137. õppetund

Mormoni 1–2

Sissejuhatus

Kuigi Mormon kasvas üles suure pahelisuse ajal, otsustas ta olla ustav. Tänu tema ustavusele öeldi talle, et rahva pühad ülestähendused usaldatakse hiljem tema hoolde. 15-aastasena külastas teda Issand (vt Mr 1:15). Ta soovis aidata nefilastel meelt parandada, kuid kuna nad kangekaelselt vastu hakkasid, keelas Issand tal neile jutlustada. Nõnda noores eas määrati ta nefilaste sõjaväge juhtima. Kuna paljud nefilased olid jäänud ilma Pühast Vaimust ja teistest Jumala andidest, pidid nad laamanlastega lahinguid pidades omal jõul hakkama saama.

Õpetamissoovitused

Mormoni 1:1–5

Mormon saab teada, et ühel päeval usaldatakse nefilaste pühad ülestähendused tema hoolde

Kirjutage järgnev küsimus enne tunni algust tahvlile, et õpilased saabudes sellele mõelda saaksid. Mis tunne sul on, kui inimesed sind mormooniks kutsuvad?

Paluge õpilastel tunni alguses tahvlil olevale küsimusele vastata. Kui nad on küsimuse üle arutlenud, paluge ühel õpilasel lugeda ette president Gordon B. Hinckley õpetussõnad:

„Kuigi mul on vahel kahju, et inimesed seda kirikut õige nimega ei nimeta, olen ma rõõmus, et nende kasutatud hüüdnimi on midagi väga auväärset. See on saanud suure au osaliseks tänu ühele tähelepanuväärsele mehele ja raamatule, mis annavad võrratu tunnistuse maailma Lunastaja kohta.

Igaüks, kes õpib tundma seda meest, Mormonit, tema sõnu lugedes ja nende üle mõtiskledes, igaüks, kes loeb seda hinnalist ajalooaaret, mille tema suuremalt jaolt kokku pani ja alles hoidis, saab teada, et mormoon pole mingi halva kuulsusega sõna, vaid sümboliseerib ülimat head – head, mis pärineb Jumalast” (Mormon Should Mean ‘More Good’. – Ensign, nov 1990, lk 52–53).

Aitamaks õpilastel mõista Mormoni 1. ja 2. peatüki konteksti, selgitage, et 320 aastat pärast Päästja ilmumist nefilaste juurde elasid peaaegu kõik sel maal pahelisuses. Tol ajal pidi ülestähendajana teeninud õigemeelne mees Ammaron peitma „Püha [Vaimu sunnil] ülestähendused, mis olid pühad” (vt 4Ne 1:47–49). Umbes samal ajal läks Ammaron ühe kümneaastase poisi Mormoni juurde ja andis talle juhiseid tema tulevase ülestähendustega seotud kohustuse kohta.

Paluge õpilastel lugeda läbi Mormoni 1:2 ning otsida sõnu ja fraase, millega Ammaron Mormonit kirjeldas. Paluge neil leitut jagada. Kirjutage nimi Mormon tahvlile ja kandke õpilaste vastused selle alla. Vajadusel selgitage, et sõna arukas tähenduseks on rahulik, kaine mõistusega ja tähelepanelik.

• Milles me peaksime olema arukad ehk kaine mõistusega? (Võimalikud vastused: sakramendi õnnistamises, jagamises ja võtmises; pühakirjade uurimises; kõlbelises puhtuses ning Päästjast rääkimises ja Temast tunnistamises.) Miks me peaksime nendes asjades arukad olema?

Selgitage, et inimene võib olla arukas ja kaine mõistusega, kuid ikkagi naerda ja lõbutseda. Arukas inimene mõistab, millal olla muretu ja millal tõsimeelsem.

• Mida tähendab olla „kiire taibuga”?

Kui te seda arutate, paluge ühel õpilasel lugeda ette selgitus vanem David A. Bednarilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Kui me oleme kiire taibuga, vaatame või märkame me viivitamatult ja kuuletume. Mõlemad vajalikud tegevused – vaatamine ja kuuletumine – on kiire taibu puhul olulised. Ja prohvet Mormoni eeskuju selle anni kasutamisel on muljetavaldav. ‥

See kiire taibu vaimne and on maailmas, kus me nüüd ja ka edaspidi elame, meie jaoks nii elulise tähtsusega” (Quick to Observe. – Ensign, dets 2006, lk 34).

• Mis kasu on meil oskusest Issanda nõu kiiresti märgata ja kuulda võtta?

Paluge õpilastel kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse millestki, millesse nad peaksid tõsisemalt suhtuma – millestki, mille suhtes nad peaksid olema arukamad. Samuti paluge neil panna kirja Issanda juhised, millele varmamalt kuuletuda. Innustage neid püüdma olla arukamad ja kiirema taibuga.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Mormoni 1:3–5 ja paluge klassil leida Ammaroni juhised Mormonile.

• Mida Ammaron Mormonil teha palus?

• Miks pidi Mormon olema arukas ja kiire taibuga, et neid kohustusi täita?

Mormon 1:6–19

Kuna inimesed tahtlikult vastu hakkavad, keelab Issand Mormonil neile jutlustada

Küsige õpilastelt, kas nad on kunagi kaotanud midagi armsat või kas neilt on midagi väärtuslikku ära võetud. Paluge osal õpilastel neist kogemustest rääkida.

Võtke kokku Mormoni 1:6–12 ja selgitage, et kui Mormon oli noorukieas, nägi ta nefilaste ja laamanlaste vahel palju lahinguid. Ta nägi ka seda, kuidas maal levis kõigi inimeste seas pahelisus.

Selgitage, et kuna nefilased muutusid nii paheliseks, jäid nad ilma hinnalistest andidest, mis Issand neile oli andnud. Jaotage klass pooleks. Andke pooltele õpilastele ülesandeks lugeda läbi Mormoni 1:13–14 ja18 ning otsida ande, mida Issand hakkas nefilastelt ära võtma. Andke ülejäänud õpilastele ülesandeks lugeda läbi Mormoni 1:14, 16–17 ja 19 ning otsida põhjuseid, miks Issand nefilastelt need annid ära võttis. Paluge kummagi rühma õpilastel leitut klassiga jagada.

• Mis juhtub salmide Mormoni 1:13–14kohaselt, kui inimesed vastu hakkavad ja Issandast eemale pööravad? (Õpilaste vastused võivad erineda. Võtke soovi korral nende vastused kokku, pannes tahvlile kirja järgnev tõde: kui inimesed on pahelised ja uskmatud, jäävad nad ilma Issandalt saadud vaimsetest andidest ega tunne Püha Vaimu mõju.)

Märkige, et nefilased olid äärmiselt mässumeelsed. Samas käib see põhimõte meist igaühe kohta, kui me ei kuuletu Jumala käskudele.

• Millistest salmides Mormoni 1:13–14 ja 18 kirjas olevatest andidest oleks teil kõige raskem ilma jääda?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Mormoni 1:15. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tähele panna, mis sai osaks Mormonile, samas kui paljud nefilased Jumala andidest ja Püha Vaimu mõjust ilma jäid.

• Miks sai Mormon vaimsete kogemuste osaliseks hoolimata sellest, et tema ümber lokkas suur pahelisus?

Mormoni 2:1–15

Mormon juhib nefilaste sõjavägesid ja kurvastab nende pahelisuse üle

Paluge ühel 15-aastasel (või peaaegu 15-aastasel) õpilasel lugeda ette Mormoni 2:1–2. Paluge klassil otsida, mis kohustus Mormonile anti, kui ta oli 15-aastane (tema „kuueteistkümnendal eluaastal”). Paluge õpilastel ette kujutada, mis tunne oleks ühel 15-aastasel sõjaväge juhtida.

• Kuidas võisid salmis Mormoni 2:1 mainitud omadused Mormonit väejuhina aidata?

Võtke kokku Mormoni 2:3–9, rääkides õpilastele, et laamanlased ründasid nefilaste sõjaväge sellise jõuga, et nefilased lõid kartma ja taganesid. Laamanlased ajasid nefilasi ühest kohast teise, kuni nefilased ühte kohta kokku kogunesid. Lõpuks pani Mormoni sõjavägi laamanlastele vastu ja ajas nad põgenema.

Paluge õpilastel lugeda läbi Mormoni 2:10–15 ja otsida, milline oli nefilaste vaimne seisund pärast neid lahinguid.

• Miks nefilased kurvastasid? (Vt Mr 2:10–13. Nad kurvastasid, kuna nad ei suutnud oma asju alles hoida. Teisisõnu kurvastasid nad üksnes pattudega kaasnenud tagajärgede pärast ja mitte seetõttu, et nad oleksid oma tegusid kahetsenud.)

• Mida räägitakse salmides Mormoni 2:13–14 selle kohta, kuidas Mormon teadis, et rahva kurvastamine ei viidanud tõelisele meeleparandusele?

Aitamaks õpilastel teha vahet meeleparanduseks vajalikul ja neetutele omasel kurbusel, kirjutage tahvlile järgnev:

Need, kes kurvastavad meeleparanduseks ‥

Need, kes kurvastavad vaid patu tagajärgede pärast ‥

Paluge õpilastel vaadata üle salmid Mormoni 2:12–15 ja otsida neile kahele inimrühmale iseloomulikke omadusi. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Nende vastustes peaksid kajastuma järgnevad tõed.

Need, kes kurvastavad meeleparanduseks, märkavad Jumala headust ja tulevad alandliku südamega Kristuse juurde.

Need, kes kurvastavad vaid patu tagajärgede pärast, hakkavad Jumalale vastu ka edaspidi.

Selgitage, et Mormon kasutas fraasi „neetutele omane kurbus” (Mr 2:13), et kirjeldada nende kurbust, kes kannatavad oma tegude tagajärgede pärast, kuid ei taha meelt parandada. Selline suhtumine ei vii andestuse ega rahuni. See viib hukkamõistuni, mis tähendab, et inimese areng igavese elu suunas on peatatud.

Paluge õpilastel mõtiskleda, milline on nende reaktsioon, kui nad mõistavad, et nad on teinud pattu. Innustage neid tulema Päästja juurde alandliku südamega, et nad võiksid saada andeks, tunda rahu ja olla Jumalaga lepitatud.

Mormoni 2:16–29

Mormon võtab plaadid enda kätte ja kirjutab oma rahva pahelisusest

Võtke kokku Mormoni 2:16–18, selgitades, et kui lahingud laamanlastega jätkusid, avastas Mormon, et ta on Siimi künka lähedal, kuhu Ammaron oli peitnud nefilaste ülestähendused. Ta võttis sealt Nefi plaadid ja hakkas kirjutama oma täheldusi rahva kohta alates ajast, mil ta veel laps oli.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Mormoni 2:18–19. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tähele panna, kuidas Mormon kirjeldas rahva vaimset seisundit oma elu ajal. Samuti paluge neil tähele panna, millele ta ise lootis.

• Kuidas kirjeldas Mormon tema ajal valitsenud vaimset olukorda? („Alatine pahelisuse ja jäleduste vaatepilt.”)

• Võttes aluseks selle, mida te Mormoni kohta õppinud olete, miks võis Mormon olla kindel, et ta „tõstetakse üles viimsel päeval”? (Soovi korral aidake õpilastel mõista, et kui Mormon rääkis sellest, et ta „tõstetakse üles viimsel päeval”, viitas ta ülestõusmisele ja Jumala juurde toomisele, et igaveseks koos Temaga jääda.)

• Kuidas Mormoni õigemeelne eeskuju teile abiks on? (Õpilaste vastused võivad erineda, kuid neis peaks kajastuma järgnev põhimõte: me võime otsustada elada õigemeelselt ka pahelises ühiskonnas. Võite paluda ühel õpilasel see tõde tahvlile kirjutada.)

• Millal olete näinud sõpru või pereliikmeid kindlalt Jumala tahtele kuuletumas ka siis, kui nende ümber olijad ei kuuletunud?

Innustage õpilasi mõtlema mingile konkreetsele valdkonnale nende elus, kus nad õige eest seismiseks veel enam ära teha saavad. Paluge neil kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, milline võiks olla nende reaktsioon, kui neile järgmine kord selles konkreetses valdkonnas väljakutse esitatakse. Tunnistage, et ka meie võime otsustada elada õigemeelselt nagu Mormon ning et Issand aitab meil õige eest kindlalt seista ka siis, kui teised meie ümber seda ei tee.

Kommentaarid ja taustinfo

Mormoni 1:1. „Mina, Mormon”

Järgnev loetelu toob välja erinevaid aspekte Mormoni elust ja teenimistööst.

1. Tema isa nimi oli Mormon (vt Mr 1:5).

2. Ta sai oma nime Mormoni maa järgi, kuhu Alma rajas Kiriku (vt 3Ne 5:12).

3. Ta pani oma pojale nimeks Moroni (vt Mr 6:6).

4. Ta oli puhas Lehhi järglane (vt 3Ne 5:20).

5. Teda külastas Issand (vt Mr 1:15).

6. Ta oli Jeesuse Kristuse jünger (vt 3Ne 5:13).

7. Ta oli nefilaste sõjavägede juht (vt Mr 2:1).

8. Ta kirjutas Jumala tahtmist mööda (vt 3Ne 5:14).

9. Ta nägi pealt nefilaste allakäiku (vt Mr 2:18–19; 3:16; 6:8–22).

Mormoni 2:13–15. Kurbus meeleparanduseks

Mormon leinas oma rahva pärast, kuna nägi, et „nende kurbus polnud meeleparanduseks” ja kuna ta teadis, et „Issand ei lase neil lõpmatult patustades õnne tunda” (Mr 2:13). President Spencer W. Kimball on täheldanud, et „ilma meeleparanduseta ei saa olla andestust ja ilma andestuseta on ohus kõik igaviku õnnistused” (The Miracle of Forgiveness, 1969, lk 117).

Vanem Bruce D. Porter Seitsmekümnest õpetas, kui tähtis on tunda kurbust meeleparanduseks:

„Murtud süda ja kahetsev vaim tähendavad seda, et kogeme „kurvastust Jumala meele järgi, mis saavutab meeleparanduse” (2Kr 7:10). See tuleb siis, kui meie soov patust puhtaks saada on nii võimas, et meie süda on kurvastusest valus ja me tahame end oma Taevaisaga rahujalal tunda. Need, kel on murtud süda ja kahetsev vaim, on nõus tegema kõike, mida Jumal neilt palub, ilma vastupanu ja pahameeleta. Me ei tee enam asju omamoodi, vaid õpime neid tegema hoopis Jumala moodi. Sellises allaheitlikus seisundis saab toimida lepitus ja aset leida tõeline meeleparandus. Patukahetsejad kogevad seejärel Püha Vaimu pühitsevat väge, mis täidab nad Jumalaga lepitamise tagajärjel saabuva meelerahu ja rõõmuga” (Murtud süda ja kahetsev vaim. 2007. a sügisene üldkonverents).