Sissejuhatus Moosia raamatusse
Milleks seda raamatut uurida?
Moosia raamatut uurides loevad õpilased vägevaid tunnistusi Jeesuse Kristuse missioonist. Nad saavad teada ka inimestest, kelle Issand päästis patuorjusest või füüsilisest ikkest. Lisaks sellele õpivad õpilased, kuidas kuningas Benjamini, Abinadi ja Alma sarnaste inimeste õigemeelsed jõupingutused tõid teistele rikkalikke õnnistusi. Selle vastandina näevad õpilased, kuidas Seenifi ja tema poja, kuningas Noa sarnaste inimeste halvad valikud tõid negatiivseid tagajärgi nii neile endile kui ka nende rahvale.
Kes selle raamatu kirjutas?
Moosia raamatu koostamiseks kogus Mormon kokku ja lühendas mitme teise kirjamehe ülestähendused. Raamat on saanud oma nime Moosia järgi, kes oli üks kuningas Benjamini poegadest. Moosia oli prohvet, nägija, ilmutaja ja kuningas, kes valitses Sarahemlas u 124. aastast eKr kuni 91. aastani eKr. Ta sai endale nime oma vanaisa Moosia järgi, kes oli samuti Sarahemla kuningas (vt Om 1:12–13, 19).
Mormon koostas Moosia raamatu mitme ülestähenduse alusel. Ta tsiteeris Moosia peetud ülestähendust Nefi suurtel plaatidel, kus oli kirjas nefilaste üksikasjalik ajalugu Sarahemla maal, ja pani selle kirja lühendatud kujul (vt Mo 1–7; 25–29). Ta võttis infot ka Seenifi ülestähenduselt, mis jutustab Seenifi rahva ajaloost alates ajast, mil rahvas lahkus Sarahemlast kuni nende naasmiseni (vt Mo 7–22). Lisaks tsiteeris Mormon Alma kirjatöid ja tegi osast neist lühenduse. Alma oli pannud kirja Abinadi sõnad ja pidas ülestähendust omaenda rahvast (vt Mo 17:4; 18; 23–24).
Kellele ja miks see raamat kirjutati?
Mormon ei suunanud Moosia raamatut ühelegi konkreetsele lugejaskonnale ega väitnud, miks ta selle raamatu kirjutas. Ometi on Moosia raamatul märkimisväärne panus Mormoni Raamatu üldiste eesmärkide saavutamises, milleks on tunnistada, et Jeesus on Kristus ning teha teatavaks Issanda lepingud (vt Mormoni Raamatu tiitelleht). Moosia raamatus on kirjas kaks meisterlikku jutlust Jeesuse Kristuse missioonist: kuningas Benjamini sõnad Moosia peatükkides 2–5 ja Abinadi sõnad Moosia peatükkides 12–16. Lisaks sellele selgub Moosia raamatus korduvalt, kui tähtis on sõlmida Issandaga lepinguid ja neist kinni pidada (vt Mo 5:5–9; 18:5–10; 21:31–32; 24:13–15; 25:16–18; 26:20).
Kus ja millal see raamat kirjutati?
Moosia raamatu algallikatena kasutatud ülestähendused kirjutati tõenäoliselt ajavahemikus 200 aastat eKr ja 91 aastat eKr. Mormon tegi nendest ülestähendustest lühenduse millalgi ajavahemikus 345. aastast pKr 385. aastani pKr. Mormon ei pannud kirja, kus ta raamatut koostades viibis.
Millised on mõned sellele raamatule iseloomulikud tunnused?
Moosia on esimene raamat Mormoni Raamatus, mis on lühendatud Nefi suurtelt plaatidelt. Seal on kirjas õpetused nägija võimete kohta (vt Mo 8:13–18; 28:10–17). Lisaks sellele on Moosia raamatus kirjas ainulaadne jutustus erinevate nefilaste rühmade kogemustest ja rännakutest – nendest, kes elasid Sarahemla maal, nendest, kelle üle valitsesid Nefi maal Seenif, Noa ja Limhi, ning nendest, kes põgenesid Nefi maalt koos Almaga. Selleks, et nendest rühmadest rohkem teada saada, vaadake soovi korral ülevaadet Moosia peatükkide 7–24 rännakutest käsiraamatu lisas.
Moosia raamatus kirjeldatakse Limhi ja Alma juhitud rahvaste ühinemist nefilastega Sarahemla maal (vt Mo 25:1–13). Raamatus on samuti kirjas üksikasjad Jeesuse Kristuse Kiriku haldamise kohta kogu Sarahemla maal (vt Mo 25:14–24; 26). Lõpetuseks tutvustatakse Moosia raamatus kohtunike valitsemist (vt Mo 29).
Ülevaade
Moosia 1–5 Kuningas Benjamin määrab oma poja Moosia enda ametijärglaseks ja annab ülevaate oma valitsusajast. Benjamin õpetab Jeesusest Kristusest ja kutsub oma rahvast sõlmima lepingut Jumalaga.
Moosia 6–8 Moosia hakkab valitsema. Ammon ja veel 15 inimest otsivad Seenifi rahva järeltulijaid Nefi maal. Ammon kohtab kuningas Limhit, Seenifi lapselast, ja saab teada, kuidas rahvas sattus orjusesse.
Moosia 9–17 Antakse ülevaade Seenifi rahva loost. Pärast õigemeelse Seenifi surma hakkab pahelisuses valitsema tema poeg Noa. Abinadi tunnistab Jeesusest Kristusest ja innustab kuningas Noad ja tema rahvast meelt parandama. Abinadi hukatakse läbi tulesurma.
Moosia 18–20 Alma, kuningas Noa preester, parandab meelt. Ta õpetab evangeeliumi ja põgeneb oma järgijatega kõnnumaale. Laamanlased ründavad Nefi maal nefilasi ja orjastavad nad. Noa rahvas tapab Noa ja tema asemel hakkab valitsema tema poeg Limhi.
Moosia 21–22 Limhi ja ta rahvas parandavad meelt. Issand päästab nad orjusest ja Ammon juhatab nad Sarahemla maale.
Moosia 23–24 Alma ja ta järgijad rajavad Heelami linna. Nad satuvad laamanlaste orjuse alla ning kannatavad Amuloni ja tema vendade, kuningas Noa endiste preestrite tagakiusamise all. Issand päästab Alma ja tema rahva ning juhatab nad Sarahemla maale.
Moosia 25–29 Nefilased ühinevad Moosia valitsemise all ja Alma juhatab Kiriku asju. Alma poeg Alma (keda kutsutakse sageli Alma nooremaks) ja Moosia pojad pöörduvad usule. Moosia kehtestab enne oma surma kohtunike valitsemise.