel rääkida leitud pühakirjakohtadest, mis aitavad neil vastata väidetele, et viimse aja pühad ei usu Jeesusesse Kristusesse. Paluge neil rääkida, miks need salmid neile meeldivad.

Tunnistage tõdedest, mille üle täna arutlesite. Võite anda ka õpilastele võimaluse neist tõdedest tunnistada.

Kuldsalm – 2. Nefi 25:23, 26

NB Kaaluge selle õppetunni viimases osas järgmise õpetamisidee kasutamist. Kui Teil ei jätku selle idee kasutamiseks aega, võite kasutada seda teises õppetunnis kordamisena.

Selleks, et aidata õpilastel pähe õppida kuldsalm 2. Nefi 25:26, kirjutage tahvlile:

räägime

rõõmustame

jutlustame

kuulutame prohvetlikult

kirjutame

et meie lapsed …

millisest allikast …

andestust …

Paluge õpilastel kasutada tahvlil olevaid sõnu vihjetena, et öelda peast 2. Nefi 25:26. Korrake salmi mitu korda ja küsige siis, kas keegi õpilastest soovib selle peast ette lugeda. Seejärel paluge ülejäänud õpilastel koos salm peast ette lugeda, ilma et nad tahvlile vaataksid. Lõpetuseks võite soovitada, et on kasulik hoolega kuulata, kui vanemad, juhid või õpetajad tööd teevad, et meid veenda vaatama Päästja poole.

Andke igale õpilasele paberileht. Paluge õpilastel kirjutada kiri oma tulevastele lastele, innustades neid keskenduma oma elus Jeesusele Kristusele. Õpilased võivad panna oma kirjad pühakirjade vahele, et neid tulevikuks alles hoida.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 25:23. Õpetus armust

„Sõna arm peamine mõte on abistamise või jõu jumalik tähendus, mida antakse Jeesuse Kristuse rikkaliku halastuse ja armastusega.

Issanda Jeesuse armu läbi on tehtud võimalikuks Tema lepitav ohverdus, et inimkond tõuseb surematusesse, et iga inimene saab hauast oma keha igavesti kestva elu seisundis. Samamoodi, läbi Issanda armu saavad inimesed, kes usuvad Jeesuse Kristuse lepitusse ja et tuleb parandada meelt oma pattudest, jõudu ja abi, et teha häid tegusid, mida nad muul juhul omaenda jõuga teha ei suudaks. See arm on õigustandev vägi, mis võimaldab meestel ja naistel hoida kinni igavesest elust ja ülendusest pärast seda, kui nad on püüdnud anda endast kõik.

„Iga hing vajab jumalikku armu Aadama langemise ning ka inimese nõrkuste ja puuduste pärast. Siiski, armust üksi ei piisa ilma selle saaja täieliku jõupingutuseta. Siit ka selgitus: „Pärast kõike, mida me saame teha, saame me päästetud armu läbi” (2Ne 25:23). See on tõesti Jeesuse Kristuse arm, mis teeb päästmise võimalikuks” (soovi korral vt Bible Dictionary, märksõna „Grace”).

Vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ütles:

„Ma tunnistan teile, et kaitse, rahu, rõõm ja kindlustunne, mida otsime, peitub üksnes kõikvõimsa Jumala Poja, Jeesuse Kristuse elu ja missiooni tunnustamises ja sellesse siiras uskumises. Võttes omaks Tema õpetused, loobume kõigist oma pattudest, parandame meelt ja teeme kõik meist oleneva, et tulla Tema juurde jüngriks olemise tõelises vaimus; teades suurepäraselt, et läbi Tema armu saame päästetud, isegi pärast kõike, mida me saame teha. Ja andes end täielikult ja jäägitult Kristuse hoolde, leiame Temas kaitse, rahu, rõõmu ja kindlustunde” (Latter-day Counsel. – Ensign, juuni 2001, lk 74).

2. Nefi 25:26. „Me rõõmustame Kristuses”

President Gordon B. Hinckley märkis, et taastamise kaudu saadud teadmised võimaldavad meil tunda tõelist rõõmu oma Päästjas:

„On neid, kes Kirikut kritiseerivad. Neid on palju. Nad ütlevad, et me ei usu kristlusele omast traditsioonilist Kristust. Nende ütlustel on teatav sisu. Meie usk, meie teadmised, ei põhine muistsel taval, usutunnistustel, mis pärineb piiratud mõistmisest ja inimeste peaaegu igavesest arutelust, kus nad püüavad kindlaks määrata ülestõusnud Kristuse mõistet. Meie usk, meie teadmised, rajanevad praeguse ajajärgu prohveti tunnistusel, kes nägi enda ees suurt universumi Jumalat ja Tema armastatud Poega, ülestõusnud Issandat Jeesust Kristust. Nad rääkisid temaga. Tema rääkis nendega. Ta tunnistas sellest võimsast nägemusest avatult, ühemõtteliselt ja piinlikkust tundmata. See oli nägemus Kõikvõimsast ja maailma Lunastajast, selle hiilgus on suurem meie mõistmisest, kuid kindel ja selgelt väljendunud teadmises, mille see tõi. Nefi sõnul – tulenevalt sellest teadmisest, mille juur on sügaval kaasaegse ilmutuse pinnases – me „räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest, me kuulutame prohvetlikult Kristusest ja me kirjutame vastavalt oma prohvetlikele kuulutustele, et meie lapsed võiksid teada, millisest allikast nad võiksid otsida andestust oma pattudele” (2Ne 25:26)” (We Look to Christ. – Ensign, mai 2002, lk 90–91).