3. Nefi 23

Sissejuhatus

Pärast Jesaja sõnade tsiteerimist (vt 3Ne 22) käskis Jeesus Kristus nefilastel selle prohveti sõnu uurida. Ta ütles, et Jesaja sõnad on õnnistuseks, kuna Jesaja „rääkis kõigest, mis puutus minu rahvasse, kes on Iisraeli kojast” (3Ne 23:2). Ta ütles ka, et kõik Jesaja sõnad on läinud või lähevad täide. Seejärel käskis Päästja nefilastel uurida kõikide prohvetite sõnu ja andis neile juhise see materjal oma üleskirjutistele lisada.

Õpetamissoovitused

3. Nefi 23:1–5

Jeesus Kristus käsib inimestel uurida prohvetite sõnu

Kirjutage tahvlile: minu pühakirjade uurimisest tulnud õnnistused. Paluge õpilastel mõtiskleda kogemuste üle Mormoni Raamatu uurimisel kas kodus või selle aasta seminaritundides. Paluge neil tulla tahvli juurde ja panna kirja üks sõna või lühike fraas, mis kirjeldab õnnistust, mis on neile pühakirjade uurimise tagajärjel elus osaks saanud. Soovi korral paluge paaril õpilasel rääkida üksikasjalikumalt, mida nad kirja panid. Seejärel pöörake tähelepanu tahvlil kirjas olevatele õnnistustele.

Mida te arvate, miks meid sel moel õnnistatakse kui pühakirju loeme?

Paluge õpilastel tuletada eelmisest õppetunnist meelde, kelle sõnu Jeesus Kristus nefilasi õpetades tsiteeris. (Jesaja sõnu.) Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 23:1–3. Paluge klassil teksti jälgida, et leida, mida me peaksime Päästja sõnul Jesaja sõnadega tegema. Võiksite soovitada, et õpilased märgistaksid ära sõnad ja fraasid, mis neile nendes salmides tähtsad tunduvad. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid.

Miks tahtis Issand, et inimesed Jesaja sõnu uuriksid? (Vt 3Ne 23:2–3.)
Miks on õnnistuseks teadmine, et kõik Jesaja sõnad lähevad täide?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 23:4–5. Juhtige tähelepanu sellele, et pärast seda, kui Päästja käskis uurida Jesaja sõnu, käskis Ta „uuri[da] prohveteid”. Kirjutage tahvlile järgmine tõde: Päästja käsib meil usinalt Jesaja ja teiste prohvetite sõnu uurida.

Mida me peaksime salmi 3. Nefi 23:5 kohaselt tegema, et saada päästetud? Kuidas aitavad prohvetite sõnad meil neid käske järgida?
Mille poolest erineb prohvetite sõnade usin uurimine lihtsalt nende sõnade lugemisest? Miks on teie arvates tähtis Jesaja ja teiste prohvetite sõnu usinalt uurida?
Millised pühakirjade uurimise meetodid aitavad teil kõige paremini Jesaja ja teiste prohvetite sõnade uurimise osaks oma elust muuta?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette õpetussõnad vanem Merrill J. Batemanilt Seitsmekümnest:

„Kui inimene uurib pühakirju, saavad talle osaks teatud õnnistused. Kui inimene uurib Issanda sõnu ja neid järgib, muutub ta Päästjaga lähedasemaks ja tal tekib suurem soov elada õigemeelset elu. Suureneb kiusatustele vastuseismise vägi ja vaimsed nõrkused ületatakse. Vaimsed haavad paranevad” (Coming unto Christ by Searching the Scriptures. – Ensign, nov 1992, lk 28).

Kust me võime lisaks pühakirjadele veel prohvetite sõnu leida?

Paluge õpilastel vastata järgmisele küsimusele kirjalikult vihikusse või pühakirjapäevikusse:

Mida ma saan muuta, et prohvetite sõnu usinamalt uurida?

Paluge paaril õpilasel tunnistada õnnistustest, mis tulevad prohvetite sõnade uurimisest.

3. Nefi 23:6–14

Päästja annab oma jüngritele juhise lisada oma pühakirjade ülestähendusele üks tähtis sündmus

Paluge paaril õpilasel nimetada, milline Mormoni Raamatu ülestähendus on nende lemmik. Kirjutage nende vastused tahvlile. Seejärel kustutage üks vastus ära. Paluge õpilastel ette kujutada, et Mormon või Nefi või keegi teine ülestähenduste pidajatest jätaks selle kirje lisamata.

Millised tähtsad õpetused Mormoni Raamatust puuduksid, kui seda ülestähendust poleks lisatud?

Selgitage, et kui Päästja õpetas nefilasi, juhtis Ta tähelepanu sellele, et nende ülestähenduste pidajad ei lisanud tähtsaid sündmusi, mis näitasid prohvetlike kuulutuste täitumist. Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette salmid 3. Nefi 23:6–13. Paluge klassil teksti jälgida, et tähele panna, mida ei õnnestunud nefilastel üles tähendada.

Nefilastel oli juba ülestähendus Saamueli prohvetlikust kuulutusest (vt Hl 14:25). Miks oli teie arvates nende jaoks tähtis, et oleks üles tähendatud ka selle täitumine?

Juhtige tähelepanu sellele, et kuigi meil ei ole kästud pidada Kiriku vaimseid ülestähendusi, on meile antud nõu pidada isiklikku päevikut.

Kuidas seostub Päästja nõuanne salmides 3. Nefi 23:6–13 meie püüdlustega pidada isiklikku päevikut?

Selleks, et aidata õpilastel leida üks viis, kuidas nad saaksid päevikut pidada, paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimesest Presidentkonnast president Henry B. Eyringi kogemus:

„Ma täitsin ühte Kiriku ülesannet ja tulin hilja koju. Oli juba pimedaks läinud. Kui ma oma maja ukse poole kõndisin, nägin oma üllatuseks äiapapat, kes elas meie läheduses. Ta kandis õlal toruhunnikut, kõndis väga kiiresti ja oli tööriietes. Ma teadsin, et ta oli ehitamas süsteemi, et pumbata vett mäealusest ojast üles meie maalapile.

Ta naeratas, rääkis mahedal häälel ja kiirustas siis minust mööda pimedusse, et oma tööd jätkata. Ma astusin paar sammu maja poole, mõeldes sellele, mida ta meie heaks teeb, ning jõudnud ukseni, kuulsin oma mõtteis järgmisi sõnu: „Ma ei anna neid kogemusi sulle sinu enda jaoks. Pane need kirja.”

Ma läksin sisse. Ma ei läinud voodisse, kuigi olin väsinud. Ma võtsin veidi paberit ja hakkasin kirjutama. Ja seda tehes mõistsin ma mõtteis kuuldud sõnumit. Ma pidin panema oma laste jaoks kirja, et nad saaksid kunagi tulevikus lugeda, kuidas ma olin näinud Jumala kätt meie perekonda õnnistamas. Vanaisal polnud tarvis seda meie heaks teha. Ta oleks võinud lasta kellelgi teisel seda teha või selle üldse tegemata jätta. Aga ta teenis meid, oma perekonda, nii nagu Jeesuse Kristusega lepingu teinud jüngrid alati teevad. Ma teadsin, et see oli nii. Ja nii panin ma selle kirja, et mu lapsed võiksid kunagi, kui vaja, sellest mälestusest osa saada.

Ma kirjutasin aastaid iga päev mõned read. Ma ei jätnud kunagi päevagi vahele, ükskõik kui väsinud ma ka polnud või kui vara pidin järgmine päev alustama. Enne kirjutamist mõtisklesin ma küsimuse üle: „Kas olen näinud, kuidas Jumal täna oma käe välja sirutas, et meid või meie lapsi või meie perekonda puudutada?”” (O Remember, Remember. – Ensign või Liahona, nov 2007, lk 66–67).

Miks on teie arvates tähtis meid vaimselt tugevdavad kogemused kirja panna?
Millist kasu võib meile tuua president Eyringi eeskuju järgimine? Kuidas võib meie ülestähendus teisi aidata?

Selgitage, et president Eyring rääkis õnnistustest, mis said talle osaks, kuna ta pani iga päev kirja, kuidas Jumal tema peret õnnistas. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine õpetus. (Võib-olla olete seda 117. õppetunnis juba osaliselt kasutanud. Siiski võib selle kordamine õpilastele kasuks tulla.)

„Jätkates selle tegemist, hakkas midagi juhtuma. Päevale tagasi mõeldes nägin ma tõendeid selle kohta, mida Jumal oli teinud ühele meist, mida ma polnud päeva kiiretel hetkedel märganud. Kui see juhtus, ja seda juhtus sageli, mõistsin ma, et meenutamine võimaldas Jumalal mulle näidata, mida Ta on teinud.

Mu südames hakkas kasvama midagi enamat kui tänulikkus. Kasvas tunnistus. Ma veendusin üha enam, et meie Taevane Isa kuuleb palveid ja vastab neile. Ma olin tänulik südamete leebumise ja puhastumise eest, mis leiab aset Päästja Jeesuse Kristuse lepituse tõttu. Ja ma sain kindlust juurde, et Püha Vaim võib tuletada meile meelde kõik – isegi selle, mida me ei märganud või millele me tähelepanu ei pööranud, kui see juhtus” (O Remember, Remember, lk 67).

Millist põhimõtet võime me õppida 3. Nefi 23. peatüki ülestähendustest ja president Eyringi kogemusest? (Õpilased võivad selle küsimuse vastuseid erinevalt sõnastada. Nende vastustes peaks peegelduma järgmine tõde: kui me paneme vaimsed kogemused kirja, saavad meile osaks õnnistused nii individuaalselt kui ka peredena.)

Mõned õpilased võivad tunda, et nendega pole midagi sellist juhtunud, mis oleks väärt üles kirjutamist. Selleks, et neid aidata, võiksite paluda ühel õpilasel lugeda ette õpetus vanem John H. Grobergilt Seitsmekümnest:

„Mõned ütlevad: „Mul pole midagi üles kirjutada. Minuga ei juhtu midagi vaimset.” Ma ütlen: „Hakake tegema ülestähendusi ja vaimsed asjad hakkavad aset leidma. Need on kogu aeg olemas, kuid kirjutades muutume nende suhtes tundlikumaks”” (Writing Your Personal and Family History. – Ensign, mai 1980, lk 48).

Paluge õpilastel endilt küsida, kas nad on jätnud üles kirjutamata kogemusi, mis on neid vaimselt tugevdanud. Innustage õpilasi neid kogemusi kirja panema ja jätkama kogu elu kogemuste üleskirjutamist. Võiksite soovitada, et nad järgiksid president Eyringi eeskuju – panna iga päev midagi kirja.

Kuldsalmi kordamine

Kui õpilased õpivad, kuidas pühakirju probleemide lahendamisel kasutada, võib neil sellest kogu elu abi olla. Andke igale õpilasele paberileht. Paluge neil panna kirja küsimus või probleem, millega nad silmitsi seisavad. Selgitage, et Te kogute paberid kokku ja loete mõned neist klassile ette. Paluge, et õpilased ei kirjutaks lehele oma nime ja tuletage neile meelde, et nad ei paneks kirja üksikasju, mis on isiklikud ja mida ei sobi klassis arutada. (Kui paberid on kokku kogutud, võiksite need kiirelt üle vaadata, et veenduda, et need sobivad ega ole liiga isiklikud.) Lugege küsimus või probleem klassile ette ja vaadake, kas õpilased saavad vastamisel kuldsalmide abi kasutada.

Selgitage, et Päästja käskis meil õpetada teistele, mida Ta on meile õpetanud (vt 3Ne 23:14). Selleks, et aidata õpilastel sellest käsust kinni pidada, innustage neid harjutama õpetamisoskusi, nagu õpetuste ja põhimõtete seletamine, kogemuste jagamine ja tunnistamine, kasutades probleemide lahendamiseks kuldsalme. Soovi korral jätke ülejäänud õpilaste küsimused ja probleemid varuks ja arutage neid samamoodi neil päevadel, mil teil jääb selleks aega.

NB! Selle õppetunni pikkus jätab teile aega ka kuldsalmide kordamiseks. Võite seda kasutada tunni alguses, õppetunni eri osade vahepeal või tunni lõpus. Tehke seda lühidalt, et teil jätkuks aega õppetunni jaoks. Vaadake käsiraamatu lisast teisi kordavaid tegevusi.