78. õppetund: Alma 13

78. õppetund

Alma 13

Sissejuhatus

Kui Alma esimest korda Ammoniiha tõrksaid inimesi õpetama hakkas, vaidlesid nad temaga, küsides: „Kes sa oled?”, ja seades kahtluse alla tema volituse (vt Al 9:1–6). Nad olid usust taganenud, võtnud omaks Nehori korra – preestripettuse, mille eesmärk oli omakasu (vt Al 1:2–15; 15:15; 16:11). Erinevalt Nehori õpetustest õpetas Alma neile Jumala püha korra ülempreesterlusest, mille eesmärk on aitada teistel meelt parandada ja Issanda rahusse pääseda (vt Al 13:6). Ta tõi näiteks Melkisedeki, kes jutlustas usust ja meeleparandusest ning aitas oma rahval rahus elada. Alma õpetas ka surelikkusele eelnevast elust ja ettemääratusest. Oma jutluse lõpetuseks kutsus ta rahvast oma sõnu kuulda võtma, et nad võiksid valmistuda Issanda rahusse pääsemiseks.

Õpetamissoovitused

Alma 13:1–12

Alma õpetab Ammoniiha rahvale ülempreestrite kutsumisest

Selgitage, et Alma 13. peatükis on kirjas Alma õpetus inimeste rühma kohta, kellest on Kirikus suur kasu. Õigupoolest õnnistab nende osutatud teenimine kõiki Kiriku liikmeid.

Öelge õpilastele, et nad tunnevad inimesi, kes sellesse rühma kuuluvad. Seejärel paluge neil lugeda läbi Alma 13:1 ja teha kindlaks, kes need inimesed on. Kui neil on olnud aega see salm läbi lugeda, soovitage neil lugeda ka salme Alma 13:10, 14 ja ÕL 107:1–3. Võiksite soovitada õpilastele need viited lehekülje servale Alma 13:1 kõrvale kirjutada.

Märkige, et Alma rääkis preestritest Jumala Poja korra järgi, mis on Melkisedeki preesterlus. Teisisõnu rääkis ta meestest, kes hoidsid Melkisedeki preesterluses ülempreestri ametit. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Bruce R. McConkie sõnad:

„Neil nefilastel, kes pidasid ustavalt ja truult Moosese seadust, oli Melkisedeki preesterlus, mis tähendab, et neil oli ka evangeeliumi täius. ‥ Üks parimaid infoallikaid, mis meil on Melkisedeki preesterluse kohta, on Alma 13. peatükk” (The Promised Messiah, 1978, lk 421).

Millised õnnistused on teie ellu Melkisedeki preesterluse kaudu tulnud? (Õpilased võivad mainida Püha Vaimu andi, patriarhaalseid õnnistusi, muid preesterluse õnnistusi, üldjuhte; kohalikke juhte, nagu piiskopid ja koguduse juhatajad; ning õnnistusi, mida nad saavad oma vanemate templilepingute kaudu. Lisaks võivad nad mainida ristimist ja sakramenti, mida viiakse läbi Aaroni preesterluse volitusega, kuid Melkisedeki preesterluse juhtide juhatusel.)

Kandke tahvlile järgnevad küsimused või kirjutage need iga õpilase jaoks paberile. Andke õpilastele aega lugeda läbi Alma 13:2–10 ja leida nendele küsimustele vastused.

Millal Melkisedeki preesterluse hoidjad esimest korda kutsuti ja ette valmistati? (Vt Al 13:3–5.)

Milline on kõigi Melkisedeki preesterluse hoidjate kohus? (Vt Al 13:6.)

Millised fraasid salmis Alma 13:7 kirjeldavad Melkisedeki preesterlust?

Millised on mõned tingimused Melkisedeki preesterlusse pühitsemiseks? (Vt Al 13:10.)

Kui õpilastel on olnud aega küsimustele vastused leida, paluge neil vastused ette kanda. Soovi korral kirjutage nende vastused tahvlile.

Aitamaks õpilastel loetut paremini mõista ja selle üle arutleda, esitage neile soovi korral järgmised küsimused:

Kuidas aitab preesterluse hoidjate osutatud teenimine meil teada, kuidas loota Jeesusele Kristusele lunastuse saamiseks? (Vt Al 13:2, 8, 16. Nad suunavad meid oma eeskuju, õpetuste ning talitustega Päästja poole.)
Mida Alma sellega mõtles, kui ta ütles, et ülempreestrid on „kutsutud ja ette valmistatud maailma rajamisest peale”? (Al 13:3). (Ta mõtles, et mõned mehed on teatud preesterluse ametitesse juba ette määratud.)

Aitamaks õpilastel mõista, mis on ettemääramine ja kuidas see käib nende elu kohta, paluge soovi korral ühel õpilasel lugeda ette järgnevad tsitaadid.

Prohvet Joseph Smith õpetas: „Iga mees, kes on kutsutud maailma elanikke teenima, pühitseti just sel eesmärgil suures taevanõukogus enne maa loomist. Ma oletan, et selles suures nõukogus pühitseti mind just sellesse ametisse” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 511).

President Spencer W. Kimball ütles: „Meie siiatulekule eelnenud maailmas anti ustavatele naistele teatud kohustused ja ustavad mehed määrati juba ette teatud preesterluse ülesandeid täitma. Kuigi me ei mäleta praegu üksikasju, ei muuda see seda hiilgavat tõsiasja, mida me kord teha lubasime” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, 2006, lk 215–216).

Mida õpetab Alma 13:3 selle kohta, mida me peame tegema, et meile ette määratud ülesannet täita?
Mida peaks ametisse pühitsemine mehe jaoks tähendama, kui ta preesterluses mingisse ametisse pühitsetakse? (Vt Al 13:8. Märkige, et sellele küsimusele võivad vastata nii noored mehed kui ka noored naised. Noorte naiste vastuste kuulmine võib noortele meestele kasuks tulla.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 13:11–12 ja otsida, mil moel Alma mainitud Melkisedeki preesterluse hoidjad Jeesuse Kristuse lepituse kaudu muutusid.

Mida see tähendab, kui kellegi „rõivad [pestakse] valgeks talle verega”?
Miks Melkisedeki preesterluse hoidjatel on vaja teie meelest Jeesuse Kristuse lepituse kaudu muutuda? Kuidas me saame nende eeskuju järgida?

Meenutage õpilastele, et Alma õpetas neid tõdesid Ammoniiha rahvale. Paljud neist inimestest „kuulusid Nehori usku” (Al 14:18; 15:15), mis tähendab, et nad olid võtnud omaks Nehori õpetused. Nehor oli mees, kes oli pannud aluse valele tegutsemistaktikale, mille kohta Alma „preestripettus” ütles (vt Al 1:12–15).

Kuidas erinevad ustavad Melkisedeki preesterluse hoidjad nendest, kes järgisid Nehori õpetusi? (Soovi korral paluge õpilastel üle vaadata Alma 1:2–6 ja otsida erinevusi Nehori preestripettuse ja Melkisedeki preesterluse vahel.)
Ammoniiha rahvale oli varem õpetatud Melkisedeki preesterlusest ja nad olid saanud Melkisedeki preesterluse kaudu õnnistusi (vt Al 9:21; 13:1). Miks Ammoniiha inimestele võis olla tähtis meelde tuletada, mida nad olid varem Melkisedeki preesterluse kohta õppinud?
Mida olete teie selles õppetunnis siiani preesterluse kohta õppinud? (Õpilased võivad välja tuua erinevaid tõdesid, kuid nende vastustes peaks kajastuma, et preesterluse talitused ja preesterluse hoidjate osutatud teenimine aitab meil teada, kuidas loota Jeesusele Kristusele, et saada lunastust.)

Soovi korral soovitage õpilastel see ja teised leitud põhimõtted vihikusse või pühakirjapäevikusse kirjutada. Kui aeg võimaldab, siis paluge neil kirjutada, kuidas need põhimõtted saavad mõjutada nende nägemust preesterluse väest ja õnnistustest.

Alma 13:13–20

Alma õpetab Melkisedekist, suurest ülempreestrist, kes kehtestas oma rahva seas rahu

Kirjutage tahvlile järgmised sõnad ja fraasid: ülempreester, kuningas, rakendas vägevat usku, jutlustas meeleparandusest, kehtestas rahu, rahuvürst, valitses oma isa alluvuses. Tehke pärast iga sõna või fraasi kirjutamist paus ja paluge õpilastel arvata ilma pühakirjadest järele vaatamata, keda Alma nende sõnade ja fraasidega kirjeldas. (Ta kirjeldas Melkisedekit.) Kui Te olete kõik sõnad ja fraasid tahvlile kirjutanud, kuid õpilased ei ole õigesti ära arvanud, siis paluge neil lugeda Alma 13:14.

Kui mõned õpilased arvasid, et Alma rääkis Jeesusest Kristusest, siis küsige neilt, miks neile ühe õigemeelse ülempreestri kirjeldus Päästjat meenutab. Aidake neil mõista, et Melkisedeki preesterluse hoidjad on seatud „Poja, Isa Ainusündinu korra järgi” (Al 13:9; vt ka ÕL 107:2–4). Pöörake tähelepanu sellele, et Melkisedeki preesterluse hoidjad peaksid püüdma järgida Jeesuse Kristuse eeskuju, kui nad teenivad ja õpetavad. Tuletage neile samuti meelde, et Melkisedeki preesterluse volitusega läbi viidud talitused aitavad meil Päästjaga lähedasemaks saada.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 13:14–19. Innustage klassi mõtisklema selle üle, kuidas võis Melkisedekist õppimine Ammoniiha pahelistele inimestele kasuks tulla.

Millised sõnad salmis Alma 13:17 kirjeldavad Melkisedeki rahvast? Kuidas sarnanes see rahvas Ammoniiha rahvaga? (Vt Al 8:9; 9:8.)
Mida tegi Melkisedek oma rahva juhina? Kuidas tema juhtimine rahvale mõjus? Mille poolest erines see mõju Nehori õpetusi järgivate inimeste mõjust Ammoniiha rahvale? (Vt Al 8:17; 10:27, 32.)

Paluge õpilastel võtta kokku salmid Alma 13:16–18 ja tuua välja tõed, mida õpetatakse nendes salmides preesterluse hoidjate kohustuste kohta. Veenduge, et nende kokkuvõttes väljenduks tõdemus, et preesterluse juhid aitavad meil loota Jeesusele Kristusele, parandada meelt ja elada rahus. (Võiksite innustada õpilasi oma kokkuvõtet pühakirjades Alma 13:16–18 kõrvale kirjutama.) Pöörake tähelepanu, et selle kohustuse täitmisel löövad olulisel määral kaasa teised Kiriku juhid, nagu Abiühingu ja Noorte Naiste juhid. Nad teenivad koos preesterluse juhtidega ja aitavad üksikuid liikmeid ja peresid Kristuse juurde juhatada.

Kuidas on Kiriku juhtide osutatud teenimine teid õnnistanud?

Alma 13:21–31

Alma kutsub rahvast Issanda häält kuulda võtma ja Tema rahusse minema

Paluge õpilastel panna tähele salmides Alma 13:12, 13, 16 ja 29 kordamisele tulevat mõtet. Nad peaksid leidma sealt sõna rahu ja fraasi Issanda rahu. Soovi korral innustage neid seda mõtet igas salmis ära märkima. Aitamaks õpilastel mõista, mida tähendab pääseda Issanda rahusse selles elus ja pärast surma, lugege ette järgmised tsitaadid:

„Vana aja prohvetid räägivad „Jumala rahusse pääsemisest” (vt Al 12:34; ÕL 84:23–24); mida see tähendab? Minu meelest tähendab see Jumala ja Tema armastuse tundmist, tema eesmärgi ja ta plaani uskumist niivõrd, et me teame, et meil on õigus, ja et me ei pea jahti millegi muu järele” (Joseph F. Smith. Teachings of Presidents of the Church: Joseph F. Smith, 1998, lk 56).

„Tõelised pühad pääsevad Issanda rahusse veel selles elus ning jäädes tõele truuks, jäävad nad sellesse õndsasse olukorda seniajani, kuni puhkavad koos Issandaga taevas. ‥ Igavikus tähendab Issanda rahu igavest elu, Issanda auhiilguse täiust” (Bruce R. McConkie. Mormon Doctrine, 2. tr, 1966, lk 633).

Selgitage, et Alma innustas Ammoniiha inimesi meelt parandama ja Kristuse tulekuks valmistuma (vt Al 13:21–26). Seejärel jagas ta põhimõtteid, mida neil oli vaja järgida, et pääseda Issanda rahusse.

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 13:27.

Millised sõnad salmis Alma 13:27 näitavad, mida arvas Alma rahvast ja oma sõnumist?

Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Alma 13:27–29. Paluge klassil panna tähele põhimõtteid, mida Alma lootis rahvast järgivat. Seejärel paluge õpilastel leitud põhimõtted ette kanda. Näiteks võivad nad öelda, et kui me reageerime alandlikult kutsele meelt parandada, juhatab Vaim meid Issanda rahusse.

Paluge õpilastel panna kirja oma eesmärgid, kuidas nad salmis Alma 13:27–29 toodud nõuannet järgivad. Tunnistage, et me võime pääseda selles ja järgmises elus Issanda rahusse, kui järgime Alma õpetatud põhimõtteid.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 13:1. „Ma tahaksin suunata teie mõtted”

Õpilased võivad panna imeks, miks Alma ütles „ma tahaksin suunata teie mõtted” ja rääkis seejärel sündmustest, mis olid juba toimunud (vt Al 13:1). Kasulik on meeles pidada, et Alma 13. peatükk on selle jutluse jätk, mida peetakse ka Alma 11. ja 12. peatükis. Alma 12. peatüki lõpus on kirjas Alma sõnad Aadama ja Eeva langemise kohta (vt Al 12:22–23, 30–32). Alma 13. peatüki alguses jätkab Alma oma aruannet ja palub rahval „suunata ‥ mõtted” langemisele järgnenud ajale, mil Issand pühitses preestreid oma käske õpetama.

Alma 13:3. Valikuvabadus surelikkusele eelnevas maailmas

Kõneledes preesterluse hoidjatest ja surelikkusele eelnevast ettemääratusest, õpetas Alma, et „kõigepealt jäeti nad valima head või halba” (Al 13:3). President Joseph Fielding Smith selgitas seda tõde:

„Jumal andis oma lastele nende valikuvabaduse veel [surelikkusele eelnenud] vaimumaailmas, misläbi igal vaimul oli eriline võimalus, just nagu inimestel siin, valida hea ja hüljata halb, või osaleda halvas, et kannatada oma pattude tagajärgede käes. Seetõttu olid mõned juba seal Issanda käskude pidamisel teistest ustavamad. ‥

Inimeste vaimud olid vabad valima. ‥ Inimeste vaimud polnud võrdsed. Nende algus võis olla võrdne, ja me teame, et nad olid alguses kõik süütud, kuid neile antud vaba valiku õigus võimaldas mõnel teistest ette jõuda ja saada seega lõpmatu pika surematu elu läbi targemaks ja ustavamaks, kuna nad olid vabad ise tegutsema, iseenda eest mõtlema, tõde omaks võtma või sellele vastu hakkama” (Doctrines of Salvation, koost Bruce R. McConkie, 3 kd., 1954–1956, 1. kd, lk 58–59).

Alma 13:3–5. Surelikkusele eelnev elu ja ettemääratus

President Boyd K. Packer Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Sügavaim tõde, mille taastamisel saime, on teadmised meie surelikkusele eelnenud elust. Seda tõde ei tea ega õpeta ükski teine kirik. See õpetus on antud kõigest visandina, kuid peamised tõsiasjad tulevad ilmutustes piisavalt sageli kordamisele, et meile teatud põhitõdesid kinnitada.

‥ Mõned olulised tõsiasjad, mida oma surelikkusele eelnenud elu kohta teame, on järgmised: „Inimene oli samuti algul koos Jumalaga.” (ÕL 93:29.) Me elasime Jumala, oma Igavese Isa juures. Oleme Tema järglased. Aruga olend ehk vaim loodi vaimisikuna enne, kui oli maailm. (Vt Aabr 3:22.) Igaühele meist anti valikuvabadus. Anti edasi volitus ja valiti juhid. (Alma 13:1–4.)” (Our Father’s Plan, 1984, lk 14–15).

Teatmikus „Usule truu” on ettemääramise kohta kirjas järgnev selgitus:

„Surelikkusele eelnevas maailmas määras Jumal teatud vaimud nende sureliku elu jooksul konkreetseid ülesandeid täitma. Seda kutsutakse ettemääramiseks.

Ettemääramine ei garanteeri, et inimesed saavad endale teatud kutsed või kohustused. Sellised võimalused tekivad siin elus siis, kui käia õiglaselt ümber valikuvabadusega, just nagu ettemääramine sai osaks surelikkusele eelnenud õiglase elu tagajärjel. ‥

Ettemääramise õpetus puudutab Kiriku kõiki liikmeid, mitte üksnes Päästjat ja Tema prohveteid. Enne maa loomist anti ustavatele naistele teatud kohustused ja ustavad mehed olid ette määratud täitma teatud preesterluse ülesandeid. Kuigi sa ei mäleta seda aega, olid sa kindlasti nõus oma Isa teenistuses tähendusrikkaid ülesandeid täitma. Kui sa tõestad oma väärilisust, antakse sulle võimalusi tol korral saadud ülesannete täitmiseks” (Usule truu: Evangeeliumi teatmik, 2005, lk 26–27).

Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Surelikkusele eelnev elu pole mingi lõõgastav õpetus. Igaühel meist tuleb valikuid teha, lakkamatuid ja raskeid töid täita, pilget ja ebaõnne kogeda, aega tublisti veeta, andeid ja ande hästi ära kasutada. See, et meid „seal otsekohe” välja valiti, ei tähenda kindlasti, et võime „siin ja praegu” loiud olla. Olgu tegemist meeste ettemääratuse või naiste ettemääratusega, need, kes on kutsutud ja ette valmistatud, peavad ikkagi tõestama, et nad on „valitud ja ustavad”. (Vt Ilm 17:14; ÕL 121:34–36.)” (Premortality, a Glorious Reality. − Ensign, nov 1985, lk 17).