Raamatukogu
93. õppetund: Alma 36

93. õppetund

Alma 36

Sissejuhatus

Naastes soramlaste juurest misjonilt, andis Alma igale oma pojale eraldi nõu. Tema nõuanne poeg Heelamanile on kirjas Alma 36. ja 37. peatükis. Alma tunnistas Heelamanile, et Jumal vabastab need, kes oma usalduse Temale panevad. Selle tõe selgituseks kirjeldas Alma aastatetagust kogemust, kui teda tänu Jeesuse Kristuse lepitusele patuvalust vabastati. Ta rääkis ka oma jõupingutustest tuua teisi Kristuse juurde, et nad saaksid ise tunda, millist rõõmu toob meeleparandus.

NB! 94. õppetund annab kolmele õpilasele võimaluse ise õpetada. Kui te seda veel teinud pole, valige nüüd soovi korral välja kolm õpilast ja andke neile koopiad 94. õppetunnis määratud osadest, et nad saaksid ette valmistuda. Innustage neid uurima õppetunni materjali palvemeelselt ja otsima Püha Vaimu juhatust, et teada, kuidas kohandada õppetundi klassikaaslaste vajadustele.

Õpetamissoovitused

Alma 36:1–5

Alma õpetab Heelamanile, et Jumalal on vägi vabastada

Paluge õpilastel mõelda positiivsetele viisidele, kuidas nende vanemate tunnistus või mõni konkreetne õpetus neid mõjutanud on. Paluge ühel või kahel õpilasel oma mõtteid klassiga jagada.

Selgitage, et Alma raamatu 36.–42. peatükis on kirjas Alma nõuanne tema poegadele. Peatükid 36–37 on suunatud Heelamanile, peatükk 38 on suunatud Siblonile ja peatükid 39–42 on suunatud Koriantonile.

Innustage õpilasi kujutama end Heelamani asemele, kui too kuulas oma isa tunnistust, mis on kirjas salmides Alma 36:1–5. Paluge õpilastel need salmid läbi lugeda ja leida, mis neile Alma tunnistuse juures muljet avaldab.

  • Mis teile neis salmides kõige enam muljet avaldab? Miks?

Alma 36:6–22

Alma kirjeldab oma vastuhakku ja selgitab, kuidas ta andeks sai

Selgitage, et täiendava tunnistusena Jumala väest vabastada neid, kes oma usalduse Temale panevad, jagas Alma oma kogemust patuvalust pääsemise kohta. Paluge õpilastel sirvida Alma 36:6–9 ja võtta kokku, mis juhtus Almaga, kui ta koos Moosia poegadega Kirikut hävitada püüdes ringi käis.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 36:10. Paluge klassil tähele panna, kui kaua Alma oma pattude pärast kannatas. Selgitage, et salmides Alma 36:11–17 on kirjas palju üksikasjalikum ülevaade Alma läbielamistest kolme kannatusi täis päeva ja öö vältel kui üheski teises tema pöördumist käsitlevas ülevaates (vt Mo 27 ja Al 38). Paluge õpilastel paaridesse võtta. Paluge paaridel uurida Alma 36:11–17 ja leida, milliste sõnadega Alma hirmu või valu väljendas. Võiksite soovitada õpilastele leitu ära märkida. Paluge õpilastel leitud sõnad ja fraasid ette kanda. (Soovi korral kirjutage need tahvlile.) Aitamaks õpilastel ette kantud sõnu ja fraase paremini mõista, küsige neilt soovi korral järgmist.

  • Mida see fraas (või sõna) teie arvates tähendab? Mis pani Almat end nii tundma?

Aitamaks õpilastel mõista paremini sõnu „piinama”, „vaevama” ja „piin”, lugege ette tsitaat Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajalt Boyd K. Packerilt:

„Piinamine tähendab kohutava valu tekitamist. Muistsetel aegadel oli piinapink raamistik, millele ohver asetati kätest ja jalust võlli külge seotuna, mida keerates võis põhjustada väljakannatamatut valu.

Äke on raamistik, millest ulatuvad välja pulgad. Kui tõmmata mööda maad, lõhestab ja purustab see pinnase. Pühakirjad räägivad sageli hingede ja meelte “üles äestamisest” süü tõttu.

Piin tähendab “väänamist”, mis on nii valulikul kombel piinamine, et isegi süütu tunnistab ennast süüdi.” (Õpetaja käe puudutus. − 2001. a kevadine üldkonverents).

  • Mida õpetavad Alma kogemused meile patu tagajärgedest? (Aidake õpilastel tuua välja järgnev tõde: Patt põhjustab suurt valu, kannatusi ja kahetsust.)

  • Kas ilmneb, et Alma tundis pattude pärast valu ja kahetsust kohe pärast patustamist? Miks on tähtis mõista, et me ei pruugi tunda patu tagajärgi otsekohe?

Paluge õpilastel mõtiskleda kogemuste üle, mil nad on oma pattude pärast valu või kahetsust tundnud? Seejärel lugege ette juhataja Packeri sõnad:

„Igaüks meist on maitsnud vähemasti südametunnistuse valu, mis järgneb meie vigadele. ‥

Kui teid koormab rusuv süütunne või pettumus, nurjumine või häbi, siis sellele on ravi” (The Touch of the Master’s Hand, lk 22).

Märkige, et kui Alma tundis oma pattude pärast tugevat valu ja kahetsust, meenus talle, mis tema valu ära võtab.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 36:18. Paluge klassil tähele panna, mida Alma tegi, et teha oma isa õpetuste järgi. Aitamaks õpilastel neid salme paremini mõista, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Jeffrey R. Hollandi sõnad:

Kujutis
Vanem Jeffrey R. Holland

„Isa õpetus liigutas Almat, kuid mis eriti tähtis − talle meenus prohvetlik kuulutus „ühe Jeesuse Kristuse, Jumala Poja tulemisest, et lepitada maailma patud”. (Al 36:17.) See on nimi ja see on sõnum, mida peab kuulma iga inimene. ‥ Milliseid muid palveid me ka ei ütleks, milliseid muid vajadusi meil ka poleks, sõltub kõik kuidagi sellest pöördumisest: „Oo Jeesus, sina Jumala Poeg, halasta minu peale.” Ta on valmis seda halastust pakkuma. Ta tasus omaenda eluga, selleks et seda anda” (However Long and Hard the Road 1985, lk 85).

  • Miks on meil teie arvates tähtis mitte ainult õppida Jeesusest Kristusest, vaid ka paluda Tema lepituse õnnistusi?

Innustage õpilasi mõtisklema, kas nad on palvetanud, et saada osa Jeesuse Kristuse lepituse õnnistustest, nt andestuse õnnistusest.

Paluge õpilastel uurida Alma 36:19–22 ning otsida sõnu ja fraase, mis kirjeldavad, kuidas Alma tunded muutusid, kui ta oli palvetanud, et halastust paluda.

  • Milliseid sõnu või fraase te leidsite Alma tunnete muutumise kohta?

Esitage iga õpilaste leitud sõna või fraasi kohta järgnev küsimus:

  • Mida see fraas (või sõna) õpetab teile Päästja lepituse väe kohta? (Kui õpilased sellele küsimusele vastavad, aidake neil mõista, et Alma mitte ainult ei vabanenud valust, vaid täitus ka rõõmuga.)

Kirjutage tahvlile järgnev lõpetamata lause: Kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse, siis Tema …

  • Mida õpime Alma kogemusest selle kohta, mida teeb Issand meie heaks, kui me siiralt meelt parandame? (Õpilaste mainitud põhimõtted võivad erineda, kuid veenduge, et nad toovad välja, et kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse, siis Tema vabastab meid patuvalust ja täidab meid rõõmuga. Soovi korral lõpetage tahvlil olevad sõnad.)

  • Mida me saame teha, et rakendada usku Jeesusesse Kristusesse, et meid saaks vabastada pattude tagajärjel tekkinud valust või kahetsusest?

Lugege ette järgnev olukord ja paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nemad sellele vastaksid:

Sõber, kes on lugenud Mormoni Raamatut, on mures Alma sõnade pärast salmis Alma 36:19. Ta küsib sinult: „Kui patud on mul meeles ja ma ikka veel kahetsen neid, kas ma pole siis andeks saanud?”

Paluge õpilastel selgitada, kuidas on Alma kogemused selle olukorraga seotud. Kui õpilased on vastanud, lugege ette Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi sõnad:

Kujutis
President Dieter F. Uchtdorf

„Saatan püüab panna meid uskuma, et meie patud pole andestatud, sest need on meil ikka meeles. Saatan on valetaja. Ta püüab muuta meie nägemist ähmaseks ja juhtida meid eemale meeleparanduse ja andestuse rajalt. Jumal pole lubanud, et me oma patte ei mäleta. Mäletamine aitab meil vältida samade vigade kordamist. Kui me aga jääme truuks ja ustavaks, meie mälestus pattudest aja jooksul pehmub. See on osa vajalikust tervenemise ja patust puhastumise protsessist. Alma tunnistas, et pärast seda, kui ta Jeesuselt halastust hüüdis, olid ta patud tal ikka veel meeles, kuid mälestus pattudest ei rõhunud ega piinanud teda enam, sest ta teadis, et talle oli andeks antud (vt Al 36:17–19).

Meie kohus on hoiduda kõigest, mis tooks meile tagasi vanu patuseid mälestusi. Kui me oleme jätkuvalt „murtud südame ja kahetseva vaimuga” (3Ne 12:19), võime me usaldada, et Jumal „ei mäleta enam” meie patte” (Turvalise tagasipöördumise punkt. − 2007. a kevadine üldkonverents).

  • Kuidas te selgitaksite president Uchtdorfi tsitaadi alusel, mida see tähendab, et „mälestus [meie] pattudest ei [vaeva meid] enam”? (Al 36:19).

Tunnistage, et kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse, vabastab Ta meid patuvalust ja täidab rõõmuga. Innustage õpilasi mõtlema, kuidas Alma kogemusest õpitut rakendada. Kui aeg võimaldab, paluge klassil laulda laulu „Where Can I Turn for Peace?” (Hymns, nr 129).

Alma 36:23–30

Alma selgitab, miks ta näeb lakkamatult vaeva, et tuua teisi meeleparandusele

Aitamaks õpilastel mõista, miks Alma nägi vaeva, et teisi meeleparandusele tuua, kasutage soovi korral järgnevat tegevust. (Kui te ei saa klassile maiuspalasid pakkuda, võiksite te selle asemel tegevust kirjeldada.)

Võtke välja mõni maiuspala (nt küpsis või komm) ja küsige, kas kellelegi klassist selline maiuspala meeldib. Hammustage sellest üks tükk ja rääkige, kui maitsev see on. Öelge klassile, et see maiuspala on nii hea, et tahaksite jagada seda terve klassiga. Võtke välja veel samu maiuspalasid ja küsige, kas ka keegi teine tahaks seda maitsta. Pakkuge maiuspalasid kõigile, kes seda tahavad.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 36:23–24. Paluge klassil teksti jälgida ja tähele panna, kuidas selline maitsmine on seotud Alma kogemusega pärast tema usulepöördumist.

  • Kuidas sarnanesid Alma teod sellise maitsmisega? Mida tahtis Alma teistele maitsta anda?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 36:25–26. Paluge klassil leida, kuidas Alma püüdlused evangeeliumi õpetada teda ja teisi mõjutasid.

  • Kuidas Alma õpetused teda ja teisi mõjutasid?

  • Milliseid põhimõtteid nendest salmidest õppida? (Õpilased võivad vastata oma sõnadega, kuid nende vastustes peaks kajastuma, et me võime tunda suurt rõõmu, kui püüame tuua teisi Kristuse juurde.)

Võtke kokku Alma 36:27–30, selgitades, et Alma tunnistas taas Heelamanile, et Issand vabastab need, kes Teda usaldavad. Tunnistage rõõmust, mida saame tunda, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja kannustame ka teisi seda tegema. Aitamaks õpilastel rakendada Alma 36. peatükist õpitut, paluge neil täita üks alltoodud ülesanne. (Soovi korral kirjutage need tahvlile.)

  1. Mõtiskle selle üle, kas oled tundnud, et Päästja sind patust vabastab ja rõõmuga täidab. Selgita pühakirjapäevikus, mida sa teed nende õnnistuste saamiseks.

  2. Mõtle kellelegi (nt sõbrale, õele, vennale või koguduse liikmele), kellele võiks sinu tunnistus Päästjast abiks olla. Kirjuta sellele inimesele kiri ja lisa oma tunnistus, kuidas Jeesus Kristus saab meid patuvalust vabastada ja rõõmuga täita.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 36:12. „Mu hing oli ‥ piinatud kõikidest mu pattudest”

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, et mõningatel kannatustel pattude eest on meeleparanduse juures tähtis osa:

„Õiglus nõuab, et üleastuja, kes meelt ei paranda, kannataks oma pattude eest (vt ÕL 19:16–19). ‥

Aga meelt parandavad üleastujad? Kas neid karistatakse? Kas nemad peavad kannatama? ‥

Inimene, kes meelt parandab, ei pea kannatama selle patu eest, „just nagu” kannatas Päästja. Patustajatele, kes teevad meeleparandust, saavad osaks mõningased kannatused, kuid meeleparanduse ja lepituse tõttu ei saa neile osaks täieulatuslikult „teravad” igavesed piinad, mida Päästja selle patu eest kannatas.

President Spencer W. Kimball, kes õpetas meeleparandusest ja andestusest nii ulatuslikult, ütles, et isiklikel kannatustel „on meeleparanduse juures tähtis osa. Inimene pole hakanud meelt parandama, kui ta pole oma pattude pärast tugevalt kannatanud” (Teachings of Spencer W. Kimball, lk 88).

„Kui inimene pole kannatanud, pole ta teinud meeleparandust. ‥ Ta peab tegema endas läbi muutuse, misläbi ta kannatab, ja seejärel saab andestus võimalikuks” (Teachings of Spencer W. Kimball, lk 99). ‥

Kõik meie kogemused kinnitavad tõsiasja, et meil tuleb meeleparanduse käigus ise kannatada – ja tõsiste üleastumiste puhul võivad need kannatused olla rängad ja kauakestvad. Usun, et igaüks meist, kes on enda vastu tõeliselt aus, tunneb ära, et see põhimõte on õige. Oleme tundnud seda enda elus ja näinud seda teiste elus.

Peaksime samuti jälgima, et meie kannatused patu eest oleksid eraviisilised, mitte avalikud. Sageli teavad toimuvast vaid patustaja, Issand ja Issanda teenija. Vastupidiselt inimseadustega ette nähtud karistuse avalikule loomusele on Jumala seaduste all halastuseni viivad kannatused tugevalt isiklikud” (Sins, Crimes, and Atonement. KHS-i usuõpetajatele peetud kõne, 7. veebr 1992, lk 4–6, si.lds.org).

Alma 36. Kiasm

Kiasm (vastupidine järjestus) on kirjanduslik võte, mis oli muistsel ajal levinud semiidi ja kreeka luules, aga ka teiste kultuuride kirjanduses. Kiasmi puhul on sõnad või mõtted teatud järjekorras ning tulevad seejärel kordamisele vastupidises järjekorras. Selline kordus rõhutab tähtsaid mõtteid ja sõnu. Kirjaniku peamine mõte on sageli kirjas kiasmi keskosas. Pange tähele alltoodud tabelis, et Alma 36. peatüki kiasmi keskne sõnum keskendub ajale Alma elus, mil ta pöördus abi saamiseks Jeesuse Kristuse poole.

A. 1. salm

 B. 2. salm

  C. 3. salm

   D. 4.–5. salm

    E. 6. salm

     F. 10. salm

      G. 14. salm

       H. 16. salm

        I. 17. salm

        I. 18. salm

       H. 19.–21. salm

      G. 22. salm

     F. 23. salm

    E. 24. salm

   D. 26. salm

  C. 27. salm

 B. 28.–29. salm

A. 30. salm

Prindi