Raamatukogu
149. õppetund: Eteri 12:1–22

149. õppetund

Eteri 12:1–22

Sissejuhatus

Olles jutustanud paljudest aastatest jeredlaste ajaloos, pöördus Moroni prohvet Eteri teenimise juurde. Seejärel katkestas Moroni ajaloost jutustamise, et panna kirja mõned õnnistused, mis saavad osaks neile, kes rakendavad usku Jeesusesse Kristusesse. Käesolev õppetund hõlmab salme Eteri 12:1–22. 150. õppetunnis käsitletakse salme Eteri 12:23–41.

Õpetamissoovitused

Eteri 12:1–4

Eter jutlustab jeredlastele meeleparandust

Paluge tunni alguses ühel õpilasel tulla tahvli juurde ja joonistada mõned lained ning ankrus seisev laev.

  • Miks on oluline, et laeval on ankur?

  • Millisesse ohtu või raskustesse võib laev sattuda, kui tal ei ole ankrut?

  • Millist mõju avaldavad laevale lained? (Vastuseks võib olla, et lained panevad laeva liikuma, triivima või pillutavad siia-sinna.)

Kirjutage laevale fraas minu elu.

  • Kui laev sümboliseerib teie elu, siis millega võib võrrelda laineid? (Võimalikud vastused: sotsiaalne surve, ebaõnn, valeõpetused või pahelisus.)

  • Kuidas võib inimese elu olla nagu ankruta laev? (Võiksite soovitada, et õpilased loeksid salme Mormoni 5:17–18, mis aitavad neil sellele küsimusele vastata.)

  • Nimetage mõned Issanda antud asjad, mis võivad olla meie elus vaimseteks ankruteks. (Õpilased võivad vastata erinevalt. Ankruga võib samastada paljusid evangeeliumi aspekte.)

Innustage õpilasi Eteri 12. peatükki uurides otsima näiteid vaimsetest ankrutest.

Selgitage, et Eteri 12. peatüki alguses tutvustab Moroni jeredlaste prohvetit Eterit, kes jutlustas sel ajal, mil rahvas hülgas prohvetid ja elas pahelisuses. Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 12:1–3, et leida, mis neile Eteri tegude juures muljet avaldab. Laske neil rääkida, mida nad leidsid.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 12:4. Paluge õpilastel teksti jälgida, et tuua välja, mida need, kes usuvad Jumalasse, võivad loota hoolimata sellest, et ollakse ümbritsetud raskustest ja pahelisusest. Kui õpilased vastavad, võiksite soovi korral juhtida tähelepanu sellele, et „parem maailm”, millele loota, on „koht Jumala paremal käel”.

  • Mida tähendab omada kohta Jumala paremal käel? (Naasta Tema juurde ja saada igavene elu.)

  • Kuidas erineb teie arvates kogu südamest lootmine lihtsalt millegi soovimisest? (Pühakirjades viitab lootmine kindlusele, et võime saada õnnistused, mida Jumal meile lubab, kui oma lepingutest Temaga kinni peame.)

  • Kuidas saame salmi Eteri 12:4 kohaselt lootust, et saame koha Jumala paremal käel? (Kui õpilased vastavad, selgitage, et salmis Eteri 12:4 mainitud usk viitab usule Jeesusesse Kristusesse.) Kuidas annab usk Jeesusesse Kristusesse meile kindlat lootust kohale Jumala paremal käel?

Kirjutage tahvlil ankrule fraas usk ja lootus.

  • Mis juhtub salmi Eteri 12:4 kohaselt siis, kui kellelgi on lootus ja usk Jeesusesse Kristusesse? (Kuigi õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, peaksid nad väljendama järgmist põhimõtet. Kui meil on lootus ja usk Jeesusesse Kristusesse, muutume vankumatuks ja oleme tulvil häid tegusid.)

  • Mida tähendab teie arvates olla „tulvil” häid tegusid? (Teha palju häid asju.)

  • Millised on mõned head teod, mis „ülistavad Jumalat”? (Võimalikud vastused: palve, pühakirjade uurimine, teiste teenimine ja annete arendamine.)

  • Mõelge inimestele, keda tunnete ja kes tunduvad olevat alati tulvil häid tegusid ning ei häbene Jumalat ülistada. Mida konkreetset nad teevad, et nad seda põhimõtet järgides heaks eeskujuks on?

Paluge õpilastel mõelda ajale, mil neil oli raske olla vankumatu ja tulvil häid tegusid. Selleks, et aidata õpilastel valmistuda kogu elu jooksul ettetulevateks sarnasteks olukordadeks, innustage neid Eteri 12. peatükki uurides otsima viise, kuidas nad saavad oma usku ja lootust suurendada.

Eteri 12:5–22

Moroni jutustab imedest ja vägevatest tegudest, mis tehti tänu usule

Kirjutage tahvlile järgmine fraas. Ma sooviksin saada vaimse tunnistuse, et ‥

Paluge õpilastel soovitada mistahes evangeeliumi tõdesid, põhimõtteid või õpetusi, mille kohta inimesed võiksid otsida vaimset tunnistust. Kirjutage õpilaste vastused tahvlile. (Võimalikud vastused; Mormoni Raamat on õige, tähtis on elada puhast ja vooruslikku elu, Tarkuse Sõna on Jumala seadus, ma peaksin valmistuma misjonil teenima.) Paluge õpilastel mõelda evangeeliumi tõele, mille kohta nad sooviksid saada vaimset või tugevamat tunnistust.

Selgitage, et mõnel inimesel on suhtumine: „Ma ei usu ega ela evangeeliumi põhimõtete järgi, kuni näen tõendeid, et see on õige.” Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 12:5–6, et leida, kuidas on need salmid sellise suhtumisega seotud. Juhtige tähelepanu sellele, et Eteri 12:6 on kuldsalm. Võiksite õpilasi innustada seda salmi eriliselt ära märkima, nii et nad võiksid selle kergesti üles leida.

  • Mis peab salmi Eteri 12:6 kohaselt juhtuma, enne kui me võime saada tunnistuse?

  • Millised mõtted teile pähe tulevad, kui mõtlete usu proovilepanemisest?

Kui õpilased on vastanud, võiksite selgitada, et mõned inimesed tõlgendavad ekslikult, et usu proovilepanemine viitab alati raskustele. Fraas „usu proovilepanemine” võib kirjeldada mida tahes, mis annab meile võimaluse näidata ja rakendada oma usku Jeesusesse Kristusesse. Selleks, et aidata õpilastel seda fraasi paremini mõista, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Richard G. Scotti sõnad. Enne tsitaadi lugemist paluge, et õpilased kuulaksid vanem Scotti selgitust fraasile „usu proovilepanemine”.

Vanem Richard G. Scott

„Te võite õppida kasutama usku tõhusamalt, kui rakendate Moroni õpetatud põhimõtet: „‥ te ei saa mingit tunnistust enne teie usu proovilepanemist” (Et 12:6, rõhutus lisatud). Seega, iga kord, kui te oma usu proovile panete, see tähendab, et tegutsete õhutuse saanuna vääriliselt, saate Vaimult kinnitava tõendi. Need tunded tugevdavad teie usku. Seda käitumismustrit järgides muutub teie usk tugevamaks” (The Sustaining Power of Faith in Times of Uncertainty and Testing. – Ensign või Liahona, mai 2003, lk 76).

  • Kuidas erineb vanem Scotti kirjeldatud suhtumine nende suhtumisest, kes soovivad saada tõendeid enne, kui usuvad või tegutsevad?

Kirjutage tahvlile järgmised pühakirjaviited: Eteri 12:7–12; Eteri 12:13–18; Eteri 12:19–22, 30–31. Jagage õpilased kolme rühma ja määrake igale rühmale üks pühakirjakoht. Paluge õpilastel otsida õnnistusi, mis saadi tänu igas pühakirjakohas kirjeldatud inimeste usule. Innustage neid tähele panema, kuidas on kasutatud salmides 7, 12, 17, 18 ja 31 fraasi „enne, kui neil oli usku”. (Võiksite õpilastele soovitada, et nad iga kord selle fraasi ära märgiksid.)

Pärast seda, kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, paluge neil teha kokkuvõte sellest, mida annab Issand, kui oleme näidanud usku Jeesusesse Kristusesse. Kuigi õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, peaksid nad välja tooma järgnevaga sarnase tõe: kui soovime saada vaimset tunnistust, peame esmalt rakendama usku Jeesusesse Kristusesse. Selgitage, et nagu vaimne tunnistus ei leia ka imed aset enne, kui oleme rakendanud oma usku.

Lugege klassile ette järgmised olukorrad. Paluge õpilastel selgitada, kuidas saavad inimesed nendes olukordades näidata usku Issandasse.

  1. Noor naine soovib saada tunnistust selle kohta, et Mormoni Raamatu on õige.

  2. Noorel mehel on tugev soov aidata oma lähedastel võtta vastu evangeelium.

Paluge õpilastel mõtelda ajale, mil nemad või inimesed, keda nad tunnevad, on saanud pärast usu näitamist Issandasse vaimseid tunnistusi või on juhtunud imed. Paluge mõnel õpilasel jagada kogemusi, millele nad mõtlesid. (Veenduge, et õpilased mõistavad, et nad ei peaks tundma kohustust jagada kogemusi, mis on liiga isiklikud.) Soovi korral jagage ka oma kogemust.

Paluge õpilastel meenutada evangeeliumi tõde, mille kohta nad sooviksid saada vaimset tunnistust. Paluge neil panna vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja, mida nad võiksid teha, et rakendada rohkem usku Issandasse.

kuldsalmi pisipiltKuldsalm – Eteri 12:6

Selleks, et aidata õpilastel õppida pähe salm Eteri 12:6, paluge igal õpilasel kirjutada see salm paberilehele, jättes võtmesõnade või -fraaside kohad tühjaks. Kui nad on sellega valmis saanud, andke õpilastele minut aega, et salm pähe õppida, täites mõttes ära paberil olevad tühjad kohad.

Paluge õpilastel paberid nende lähedal istuva õpilasega ära vahetada. Iga õpilane peaks oma uue paberi ette lugema, püüdes tühjad kohad peast ära täita. Kui aega jätkub, paluge õpilastel tegevust korrata ja paberid uuesti ära vahetada.

Innustage õpilasi, et nad võtaksid oma paberid koju ja kasutaksid neid, et salm Eteri 12:6 oma vanematele ette lugeda. Innustage neid, et nad küsiksid oma vanematelt kogemuste kohta, mil nad näitasid usku Jeesusesse Kristusesse ja said tunnistuse või juhtus ime, mida nad olid oodanud.

Tunnistage lõpetuseks tänases tunnis õpetatud põhimõtetest.

Kommentaarid ja taustinfo

Eteri 12:4–6. Mis on lootus?

Eteri 12. peatükis selgub Moroni õpetustest lootuse ja usu põhimõtete kohta, et need kaks on omavahel tihedalt seotud. Ta defineeris usku kui asju „mida loodetakse ja mida ei nähta” (Et 12:6) ja õpetas, et meie lootus päästele „tuleb usust” Jeesusesse Kristusesse (Et 12:4). Trükises „Usule truu” õpetatakse lootusest:

„Kui meil on lootus, usaldame me Jumala tõotusi. Meid valdab rahustav kindlustunne, et kui me teeme „õigemeelsuse tegusid, saa[me me] oma tasu, nimelt rahu selles maailmas ja igavese elu tulevases” (ÕL 59:23). ‥ Lootuse põhimõte ulatub igavikku, kuid võib olla sulle toeks ka igapäevastes eluraskustes” (Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2005, lk 93–94).

President Dieter F. Uchtdorf defineeris lootust järgmiselt:

„Lootus on Vaimu and. (Vt Mn 8:26.) See on lootus, et tänu Jeesuse Kristuse lepitusele ja Tema ülestõusmise väele tõstetakse meid igavesse ellu ning seda tänu meie usule Päästjasse. (Vt Mn 7:41.) Sedasorti lootus on nii lubadusega põhimõte kui ka käsk (vt Kl 1:21–23), mis kannab − nagu kõik käsud – kohustust, et me peame selle muutma aktiivseks osaks oma elust ning saama jagu kiusatusest kaotada lootus. Lootus meie Taevase Isa halastavale õnneplaanile toob rahu (vt Rm 15:13), halastust (vt Ps 33:22), rõõmu (vt Rm 12:12) ja heameelt (vt Õp 10:28). Lunastuse lootus on meie kaitsekiiver (vt 1Ts 5:8), meie usu alus (vt Hb 11:1; Mn 7:40) ja hinge ankur (vt Hb 6:19; Et 12:4).” (Lootuse piiritu vägi. – 2008. a sügisene üldkonverents.)

Eteri 12:6. „Usu proovilepanemine”

President Gordon B. Hinckley meenutas lugu, mis illustreerib põhimõtet, et saame tunnistuse pärast meie usu proovilepanemist.

„Lubage, et räägin teile loo ühest naisest Brasiilias São Paulos. Ta käis juba kooli ajal tööl, et oma peret aidata. Räägin selle loo tema enda sõnadega. Ta jutustab:

„Ülikoolis, kus ma õppisin, oli kord, et üliõpilasi, kes olid võlgu, ei lubatud eksamitele. Seetõttu panin palka saades esimese asjana kõrvale kümnise ja annetused ning ülejäänust maksin ära õppemaksu ja teised kulutused.

Mäletan, et kord ̤‥ olid mul tõsised rahalised raskused. Mu palgapäev oli neljapäeval. Koostades oma kuu eelarvet, märkasin, et mul pole piisavalt raha, et maksta nii kümnist kui ka õppemaksu. Pidin tegema valiku. Järgmisel nädalal pidid algama kaks korda kuus toimuvad arvestused ja kui ma neis ei osale, võib mu kooliaasta luhta minna. Tundsin suurt piina. ‥ Mu süda valutas. Pidin langetama raske otsuse ja ma ei teadnud, mida teha. Olin kahe valiku vahel: maksta kümnis või riskeerida võimalusega, et ma ei saa kokku koolijäämiseks vajalikke ainepunkte.

See tunne vaevas mu hinge ja piinas mind kuni laupäevani. Siis meenus mulle, et kui sain ristitud, lubasin elada kümnise seaduse järgi. Olin võtnud endale kohustuse mitte misjonäride, vaid Taevase Isa ees. Sel hetkel hakkas mu piin taanduma, asendudes meeldiva rahu ja kindlustundega. ̤‥

Tol õhtul palvetades palusin Issandal mulle andestada, et olin olnud nii otsustusvõimetu. Pühapäeval rääkisin enne sakramendikoosolekut piiskopiga ning maksin suure rõõmuga ära kümnise ja muud annetused. See oli eriline päev. Tundsin endas rõõmu ja rahu ning olin Taevase Isaga rahujalal.

Järgmisel päeval püüdsin tööl olles leida võimalust, kuidas saaksin osaleda kolmapäeval algavatel arvestustel. Mida rohkem ma sellele mõtlesin, seda võimatum tundus leida lahendust. ̤‥

Mu tööpäev oli lõppemas, kui tööandja tuli ja andis mulle selleks päevaks viimased ülesanded. Pärast seda jättis ta, portfell käes, minuga hüvasti. ‥ Äkki ta seisatas, vaatas mind, ja küsis: „Kuidas sul koolis läheb?” Olin üllatunud ega suutnud oma kõrvu uskuda. Kõik, mida suutsin väriseval häälel vastata, oli: „Kõik on korras!” Ta vaatas mind mõtlikult ja jättis taas hüvasti. ̤‥

Äkki sisenes ruumi sekretär, kes ütles, et mul on kõvasti vedanud! Küsimusele, kuidas nii, vastas ta lihtsalt: „Tööandja teatas just, et nüüdsest tasub firma täielikult sinu õppemaksu ja õppekirjanduse eest. Tule enne kojuminekut minu juurest läbi ja ütle mulle summad, et saaksin sulle homme tšeki anda.

Kui ta oli lahkunud, hakkasin ma nutma ja tundsin suurt alandlikkust. Langesin seal, kus olin, põlvili ja tänasin Issandat Tema helduse eest. Ütlesin Taevasele Isale, et Tal polnud vaja mind nii palju õnnistada. Vajasin vaid ühe kuu raha, ja kümnis, mille olin pühapäeval maksnud, oli võrreldes summaga, mis mulle nüüd osaks sai, väga väike. Palve ajal meenusid mulle sõnad Malakia raamatust: „Proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni! ” (Ml 3:10) Kuni selle hetkeni polnud ma iial tundnud selles pühakirjasalmis antava lubaduse suurust ja et see käsk oli tõesti tunnistus armastusest, mida Jumal, meie Taevane Isa, laseb oma lastele siin maa peal osaks saada”” (We Walk by Faith. – Ensign, mai 2002, lk 73–74).

Eteri 12:6. „Te ei saa mingit tunnistust enne teie usu proovilepanemist”

President Spencer W. Kimball on õpetanud:

„Inimestena viskaksime oma elust välja füüsilise valu ja hingepiinad ning laseksime endil osa saada pidevast kergustundest ja trööstist, kuid kui sulgeksime kurbuse ja kannatuse uksed, võime jääda ilma suurimatest sõpradest ja heategijatest. Kannatus võib muuta inimesed pühaks, kui nad õpivad kannatlikkust, pikameelsust ja enesevalitsemist” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 15).