38. õppetund: 2. Nefi 28

38. õppetund

2. Nefi 28

Sissejuhatus

Nefi kuulutas prohvetlikult mõnedest rasketest oludest viimsetel päevadel, sealhulgas paljude rajatavate kirikute valeõpetustest ja uhkusest. Ta õpetas, kuidas tunda ära valeõpetusi ja maist suhtumist ning hoiatas viiside eest, kuidas Saatan meid õigemeelsusest kõrvale juhtida püüab.

Õpetamissoovitused

2. Nefi 28:1–19

Nefi kirjeldab meie aja valekirikuid ja valesid arusaamu

Joonistage tahvlile teie kultuuris üldtuntud hoiatusmärke. Näiteks võite joonistada liiklusmärgi või kemikaalimärgi, mis annab teada teatud aine ohtlikkusest või mürgisusest.

Mis on nende märkide eesmärk?

Kujutis

President Ezra Taft Benson

Selgitage, et Mormoni Raamat võib aidata näha hoiatusmärke mõjudest, mis on meile vaimselt kahjulikud. President Ezra Taft Benson selgitas, et Mormoni Raamatu üks eesmärk on paljastada, kuidas vastane ja Kristuse teised vaenlased viimsetel päevadel tegutsevad. Paluge ühel õpilasel lugeda ette president Bensoni sõnad:

„Mormoni Raamat avalikustab Kristuse vaenlased. See lükkab ümber valeõpetusi… See kaitseb meie ajal Kristuse alandlikke jüngreid kuradi kavaluse, salaplaanide ja õpetuste eest. Mormoni Raamatu aegsed usust taganejad sarnanesid tänapäevastega.” (Presidentide õpetused: Ezra Taft Benson, lk129).

Kuidas paljastab Mormoni Raamat Kristuse vaenlased? (See sisaldab ülestähendusi inimestest, kes püüdsid teisi usust Kristusesse eemale juhtida. See võimaldab meil näha nende vigu ja valesid arusaamu.)
Kuidas Mormoni Raamat meid vastase vastu tugevdab?

Tunnistage, et Mormoni Raamat paljastab kuradi valed arusaamad ja tugevdab meid tema kurjade kavatsuste vastu. Selgitage, et õpilased leiavad selle kohta näite 2. Nefi 28. peatükist. See peatükk sisaldab ühte viimsete päevade kohta käivatest Nefi prohvetlikest kuulutustest. Selles prohvetlikus kuulutuses hoiatas Nefi valeõpetuste eest, mis võivad meie ajal laialt levida.

Paluge õpilastel uurida omaette 2. Nefi 28:3–9 ja otsida Nefi hoiatusi valeõpetuste eest. Rõhutage, et 2. Nefi 28:7–9 on kuldsalmid. Võiksite õpilasi innustada seda kohta eriliselt ära märkima, nii et nad võiksid selle kiiresti üles leida. Pärast seda, kui õpilastel on nende salmide uurimiseks piisavalt aega olnud, paluge mitmel õpilasel tahvli juurde tulla. Paluge neist igaühel nendest pühakirjasalmidest kirja panna üks valeõpetus või vale arusaam ning samuti viide konkreetsele salmile. Seejärel küsige teistelt õpilastelt, kas nad märkasid nendes salmides mõnd teist valeõpetust või vale arusaama. Kui jah, siis paluge neil see lisada tahvlil olevasse nimekirja.

Selleks, et aidata õpilastel arutada mõnda neist valeõpetustest ja valedest arusaamadest, esitage järgmisi küsimusi:

Milline on kaasaegne näide ühest neist valedest arusaamadest? (Jälgige, et sellele küsimusele vastates ei nimetaks õpilased ühegi konkreetse kiriku nime.)
Kuidas takistab see vale arusaam inimestel järgida meie Taevase Isa plaani?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 28:12–14. Paluge õpilastel leida Nefi hoiatus selle kohta, mis juhtub viimsetel päevadel uhkuse ja valeõpetuste tõttu paljude kirikute ja inimestega.

Mil moel mõjutavad inimesi uhkus ja valeõpetused?
Miks ei juhi uhkus ja pahelisus „Kristuse alandlikke järgijaid” õigelt teelt kõrvale? Kuidas me saame vältida pettasaamist „inimeste õpetuste” läbi? (Vajadusel selgitage, et fraas „inimeste õpetused” viitab inimeste loodud õpetustele, vastandina Issanda õpetustele.)

Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 28:15–16, 19, ja otsida valeõpetuste tagajärgi.

Milliseid sõnu või fraase te neis salmides näete, mis kirjeldavad uhkuse ja valeõpetuste tulemusi?

2. Nefi 28:20–32

Nefi hoiatab selle eest, kuidas Saatan meid petta püüab

Jutustage õpilastele järgmine lugu:

Töö asjus Aafrikas olles läks juhataja Boyd K. Packer ühte kaitsealasse loomi vaatama. Ta märkas, et ühe madala veesilma ääres olid loomad väga närvilised. Kui ta teejuhilt küsis, miks loomad ei joo, kõlas vastuseks, et põhjuseks on krokodillid. Juhataja Packer meenutab:

„Ma teadsin, et see peab olema nali ja küsisin tõsiselt: „Milles on asi?” Taas kõlas vastuseks: „Krokodillid.” …

Teejuht taipas, et ma ei usu teda ja ma arvan, et ta otsustas mulle õppetunni anda. Me sõitsime teise kohta ja peatasime auto kaldapealsel, kust võisime alla vaadates näha mudaauku. „Seal,” ütles ta. „Vaadake ise.”

Ma ei näinud midagi peale muda, vähese vee ja eemal olevate närviliste loomade. Ja siis äkki ma nägin seda!Mudas lamav suur krokodill ootas, et mõnel pahaaimamatul loomal tekiks nii kange janu, et ta jooma tuleks.

Kujutis

Juhataja Boyd K. Packer

Ühtäkki hakkasin ma uskuma! Kui teejuht nägi, et ma olen valmis kuulama, jätkas ta õppetunniga. Ta ütles: „Krokodillid pole mitte üksnes jõgedes, vaid kogu pargis. Siin läheduses pole kusagil krokodillidest vaba vett ja parem on sellega arvestada.” …

Ühel teisel Aafrika reisil arutasin ma seda kogemust ühe pargivahiga ühes teises pargis. …

Seejärel näitas ta mulle kohta, kus oli aset leidnud traagiline õnnetus. Üks noormees Inglismaalt oli hotellis hooajatöölisena töötanud. Pidevatest ja korduvatest hoiatustest hoolimata oli ta üle aia roninud, et kontrollida midagi, mis asus teisel pool madalat veeloiku, mis ei olnud talle isegi üle pahkluu ulatunud.

Pargivaht ütles: „Ta ei jõudnud vees veel kahte sammugi teha, kui krokodill teda ründas ja me ei suutnud tema päästmiseks midagi teha”” (Spiritual Crocodiles. – Ensign, mai 1976, lk 30–31).

Miks sai sellest noormehest krokodilli ohver? Kuidas oleks ta seda õnnetust vältida saanud? (Kuuletudes talle antud hoiatustele.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette juhataja Packeri järgmine nõuanne:

„Need, kes on teist kauem elanud, on veesilmi veidi uurinud ja tõstavad häält, hoiatades krokodillide eest. Mitte üksnes nende suurte hallide sisalike eest, kes võivad teid tükkideks hammustada, vaid vaimsete krokodillide eest, kes on veelgi ohtlikumad, petlikumad ning märkamatumad kui need hästimaskeeritud roomajad Aafrikas.

Need vaimsed krokodillid võivad tappa teie hinge või seda vigastada. Nad võivad hävitada teie meelerahu ja nende meelerahu, kellele te kallid olete. Nende eest tuleb hoiatada ja terves surelikkuses pole peaaegu ühtki veesilma, mis poleks nende poolt vallutatud” (Spiritual Crocodiles, lk 31).

Kuidas sarnanevad juhataja Packeri loos olevad krokodillid Saatana kiusatuste ja taktikatega? Millised hoiatused aitavad meil vaimset ohtu vältida?

Lugege ette 2. Nefi 28:19, lastes õpilastel teksti jälgida. Seejärel kirjutage tahvlile:Saatan püüab haarata meid oma võimusesse …

Selgitage, et jätkates prohvetlikku kuulutamist, rääkis Nefi taktikatest, mida Saatan meie vastu viimseil päevil kasutab. Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril lugeda 2. Nefi 28:20–29 ja otsida, kuidas lõpetada tahvlil olev lause.

Mõne minuti pärast paluge paaridel öelda, kuidas nad tahvlil oleva lause lõpetasid. Jälgige selle arutluse käigus, et õpilased mõistaksid, et Saatan kasutab paljusid taktikaid, püüdes meist jagu saada: näiteks ta ärgitab meid vihale, rahustab meid, suigutab ning meelitab.

Tooge mõned näited selle kohta, kuidas Saatan püüab „ärgita[da inimesi] vihale selle vastu, mis on hea”. Kuidas ajab viha inimesed segadusse selle üle, mis on hea ja mis halb?
Miks on teie arvates inimeste jaoks ohtlik olla „Siionis ükskõiksed” ja mõelda, et midagi täiustada pole vaja? Mida te arvate, miks on Saatan võimeline sellised inimesed „ettevaatlikult ära alla põrgusse” juhtima?
Mida tähendab kedagi meelitama? (Võltsi kiitust ja võltse komplimente jagama.) Kuidas võib teie arvates meelitamine mõned inimesed Issanda juurest eemale juhtida?
Miks püüab Saatan veenda inimesi selles, et teda pole olemas?
Nimetage mõned asjad, mida me saame teha, et kaitsta end viha eest? Kuidas me saame end kaitsta tunde eest, et kõik on hästi? Kuidas me saame end kaitsta meelitamise eest?

Selle õppetunni lõpetuseks rääkige õpilastele, et 2. Nefi 28. peatüki lõpus on ära toodud viimane hoiatus ja kinnitus Issandalt. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 28:30–32.

Issand austab meie valikuvabadust ja meie püüdeid Temast õppida. 2. Nefi 28:30 järgi õpetab Ta meile „rea rea peale, õpetuse õpetuse peale”. Mida see teie jaoks tähendab? Mis juhtub selle salmi kohaselt nendega, kes ütlevad: „Meil on küllalt!”?
Salmis 2. Nefi 28:32 räägib Issand inimestega, kes on Teda eitanud. Mida Ta teie arvates silmas peab, kui ütleb selles salmis: „Ma sirutan päevast päeva … neile oma käe”? (Selles salmis räägib Issand oma halastusest ja valmisolekust meid iga päev aidata, kui soovime täita Tema tahet – isegi siis, kui oleme Ta kunagi varem hüljanud. Aidake õpilastel mõista, et Issand on halastav kõigi inimeste vastu, kes parandavad meelt ja tulevad Tema juurde.)

Kirjutage tahvlile: Seoses sellega, mida ma täna õppisin, ma … Paluge õpilastel lõpetada see lause oma pühakirjade uurimise päevikus või vihikus, kirjeldades, mida nad teevad selle tulemusena, et uurisid Nefi prohvetlikku kuulutust 2. Nefi 28. peatükis. Soovi korral võite paluda mõnedel õpilastel teistele rääkida, mida nad kirja panid. Veenduge aga, et nad mõistavad, et nad ei peaks tundma sundi rääkida liiga isiklikest mõtetest või kogemustest.

Tunnistage, et Issandalt saadud juhiste ja jõuga võime me kiusatustest jagu saada. Ja isegi kui me patustame, on Issand meie vastu halastav, kui me siiralt meelt parandame.

Kuldsalmid – 2. Nefi 28:7–9

Selgitage, et inimesed leiavad mõnikord patule seletuse, öeldes endale, et kõik teevad seda või et nad võivad hiljem meelt parandada. Jagage õpilased väikesteks rühmadeks. Paluge rühmaliikmetel koos lugeda 2. Nefi 28:7–9 ja otsida nende valede arusaamadega seotud sõnu ja fraase. Paluge õpilastel rühmades arutada järgmisi küsimusi (soovi korral võite küsimused enne tunni algust tahvlile kirjutada):

Milline oht kaasneb „vähese patustamisega”?
Kas Jumal õigustab meie väikesi patte või harva patustamist? (Paluge õpilastel lugeda lisaks Õpetuse ja Lepingute 1:31.)
Kuidas saab keegi „kasuta[da] ära teist tema sõnade pärast”? Kuidas me mõnikord „kaeva[me] auk[u] oma naabrile”?

Paluge igal rühmal kirjutada see salm ümber tänapäevases keeles, mida inimesed võivad kasutada, et veenda noori neid rumalaid õpetusi järgima.

Paluge õpilastel mõelda olukordadele, kui neil on jätkunud vaimset jõudu, hoolimata koolis, meedias või sõpradelt kuuldud valedele arusaamadele. Paluge neil need kogemused oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse kirja panna. Võite paluda mõnel õpilasel teistele rääkida, mida nad kirja panid.

NB! Võite seda mõtet kasutada õppetunni jooksul kuldsalme tutvustades või siis õppetunni lõpus.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 28:7–9. Patustamise ohud

Nefi paljastas mõned „vale[d] ja asjatu[d] ja rumala[d] õpetus[ed]” (2Ne 28:9), mida Saatan kuulutab ja mida ta jätkuvalt kasutab. Salmides 2. Nefi 28:7–9 igas leitud fraasis väljendub vaimselt ohtlik filosoofia. Viimse aja prohvetid on samuti nende valelikkuse tuvastanud ja nende vastu rääkinud.

„Söö, joo ja ole rõõmus, sest homme me sureme” (2Ne 28:7). Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist hoiatas sellise suhtumise eest:

„Priiskava eluviisi filosoofia on „Söö, joo ja ole rõõmus … [ja] Jumal peksab meid mõne hoobiga.” See on küüniline ja pinnapealne suhtumine Jumalasse, iseendasse ja ellu. Jumal ei saa kunagi mõista õigeks meie „vähest patustamist”.(2Ne 28:8). Tema on kogu unversumiJumal, mitte mingi alamkohtu kohtunik, kellega võime kaubelda ja läbirääkimisi pidada.

Loomulikult on Jumal andestav! Kuid Ta teab meie südame kavatsusi. Ta teab samuti, mida head me oleksime võinud teha, olles eemal, ilma et lahkuksime. Igal juhul see, mida teised teevad, pole mingi vabandus jüngri jaoks, kellelt nõutakse palju. (Vt Al 39:4.) Pealegi, kitsal ja ahtal teel lihtsalt pole nurki, mida lõigata. (Vt ÕL 82:3.)” (Answer Me. – Ensign, nov 1988, lk 33).

„Jumal ‥ mõistab õigeks vähese patustamise” (2Ne 28:8). Õpetus ja Lepingud ütleb selgelt:

„Sest mina, Issand, ei saa vaadata patule vähimagi mööndusega; ometi sellele, kes parandab meelt ja täidab Issanda käske, andestatakse” (ÕL 1:31–32).

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kommenteeris, kui rumal on mõelda, et pärast patustamist oleme paremad seeläbi, mida sellest kogemusest õppisime:

„Mõte, et keegi on pärast patustamist ja meeleparanduse tegemist parem, on vastase kuratlik vale. Kas keegi siinviibijatest mõtleb, et on parem omal nahal õppida, et teatud löök murrab luu või teatud kemikaalide segu plahvatab ja meie nahka kõrvetab? Kas oleme paremad pärast seda, kui oleme sellised vigastused üle elanud ja seejärel ennast terveks ravinud? Ma usun, et me kõik mõistame, et parem on võtta kuulda hoiatusi tarkadelt inimestelt, kes teavad, kuidas see meie kehale mõjub” (Sin and Suffering. Brigham Youngi Ülikooli pühalikul koosolekul 5. aug 1990 peetud kõne, lk 6, speeches.byu.edu).

Valeta pisut (2Ne 28:8). President Gordon B. Hinckley manitses meid, et seisaksime vastu kiusatusele pisut valetada:

„Niimoodi kirjeldab Nefi nii tema ajal elanud inimesi, kui ka paljusid meie ajal. Kui kerge on meil öelda: „Me usume, et tuleb olla ausad, ustavad, kõlbeliselt puhatad, heatahtlikud.”(13.UA.) Kuid nii paljude jaoks on raske seista vastu kiusatusele pisut valetada, pisut petta, pisut varastada, või tunnistada valet, rääkides teiste kohta kuulujutte. Olge sellest üle! … Olge vankumatud aususe lihtsas vooruslikkuses” (Building Your Tabernacle. – Ensign, nov 1992, lk 52).

„Jumal peksab meid mõne hoobiga ja lõpuks saame me päästetud” (2Ne 28:8). President James E. Faust Esimesest Presidentkonnast rääkis sellise vale vastu:

„Üks pettustest on „ettekavatsetud meeleparandus”, nagu mõned seda ekslikult kutsuvad. Sellist õpetust siin Kirikus ei ole. See võib küll kõlada meeldivalt, kuid on hävitav ja vale arusaam. Selle eesmärk on meid veenda, et me võime teadlikult ja tahtlikult patustada, mõeldes eelnevalt, et kiire meeleparandus lubab meil täielikult nautida evangeeliumi õnnistusi, näiteks templiõnnistusi või misjonit. Tõeline meeleparandus võib olla pikk ja piinarikas protsess. Nefi nägi seda rumalat õpetust ette:

„Ja samuti saab olema palju neid, kes ütlevad: Söö, joo ja ole rõõmus; ometi karda Jumalat – ta mõistab õigeks vähese patustamise; ‥ see ei tee mingit kahju; ja tee kõike seda, sest homme me sureme; ja kui on nõnda, et me oleme süüdi, siis Jumal peksab meid mõne hoobiga ja lõpuks saame me päästetud Jumala kuningriiki” (2Ne 28:8).

‥ Kõik meie lepingud peavad olema mitte ainult läbi talituste saadud, vaid et need oleks igavesed, peavad need olema kinnitatud ka lubaduse Püha Vaimuga. See jumalik heakskiidu märk on meie talitustel ja lepingutel ainult läbi ustavuse. See valeõpetus niinimetatud ettekavatsetud meeleparandusest sisaldab pettust, aga lubaduse Püha Vaimu ei saa petta” (The Enemy Within. – Ensign, nov 2000, lk 46).

2. Nefi 28:21–22. „‥ teisi ta rahustab. ‥ teised ta meelitab ära”

Piiskop Richard C. Edgley, nõuandja Juhtivas Piiskopkonnas, rääkis ohtudest, mis varitsevad, kui meid rahustatakse ja meelitatakse.

„Igal teol, olgu see hea või halb, on tagajärg. Iga hea tegu suurendab meie võimet teha head ja seista veelgi kindlamalt patu või ebaõnnestumise vastu. Iga üleastumine, olgu see kuitahes väike, muudab meid palju vastuvõtlikumaks Saatana mõjule, kui ta meid järgmine kord ahvatleb. Saatan vallutab meid vähehaaval, pettes meid niinimetatud pisipattude tagajärgedega, kuni ta tabab meid suuremalt üleastumiselt. Nefi kirjeldab seda kui rahustamise, uinutamise ja ärameelitamise meetodit, kuni Saatan „haarab [meist] oma hirmsate ahelatega, millest pole mingit pääsu” (2Ne 28:22; vt ka 21. salm)” (That Thy Confidence Wax Strong. – Ensign, nov 1994, lk 40).