Raamatukogu
129. õppetund: 3. Nefi 20

129. õppetund

3. Nefi 20

Sissejuhatus

Nefilaste juures teenimise teisel päeval andis Jeesus Kristus inimestele taas sakramenti. Ta tunnistas, et lepingud ja Isa lubadused täituvad viimsetel aegadel. Iisrael kogutakse kokku ja kõik maa rahvad saavad õnnistatud.

Õpetamissoovitused

3. Nefi 20:1–9

Päästja annab inimestele taas sakramenti

Tunni alguses selgitage, et Te soovite, et klassi noored naised ja noored mehed vastaksid eraldi küsimustele. Paluge, et mõned Aaroni preesterlust hoidvad noored mehed räägiksid klassile, millised on nende kohustused sakramendi ettevalmistamisel, õnnistamisel ja jagamisel. Aidake neil rääkida, mida nad neid ülesandeid täites tunnevad, küsides:

  • Mida tähendab teie jaoks aidata sakramenditalitust läbi viia?

  • Kuidas te näitate Issandale, et te mõistate selle talituse püha olemust?

Aidake paaril noorel naisel rääkida, kuidas nad tunnevad, et sakrament on püha, küsides:

  • Mida te tunnete, kui näete väärilisi noori mehi sakramenditalitust läbi viimas?

  • Mida te sakramenditalituse ajal teete, mis näitab, et mõistate selle püha olemust?

Selgitage, et nefilaste juures teenimise teisel päeval andsid Päästja ja Tema jüngrid inimestele taas sakramenti. Paluge õpilastel lugeda läbi 3. Nefi 20:1. Juhtige tähelepanu lausele: „Ja ta käskis neil mitte lakata palvetamast oma südames.”

  • Mida tähendab teie jaoks „mitte lakata palvetamast” oma südames?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 20:3–5.

  • Mida te arvate, kuidas saab südames palvetamine mõjutada teie iganädalast kogemust võtta sakramenti?

  • Miks on teie arvates sakramenti võttes oluline jätkuvalt Päästjale keskenduda?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 20:8. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida sümboliseerivad leib ja vein. (Abiks võib olla, kui selgitate, et tänapäeval kasutatakse Kirikus veini asemel vett. (vt ÕL 27:2))

  • Mida sakramendi leib ja vesi sümboliseerivad? (Päästja keha ja verd.)

Selleks, et aidata õpilastel mõista, milline oli Päästja üleskutse − süüa Tema liha ja juua Tema verd − kujundlik tähendus, võiksite lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem James E. Talmage’i õpetuse:

„Süüa Kristuse ihu ja juua Tema verd tähendab Temasse uskuda ja võtta Ta vastu sõna otseses mõttes Jumala Poja ja maailma Päästjana ning kuuletuda Tema käskudele. Ainult nii võib Jumala Vaim saada alaliseks osaks inimesest, nagu ka see toit, mida süüakse, omastatakse tema keha kudedes” (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 342).

  • Mida sümboliseerib leiva ja vee võtmine?

  • Mida lubas Jeesus Kristus salmi 3. Nefi 20:8 kohaselt neile, kes võtavad sakramenti? (Nende hinged täidetakse.)

Selleks, et aidata õpilastel mõista, mida tähendab, et nende hinged on täidetud, paluge neil mõelda leiva ja vee kogusele, mida nad tavaliselt söövad ja joovad, kui sakramenti võtavad. Seejärel küsige:

  • Kui oleksite näljane ja janus, kas sellest piisaks kõhu täissaamiseks ja janu kustutamiseks?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 20:9 ja küsige teistelt:

  • Millist põhimõtet Päästja õpetustest võime õppida salmidest 3. Nefi 20:8–9? (Õpilased võivad sõnastada oma vastuseid erinevalt, kuid nad peaksid välja tooma põhimõtte: kui võtame vääriliselt sakramenti, võime täituda Püha Vaimuga.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Dallin H. Oaksi õpetus. Paluge ülejäänud õpilastel kuulata, kuidas võidakse meid õnnistada, kui oleme täitunud Vaimuga.

Vanem Dallin H. Oaks

„Muutkem end Päästja lubaduse vääriliseks, et võttes sakramenti oleksime „täidetud” (3Ne 20:8; vt ka 3Ne 18:9), mis tähendab, et oleme „täis Vaimu” (3Ne 20:9). See Vaim – Püha Vaim – on meie trööstija, suunaleidja, vahendaja, tõlgendaja, tunnistaja ja puhastaja – meie eksimatu teejuht ja pühitseja meie surelikul teekonnal igavesse ellu.

‥ Näiliselt väikesest teost – uuendada teadlikult ja aupaklikult oma ristimislepingut – leiab aset vee ja Vaimu kaudu toimunud ristimise õnnistuste uuendamine, et Tema Vaim võiks olla alati koos meiega. Sel viisil juhatatakse meid kõiki ja sel viisil võime me kõik saada puhtaks” (Always Have His Spirit. – Ensign, nov 1996, lk 61).

  • Milliseid õnnistusi võime saada, kui oleme täidetud Vaimuga?

  • Millal on sakramendi võtmine aidanud teil olla täidetud Püha Vaimuga?

Tunnistage õnnistustest, mis on Teile osaks saanud, sest võtate sakramenti ja olete täidetud Vaimuga. Kinnitage, et südames palvetamine on üks viis, kuidas saame end ette valmistada, et võtta sakramenti ja olla täidetud Püha Vaimuga. Innustage õpilasi, et nad enne sakramendi võtmist palvetaksid.

3. Nefi 20:10–46

Päästja õpetab nefilastele lepingutest, mis viimsetel aegadel täituvad

Paluge õpilastel panna lühidalt vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja nende kõige tähtsamad omadused. Kui nad on lõpetanud, paluge neil vaadata, millistele omadustele nad keskendusid. Kas need on füüsilised omadused? Iseloomuomadused? Vaimsed omadused? (Kui aega jagub, võiksite paluda paaril õpilasel ette lugeda, mida nad kirja panid.) Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari õpetus ja paluge õpilastel kuulata, mida ta ütleb selle kohta, mis peaks ära määrama inimese olemuse:

Vanem David A. Bednar

„Ehk meeldib teile muusika või sport või tõmbab teid mehaanika poole, ja ühel päeval võite te töötada mõnes ametis või erialal või kunstivaldkonnas. Kuigi sellised tegevused ja ametid võivad olla tähtsad, ei määratle need, kes me oleme. Me oleme eeskätt vaimsed isikud. Me oleme Jumala [lapsed] ja Aabrahami seeme” (Becoming a Missionary. – Ensign või Liahona, nov 2005, lk 47).

  • Mida ütles vanem Bednar selle kohta, kes me oleme? Miks on teie arvates meie jaoks tähtis, et näeksime end „eeskätt” vaimsete isikutena, kes on Jumala lapsed?

Juhtige tähelepanu sellele, et vanem Bednar ütles lisaks sellele, et me oleme Jumala lapsed, ka seda, et me oleme Aabrahami seeme. Selgitage, et fraas „Aabrahami seeme” võib viidata inimestele, kes on sõna otseses mõttes Aabrahami järglased. Kuid see võib viidata ka inimestele, kes on võtnud omaks Jeesuse Kristuse evangeeliumi seadused ja talitused ning kuuletuvad neile, on saanud evangeeliumi täiuse, preesterluse õnnistused ning samad lubadused ja lepingud, mida Jumal Aabrahamiga tegi.

Rääkige õpilastele, et 3. Nefi 20. peatüki ülejäänud osas uurivad nad, mida õpetas Päästja nefilastele Aabrahami ja tema järglastega (Iisraeli kojaga) tehtud lepingutest ja lubadustest. Ta ütles, et nad võivad õppida neist lepingutest, kui uurivad Jesaja sõnu. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 20:11–12. Paluge klassil teksti jälgida, et tähele panna, mida ütles Päästja selle kohta, mis juhtub, kui Jesaja sõnad täituvad. Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, võite vajadusel selgitada, et Jesaja sõnad täituvad viimsetel aegadel.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 20:13 ja teistel leida, kuidas täidab Taevaisa viimsetel aegadel oma lepingud Iisraeli kojaga. Paluge õpilastel teha kokkuvõte tõdedest, mida nad salmidest 3. Nefi 20:11–13 õppisid. (Õpilased võivad vastata erinevalt, kuid peaksid tooma välja tõe: Issand täidab lepingu Iisraeli koda viimsetel aegadel kokku koguda.Võiksite selle tõe tahvlile kirjutada.)

  • Millist teadmist saavad Iisraeli koja inimesed salmi 3. Nefi 20:13 kohaselt selle kokku kogumise tähtsa osana? (Nad „tuuakse teadmisele Issandast, nende Jumalast, kes on nad lunastanud”.)

Selleks, et aidata õpilastel näha, kuidas teadmise saamine Jeesusest Kristusest on Iisraeli kokku kogumise tähtis osa, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Bruce R. McConkie õpetussõnad. Paluge õpilastel kuulata, milles seisneb Iisraeli kokkukogumine.

„Iisraeli kokkukogumine seisneb Issandasse uskumises ja Tema vastuvõtmises ning kõige sellega harmoonias elamises, mida Issand pakkus kord muistsel ajal välja valitud rahvale. See seisneb usus Issandasse Jeesusesse Kristusesse, meeleparanduses, ristitud saamises ja Püha Vaimu anni saamises ning Jumala käskude pidamises. See seisneb evangeeliumisse uskumises, Kirikuga liitumises ja kuningriiki tulemises. See seisneb püha preesterluse saamises, pühades kohtades väega kõrgest pitseerimises ning selestilise abielu kaudu kõikide Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile lubatud õnnistuste saamises. Ja see võib samuti seisneda Jumala kummardamiseks kindlaksmääratud kohta või maale kogunemises” (A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 515).

  • Kuidas on Jeesusesse Kristusesse uskumine ja Tema järgimine Iisraeli kokku kogumise tähtis osa?

Tehke kokkuvõte salmidest 3. Nefi 20:14–22. Selgitage, et Päästja õpetas nefilastele, et Iisraeli kokku kogumise osana ja Aabrahamiga sõlmitud Issanda lepingu täitumiseks andis Taevane Isa Lehhi järglastele maa, kus nad elasid, nagu oleks see nende pärandmaa. Samuti selgitas Ta veel ühte viisi, kuidas nefilasi kui lepingu lapsi oli õnnistatud. Paluge õpilastel lugeda läbi 3. Nefi 20:23–24, et leida, kes on see, kes Moosese prohvetliku kuulutamise kohaselt Iisraeli koda õnnistab. Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, paluge neil lugeda läbi salmid 3. Nefi 20:25–26. Paluge neil leida, kuidas õnnistati Lehhi järglasi tänu lepingule, mille Issand tegi Aabrahamiga. Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, rõhutage, et Taevane Isa saatis Jeesuse Kristuse külastama Lehhi järglasi ja päästma neid patust „seepärast, et [nad olid] lepingu lapsed”.

  • Kuidas õnnistatakse meid tänu Taevase Isaga tehtavatele lepingutele?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 20:27 ja teistel leida, milline kohustus tuleb Issandaga tehtud lepingutest.

  • Olles teinud Issandaga lepingud, milline on meie kohustus teiste inimeste suhtes kogu maal? (Õpilased peaksid välja tooma tõe: olles Aabrahami seeme, on meil lepingujärgne kohustus õnnistada kogu maa inimesi. Võiksite selle tõe tahvlile kirjutada.)

  • Kuidas me võiksime teie arvates olla õnnistuseks kogu maa rahvale? (Kui olete selle õpetusliku väite tahvlile kirjutanud, lisage sellele sõnad „evangeeliumi jagamise kaudu”.)

Tehke kokkuvõte salmidest 3. Nefi 20:29–46, selgitades lühidalt, et lisaks sellele, et Päästja õpetas nefilastele nende õnnistustest ja kohustustest lepingu lastena, kinnitas Ta samuti, et juutide pärandmaaks saab Jeruusalemm. Ta tsiteeris Jesaja prohvetlikke kuulutusi, kus kuulutatakse ette ajast, mil juudid taastatakse oma pärandmaale pärast seda, kui nad usuvad Jeesusesse Kristusesse ja palvetavad Tema nimel Isa poole.

Lõpetuseks paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 20:46. Innustage õpilasi teksti jälgima, et tähele panna üht viisi, kuidas nad saavad järgmisel nädalal õnnistada evangeeliumiga kellegi teise elu. Plaanige mõnes edaspidises tunnis arutada, kuidas õpilastel läks, andes õpilastele võimaluse oma kogemustest rääkida. Tunnistage, kui tähtis on täita oma kohust, et aidata Iisrael kokku koguda.

Kommentaarid ja taustinfo

3. Nefi 20:16. „Noor lõvi lambakarjas”

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas salmile 3. Nefi 20:16 viidates:

„Need Issanda sõnad nefilastele on tsiteeritud salmidest Miika 5:8–9 ja viitavad laastavale ja lõplikule põlengule, mis teise tulemise ajal pahelised hävitab. Paganad ei paranda meelt, välja arvatud mõned, kes on Kristuse alandlikud järgijad. Nad joobuvad oma jõledustest ja patust taastatud evangeeliumi vastu ning nad põlevad Issanda tulemise säras, samal ajal kui õigemeelsed – keda siin kutsutakse Jaakobi jäänusteks – jäävad sellel päeval püsima. Ja seejärel on prohvetlikus kujutelmas, et Iisraeli jäänused justkui valitsevad oma vaenlaste üle nagu noor lõvi lambakarjas ” (The Millennial Messiah: The Second Coming of the Son of Man, 1982, lk 248).

3. Nefi 20:26. Lepingu lapsed

Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rääkis õnnistustest, mis tulevad teadmisest, et oleme lepingu lapsed:

„Mõistes, et oleme lepingu lapsed, teame, kes me oleme ja mida Jumal meilt ootab. Tema seadus on kirjutatud meie südamesse. Ta on meie Jumal ja meie oleme Tema rahvas. Pühendunud lepingulapsed jäävad kindlaks isegi raskustes. Kui see õpetus on sügavalt juurdunud meie südamesse, siis surma astla torget leevendatakse ning meie vaimset jõudu suurendatakse” (Lepingud. – 2011. a sügisene üldkonverents).

3. Nefi 20:26–27. Aabrahami lepingu täideviimine

Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rääkis, kuidas me saame Aabrahami lepingut täide viia:

„Meie kohus on aidata Aabrahami leping täide viia. Me põlvneme soost, mis määrati õnnistama kogu maailma inimesi. Seepärast kuulub preesterluse kohustuse hulka ka misjonitöö. Pärast 4000-aastast ootust ja ettevalmistusi on jõudnud kätte määratud aeg, mil evangeelium viiakse maailma rahvastele. See on Iisraeli koja lubatud kogunemise aeg. Ning meie saame selles osaleda! Kas see pole imeline! Issand loodab meie ja meie poegade peale ja on ülimalt tänulik meie tütarde eest, kes teenivad vääriliste misjonäridena sellel imelisel Iisraeli koja kogunemise ajal” (Lepingud. – 2011 a sügisene üldkonverents).

3. Nefi 20:27. Teil on kohustus jagada evangeeliumi

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kinnitas, et meil on kohustus jagada teistega evangeeliumi:

„Meie teiega peame täna ja alati õnnistama inimesi kõikide maa rahvaste seas. Meie teiega peame täna ja alati tunnistama Jeesusest Kristusest ja kuulutama sõnumit taastamisest. Meie teiega peame täna ja alati kutsuma kõiki osa saama päästmise talitustest. Evangeeliumi kuulutamine pole poole kohaga preesterluse kohustus. See pole pelk tegevus, millega oleme seotud piiratud aja jooksul, või ülesanne, mille peame lõpule viima Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena. Pigem on misjonitöö meie vaimse identiteedi ja pärandi ilmsiks tegemine. Meid pühitseti ametisse surelikkusele eelnenud elus ja me sündisime surelikkusesse, et täita seda lepingut ja tõotust, mille Jumal andis Aabrahamile. Me oleme praegusel ajal siin maa peal, et suurendada preesterlust ja jutlustada evangeeliumi. See on, kes me oleme ja milleks me oleme siin – täna ja alati” (Misjonäriks saamine. – 2005. a sügisene üldkonverents).