94. õppetund

Alma 37

Sissejuhatus

Alma jätkas nõu andmist oma pojale Heelamanile ja andis pühad ülestähendused tema hoole alla. Ta tuletas Heelamanile meelde, et pühakirjade vahendusel oli juba tuhandeid laamanlasi Issanda juurde toodud ja ta kuulutas prohvetlikult, et Issandal olid ülestähendustega seoses tulevikus suured eesmärgid. Alma õpetas pojale, mida rahvale õpetada. Kõrvutades Kristuse sõnu Liahoonaga, rõhutas ta Heelamanile, kui tähtis on neist juhatust otsida.

NB! See õppetund annab kolmele õpilasele võimaluse ise tundi anda. Selleks, et aidata neil õpilastel õpetamiseks valmistuda, andke igale õpilasele üks või kaks päeva varem koopia talle õpetamiseks määratud osast. Soovi korral õpetage neid osasid ise.

Õpetamissoovitused

Alma 37

Alma usaldab ülestähendused Heelamani hoolde, annab talle nõu käske pidada ja tuletab meelde, et Liahoona töötas usu vahendusel

Kandke järgnev skeem tahvlile:

Small and Simple

Paluge õpilastel kirjutada tahvlile mõned väikesed ja lihtsad asjad, millel on nende elus suur ja positiivne mõju olnud. Soovi korral paluge neil vastuseid selgitada.

Selgitage, et Alma 37. peatükis on kirjas Alma nõuanne, mis aitab tema pojal Heelamanil valmistuda, et saada järgmiseks pühade ülestähenduste pidajaks. Alma õpetas talle väikeste ja lihtsate asjade osast Issanda töös. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 37:6–7.

Mida õpime neist salmidest „väikeste ja lihtsate asjade” väärtuse kohta? (Õpilased võivad vastata oma sõnadega, kuid nende vastustes peaks kajastuma järgnev tõde: Issand viib väikeste ja lihtsate asjade abil täide oma igavesi eesmärke.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 37:1–5 ja leida näide väikestest ja lihtsatest asjadest, millel võib olla inimeste elus suur mõju (pühad ülestähendused ehk pühakirjad). Kui õpilased on leitu kohta aru andnud, kirjutage tahvlile sõnade Väikesed ja lihtsad asjad alla sõna pühakirjad.

Paluge õpilastel leida salmidest Alma 37:8–10 viisid, kuidas pühakirjad Mormoni Raamatu inimesi mõjutasid. Kui õpilased leitu kohta aru annavad, kirjutage soovi korral nende vastused sõnade SUUR MÕJU alla.

• Kuidas on pühakirjad teie elus mõju avaldanud?

Võtke kokku Alma 37:11–32, selgitades, et Alma õpetas Heelamanile, et Issand näitab Mormoni Raamatu esiletulekuga oma väge. Ta kohustas Heelamani Issanda käske järgima ja hoolega ülestähendusi pidama. Samuti andis ta Heelamanile nõu õpetada ülestähenduste abil inimesi, ilmutamata kõiki üksikasju jeredlaste pahelisuse ja sellele järgnenud hävituse kohta.

Paluge õpilastel uurida Alma 37:13–16 ja leida põhimõtteid, mida Alma Heelamanile õpetas, kui ülestähendused tema hoolde usaldas. (Õpilased võivad tuua välja erinevaid põhimõtteid, kuid nende vastustest peaks kajastuma, et kui me kuuletume Issanda käskudele, aitab Tema meil meie kohustusi täita. Soovi korral küsige, kuidas on see põhimõte seotud mõttega, et väikestel ja lihtsatel asjadel võib olla suur mõju.)

Ülejäänud õppetund on mõeldud õpetamiseks kolmele õpilasele. Suure klassi puhul paluge õpilastest õpetajatel leida endale klassis kolm erinevat kohta. Jagage klass kolme rühma. Paluge igal rühmal võtta oma pühakirjad, vihikud või pühakirjapäevikud ja kirjutusvahendid ning koguneda ühe õpilasest õpetaja juurde. Kui õpilastest õpetajad on oma tunni lõpetanud, vahetavad rühmad kohad. Väikse klassi puhul võivad õpilastest õpetajad kogu klassi kordamööda õpetada. Mõlemal juhul peaksid õpilastest õpetajad kulutama õppetunni esitamisele ja arutelu juhatamisele umbes seitse minutit.

1. õpilasest õpetaja – Alma 37:33–34

Palu klassikaaslastel mõelda mõnele kohalikule Kiriku juhile või üldjuhile, kes on õpetanud neile midagi, mis on nende elu muutnud. Palu mõnedel õpilastel rääkida, mida see juht õpetas ja kuidas see neid mõjutas. Soovi korral too mõni näide oma elust.

Palu kahel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 37:33–34. Palu ülejäänud õpilastel teksti jälgida ja tähele panna, mida Alma Heelamanil rahvale õpetada soovitas. Soovi korral võiksid neile soovitada lugedes ära märkida fraasid „õpeta neid”, „õpeta neile” ja „jutlusta neile”. Kirjuta tahvlile või paberile Kiriku juhtide õpetused. Kui õpilased on salmid läbi lugenud, palu neil leitu kohta aru anda. Kirjuta nende vastused fraasi Kiriku juhtide õpetused alla. Esita järgmised küsimused:

• Kuidas võib nendest õpetustest meile täna eriti suur abi olla? Miks?

Palu klassikaaslastel heita pilk salmi Alma 37:34 viimasele fraasile, et näha õnnistust, mis tuleb Kiriku juhtide õpetuste järgimisest. Kirjuta tahvlile järgnev põhimõte: Järgides Kiriku juhtide õpetusi, võime leida rahu oma hingele. Küsi, mida võiks „leida rahu oma hingele” nende arvates tähendada? (Võimalikud vastused: patu tagajärgedest vabanemine, Vaimult rahu saamine ja jõuga õnnistatud saamine, et pidada vastu katsumustele ja neist jagu saada.)

Tunnista, kuidas peab see põhimõte paika sinu elus. Kui sul on veel aega, siis palu ka teistel sellest põhimõttest tunnistada.

2. õpilasest õpetaja – Alma 37:35–37

Selgita klassikaaslastele, et neil, kes puid istutavad, on tavaks noor puu pulga külge siduda ja tugi eemaldada, kui puu suuremaks kasvab. Küsi neilt, miks nende arvates nii tehakse. Seejärel loe ette lugu puust, mille president Gordon B. Hinckley oma aeda istutas:

President Gordon B. Hinckley

President Gordon B. Hinckley istutas peagi pärast abiellumist oma kodu kõrvale noore puu. Aastate möödudes ei pööranud ta sellele suurt tähelepanu. Ühel päeval ta märkas, et puu oli võtnud vale kuju ja lääne poole viltu kasvanud. Ta püüdis seda sirgeks lükata, kuid tüvi oli liiga jäme. Ta püüdis seda köie ja plokkide abil sirgeks saada, kuid puu ei paindunud. Lõpuks võttis ta sae ja saagis maha raske läänepoolse oksa, millest jäi inetu arm. Hiljem ütles ta puu kohta järgmist:

„Selle puu istutamisest on möödunud rohkem kui pool sajandit. ‥ Üks päev silmitsesin ma seda puud uuesti. See on suur. Ta on kujult kenamaks muutunud. Ta on kodu jaoks suure väärtusega. Kuid kui tõsine oli puu noorpõlvetrauma ja kui julmal meetodil ma seda puud sirgendasin.

Kui ma puu alles istutasin, oleks nöörijupp seda tuule käes paigal hoidnud. Nöörijupi muretsemine poleks nõudnud suurt vaeva ja oleksin pidanud seda tegema. Aga ma ei teinud seda ja puu paindus mõju avaldanud jõudude käes” (Bring Up a Child in the Way He Should Go. − Ensign, nov 1993, lk 59).

Palu õpilastel lugeda Alma nõuannet Heelamanile salmis Alma 37:35. Palu neil mõtiskleda, kuidas on see salm seotud president Hinckley ja tema puu kogemusega.

Alma 37:35 on kuldsalm. Soovi korral aita õpilastel see kuldsalm pähe õppida, paludes neil täita tänase õppetunni lõpus toodud ülesanne.

Palu õpilastel võtta oma sõnadega kokku Alma 37:35. (Nende vastustes peaks kajastuma, et me peaksime õppima nooruses Jumala käske pidama.) Lisaks palu neil kirjalikult järgmistele küsimustele vastata. (Soovi korral kirjuta küsimused tahvlile või loe aeglaselt ette, et õpilased saaksid need kirja panna.)

• Kuidas võiks see kellegi elu muuta, kui ta veel noorena Jumala käske pidama õpib?

• Kas mul tuleb meelde inimesi, keda on läbi elu õnnistatud, kuna nad noorena käskudele kuuletuma õppisid? Pane kirja, kuidas neid õnnistati.

Palu mõnedel õpilastel kirjutatu kohta aru anda. Seejärel palu ühel õpilasel lugeda ette Alma 37:36–37. Palu ülejäänud õpilastel teksti jälgida ja tähele panna konkreetset nõuannet, mis aitaks neil pidada käske, kui nad veel noored on.

• Kuidas võib selle nõuande igapäevane järgimine aidata teil käske pidada?

• Kuidas te püüate panna Issandat oma mõtteis, sõnades, tegudes ja tunnetes esikohale? (Innusta õpilasi mõtisklema, kuidas nad saaksid end parandada.)

Räägi oma tunnetest, kuidas Issandaga nõu pidamine on aidanud sul käske pidada. Innusta klassikaaslasi pidama Issandaga nõu kõiges, mida nad teevad.

3. õpilasest õpetaja – Alma 37:38–45

Liahoona

Pane välja pilt „Liahoona” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 68). Meenuta klassikaaslastele kompassi, mille abil Issand aitas Lehhi perel tõotatud maale rännata. Salmist Alma 37:38 saame me teada, et seda kompassi nimetati Liahoonaks. Selgita, et Alma rääkis Liahoonast, et õpetada Heelamanile tähtsat põhimõtet, kuidas Issand oma lapsi juhatab.

Selgita oma klassikaaslastele, et sa esitad neile küsimusi ja palud neil seejärel mõned salmid kordamööda ette lugeda ning kõigil vastuseid leida. Palu neil vastata igale küsimusele, kui küsimusega seotud pühakirjasalmid on ette loetud.

• Kuidas Liahoona töötas? (Vt Al 37:38–40.)

• Miks lakkas Liahoona aeg-ajalt töötamast? (Vt Al 37:41–42.)

• Kuidas kõrvutada Liahoonat Kristuse sõnadega? (Vt Al 37:43–45.)

Soovi korral selgita, et neis salmides viitavad sõnad tähendus ja võrdkuju „inimesele, sündmusele või kombetalitusele, mis sarnaneb mõne veelgi tähtsama inimese, sündmuse või kombetalitusega, kes või mis on tulemas. ‥ Tõelised võrdkujud on märgatavalt sarnased, neis on tõendeid jumalikust määramisest ja nad kuulutavad prohvetlikult tulevastest sündmustest” (Joseph Fielding McConkie, Gospel Symbolism (1985), lk 274). Otsus Liahoona juhatust järgida või järgimata jätta sarnaneb meie otsusega, kuidas me reageerime Kristuse sõnade kaudu tulevale juhatusele.

• Kust me leiame Kristuse sõnu? (Võimalikud vastused: pühakirjad, viimse aja prohvetite sõnad, patriarhaalsed õnnistused ja Vaimu õhutused.)

Palu klassikaaslastel võtta kokku Alma sõnad salmides Alma 37:38–45, eriti salmides 44–45. Arutelus peaks kajastuma järgnev tõde: Kui me järgime Jeesuse Kristuse sõnu, juhatavad need meid igavese eluni.

Räägi, kuidas Kristuse sõnad on sind vaimselt mõjutanud ja kuidas need aitavad sul edeneda igavese elu poole. Soovi korral võiksid õpilastele soovitada endale patriarhaalne õnnistus saada või seda regulaarselt ja palvemeelselt lugeda, kui see neil juba olemas on.

Õpetajale: Tänage õpilasi, kui nad oma õppetunniosade õpetamise lõpetavad, ja kui aeg seda võimaldab, siis paluge mõnedel õpilastel tunnistada ühest täna õpitud põhimõttest. Soovi korral tunnistage ka ise nendest põhimõtetest. Lugege lõpetuseks ette Alma 37:46–47 ja paluge klassil teksti jälgida.

Kuldsalm – Alma 37:35

NB! Järgnev kodune ülesanne aitab õpilastel valmistuda järgmise õppetunni alguseks (Alma 38). Jätke tunnis aega, et ülesannet õpilastele selgitada ja andke neile teada, et teil on plaanis järgmise kokkusaamise ajal nende kogemuste kohta tagasisidet küsida.

Märkige, et Alma 37:35 on kuldsalm. Võiksite innustada õpilasi seda salmi eriliselt ära märkima, et seda kergesti üles leida. Paluge neil see salm täna õhtul kodus pähe õppida ja seda peast vanemale või mõnele teisele usaldusväärsele täiskasvanule ette lugeda. (Nad võivad seda salmi ka koos täiskasvanuga lugeda.) Innustage neid esitama sellele täiskasvanule järgmised küsimused. (Soovi korral paluge õpilastel need küsimused paberile kirjutada ja koju kaasa võtta.)

Kuidas on Jumala käskudele kuuletumine sind aidanud?

Millist nõu sa mulle annad, mis aitaks mul noorena targem olla?

Andke õpilastele teada, et palute neil järgmises tunnis selle kogemuse kohta aru anda.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 37:6–7. Väikesed ja lihtsad asjad

Selgitamaks põhimõtet, et väikesed ja lihtsad asjad võivad palju muuta, jutustas president Gordon B. Hinckley järgneva loo:

„Aastaid tagasi töötasin ma Denveris raudtee peakontoris. Ma vastutasin pagasivagunite eest. See oli päevil, mil peaaegu kõik reisirongidega sõitsid. Ühel hommikul helistas mulle mu kolleeg Newarkist, New Jerseyst. Ta ütles: „Rong number see ja see on saabunud, kuid pagasivagunit pole. 300 reisijat on oma pagasi kusagile ära kaotanud ja on vihased.”

Asusin kohe tööle, et vaguni võimalik asukoht välja uurida. Sain teada, et see oli Californias Oaklandis korrakohaselt laetud ja rongi külge kinnitatud. Vagun sõidutati meie raudteele Salt Lake Citys, veeti Denverisse, edasi Pueblosse, suunati teisele liinile ja sõidutati Saint Louisesse. Teine raudtee-ettevõte pidi ta seal vastu võtma ja Newarki, New Jerseysse viima. Kuid üks mõtlematu rööpaseadja liigutas Saint Louise jaamas üht pisikest rauatükki rongi teisele teele juhtimise punktis vaid seitsme ja poole sentimeetri võrra ja tõmbas siis hooba vagunite lahutamiseks. Avastasime, et pagasivagun, mis pidi olema New Jerseys Newarkis, oli tegelikult Louisianas New Orleansis – sihtkohast 2400 kilomeetri kaugusel. See Saint Louise jaamas hooletu töölise põhjustatud seitsme ja poole sentimeetrine ümberlülitus oli suunanud vaguni valedele rööbastele ja vahemaa õige sihtkohaga kasvas dramaatiliselt. Nii on ka meie eluga. Kindlas suunas liikumise asemel tõmbab mõni eksiidee meid teise suunda. Esialgsest sihtkohast eemaldumine võib olla väga väike, kuid kui seda jätkub, saab sellest väga väikesest eemaldumisest suur lõhe ja me avastame end kaugel sealt, kuhu minna kavatsesime.

Kas te olete kunagi vaadelnud neid pea viiemeetriseid taluväravaid? Väravat avades lendab see laialt lahti. Hingedepoolne ots liigub vaid väheke, samas kui välimine külg liigub palju. Mu kallid noored sõbrad! Just need väikesed asjad, millel elu pöörleb, toovad elus suure muutuse” (A Prophet’s Counsel and Prayer for Youth. − Ensign, jaan 2001, lk 5–7).

Alma 37:35. „Õpi oma nooruses kinni pidama Jumala käskudest”

Vanem L. Tom Perry Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rääkis loo Creed Haymondist, mehest, kes noorena Jumala käske pidama õppis:

„Creed Haymond oli noor mormoonipoiss, kes soovis minna õppima Pennsylvania ülikooli ja sinna ka vastu võeti. Ta oli sportlane, kes oli tuntud oma kiiruse poolest ning tänu oma käitumisele ja osavõtule valiti ta jooksumeeskonna kapteniks.

Ameerika Amatöörsportlaste Ülikoolidevahelise Ühingu (IAAAA) iga-aastased võistlused toimusid 1919. aasta mai lõpus Harvardi staadionil. Cambridge’i saabusid parimad tudengisportlased – kokku 1700. Pennsylvania ülikooli (Penni) meeskonnas läbisid katsed 17 meest. Selle aasta kardetuima rivaali, Cornelli meeskonnas, läbis katsed vaid kümme. Penni meeskonna seis võimaldas neil meistriteks kroonitud saada. Punkte jagati viiele esimesele kohale – viis esimesele, neli teisele, kolm kolmandale, kaks neljandale ja üks viiendale. Mõistagi oli suurim võimalus võistlused võita meeskonnal, kus oli kõige enam mehi katsed läbinud.

Penni treener oli võistluseelsel õhtul heas tujus. Ta käis enne magamaheitmist meeskonna liikmete seas ringi. Ta tuli Creedi tuppa ja ütles: „Creed, kui homme endast parima anname, tuleb võit ära.”

Ta lisas ebaledes: „Creed, ma lasen poistel täna veidi šerriveini võtta. Tahan, et sa jooksid natuke, vaid veidi loomulikult.”

„Ma ei joo, treener.”

„Creed, ma ei jooda sind ju purju. Ma tean, mida te „mormoonid” usute. Ma annan seda teile ergutina, et te kõik välja paneksite.”

„Sellest pole mulle mingit kasu, treener. Ma ei saa seda juua.”

Treener vastas: „Pea meeles, Creed! Sa oled meeskonna kapten ja meie parim punktivõitja. Neliteist tuhat üliõpilast ootab, et just sina võistlused võidaksid. Me kaotame, kui sa meid alt vead. Ma peaksin teadma, mis sulle hea on.”

Creed teadis, et ka teiste treenerite arvates tuli veidi veini kasuks, kui meestel lihased ja närvid pea katkemiseni treenitud on. Ta teadis ka, et see, mida treener tal teha palus, oli kõige selle vastu, mida talle varajasest lapsepõlvest saati õpetatud oli. Ta vaatas treenerile silma ja ütles: „Ma ei joo.”

Treener vastas: „Creed, sa oled veidrik. Sa ei joo teed treeningulaua ääres. Sa mõtled omi mõtteid. Heakene küll, ma lasen sul teha, nagu sa soovid.”

Meeskonna kapten oli pärast treeneri käimist äärmiselt ärevil. Aga kui ta homme halvasti esineb? Ta läheb maailma kiireimate meestega rinda pistma. Jääb üle vaid endast parim anda. Jääb üle vaid endast parim anda. Tema jonni tõttu võib Penn võistlused kaotada. Tema meeskonnakaaslastele öeldi, mida teha, ja nad tegid seda. Nad uskusid oma treenerisse. Mis õigus oli tal tõrkuda? Oli vaid üks põhjus. Teda oli õpetatud kogu elu Tarkuse Sõnale kuuletuma.

Selle noore mehe elus oli saabunud otsustav tund. Kõigi vaimsete loomujõudude survel lasi ta end põlvili ja palus tõsimeelselt, et Issand annaks talle tunnistuse selle ilmutuse algupära kohta, mida ta oli uskunud ja millele kuuletunud. Seejärel läks ta voodisse ja suikus unne.

Järgmisel hommikul tuli treener tema tuppa ja küsis: „Kuidas sa end tunned, Creed?”

„Hästi,” vastas kapten rõõmsalt.

„Kõik teised mehed on haiged. Ma ei tea, mis neil viga on,” ütles treener tõsiselt.

„Ehk on asi selles ergutis, mis te neile andsite, treener.”

„Võib-olla,” vastas treener.

Kell kaks olid 20 000 pealtvaatajat endale istekoha leidnud ja ootasid võistluste algust. Võistluste arenedes sai selgeks, et imelise Penni meeskonnaga on midagi valesti. Ala ala järel esines Penni meeskond kaugelt alla selle, mida neilt oodati. Mõned liikmed olid koguni nii haiged, et ei saanudki osaleda.

100 ja 220 jardi jooksud olid Creedi võidujooksud. Penni meeskonnal oli hädasti vaja, et ta neile võidu tooks. Tema vastasteks olid viis kiireimat meest Ameerika ülikoolidest. Kui need mehed 100 jardi jooksus oma koha sisse võtsid ja püstolist tulistati, kargasid kõik mehed püsti ja hakkasid mööda maad edasi jooksma – see tähendab kõik peale ühe – Creed Haymondi. Jooksja, kes jooksis katsetel teisel rajal – samal rajal, kus sel konkreetsel alal jooksis Creed – oli löönud varba jaoks augu umbes viis sentimeetrit sellest kohast tahapoole, kuhu Haymond oli endale augu valinud. Neil päevil stardipakke ei kasutatud. Creed tõukas tohutu jõuga ja kitsas pinnasetükk murdus paigast ning ta kukkus joone taha põlvele.

Ta tõusis ja püüdis ebaõnnestunud starti tasa teha. 60 jardi peal oli ta võidujooksus viimane. Siis aga näis ta lendavat mööda viiendast mehest, seejärel neljandast, kolmandast ja teisest. Enne linti, süda pingutusest lõhkemas, jõudis ta kähku kui keeristorm haripunkti ja jooksis võidukalt mööda ka viimasest mehest.

Mingi korraldusliku vea tõttu lõppes 220 jardi poolfinaal alles siis, kui võistlused olid peaaegu lõppemas. Sama ebaõnn, mis oli Penni meeskonda kogu päev saatnud, saatis Creed Haymondit, kui ta määrati 220 jardi viimasesse eeljooksu. Seejärel, viis minutit pärast jooksu võitmist, kutsuti ta päeva viimase ala, 220 jardi jooksu starti. Üks varasemas eeljooksus jooksnud meestest tormas tema juurde. „Ütle starterile, et sa nõuad puhkust, enne kui jälle jooksma lähed. Reeglite järgi on sul selleks õigus. Olen jõudnud vaevu hinge tõmmata ja minu eeljooks oli enne sinu oma.”

„Creed läks hingeldades starteri juurde ja anus lisaaega. Ametnik ütles, et annab talle 10 minutit. Kuid rahvamass nõudis käratsedes viimase võidujooksu algamist. Kahetsedes kutsus ta mehed oma kohtadele. Tavatingimustes poleks Creed seda võidujooksu peljanud. Ta oli tõenäoliselt selle distantsi kiireim mees maailmas, kuid tol pärastlõunal oli ta jooksnud juba kolm võidujooksu – üks neist südant seisma panev 100 jardi jooks.

Starter käskis hingetutel meestel kohad sisse võtta, tõstis püstoli ja võidujooks võis suitsupahvaka saatel alata. Sedakorda Penni kapten sõna otseses mõttes sööstis oma kohalt. Creed tuli peagi massi seast esile ja asus juhtima. Ta sprintis kogu tee ja läbis tormates kaheksa meetrit enne lähimat meest finišilindi, tulles teise võidujooksu – 220 jardi jooksu võitjaks.

Penn kaotas võistlused, kuid nende kapten hämmastas fänne oma oivaliste jooksudega.

Kui Creed Haymond selle kummalise päeva lõpus voodisse läks, meenus talle äkitselt eelmisel õhtul esitatud küsimus Tarkuse Sõna jumalikkuse kohta. Seejärel käis tal mõtteist läbi selle iseäraliku sündmusteseeria kulg – tema meeskonnakaaslased jõid veini ega saanud hakkama; tema karskus oli toonud võite, mis hämmastasid ka teda ennast. Ta tundis Vaimu sulnist lihtsat kinnitust: Tarkuse Sõna on Jumalast (vt Joseph J. Cannon. Speed and the Spirit. − Improvement Era, okt 1928, lk 1001–1007)” (Run and Not Be Weary. − Ensign, nov 1996, lk 37–38).

Alma 37:38–46. Püha Vaim on nagu Liahoona

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist võrdles Liahoonat Püha Vaimuga:

„Eluteel edasi pürgides saab igaüks meist juhatust Pühalt Vaimult, just nagu Lehhit juhatati Liahoona kaudu. ‥

Püha Vaim toimib meie elus täpselt samamoodi, nagu Liahoona toimis Lehhi ja tema pere elus, vastavalt teie usule, usinusele ja tähelepanule. ‥

Ja Püha Vaim on meile täna vahendiks, mille kaudu me võime saada „väikeste ja lihtsate asjadega” (Al 37:6) paremini aru Issanda teedest. ‥

Issanda Vaim saab olla meie juht ja õnnistab meid suuna, juhiste ja vaimse kaitsega meie sureliku rännaku jooksul. Me kutsume Püha Vaimu oma ellu sisuka isikliku ja perepalvega, toitudes rõõmuga Kristuse sõnadest, olles usinalt ja rangelt kuulekad, ustavad ja lepinguid austavad ning vooruslikkuse, alandlikkuse ja teenimise kaudu. Ja me peaksime vältima vankumatult seda, mis on kõlvatu, labane, toores, patune või halb, mis paneb meid eemalduma Pühast Vaimust.

Me palume Püha Vaimu oma pidevaks kaaslaseks ka siis, kui me võtame igal hingamispäeval vääriliselt sakramenti” (Et Tema Vaim võiks olla alati koos meiega. – 176. kevadine üldkonverents, apr 2006).