Sissejuhatus Jaakobi raamatusse
Milleks seda raamatut uurida?
Jaakobi raamatut uurides võivad õpilased õppida tähtsaid õppetunde mehelt, kellel oli kõikumatu usk Jeesusesse Kristusesse. Jaakob tunnistas korduvalt Päästjast ja kutsus oma rahvast ja neid, kes tema sõnu loevad, meeleparandust tegema. Ta õpetas Issandalt saadud kutsetes püüdlikult teenimise tähtsusest ja oli selles eeskujuks. Ta hoiatas oma rahvast uhkuse, rikkuse ja kõlblusetusega seotud ohtude eest. Jaakob tsiteeris ja kommenteeris ka Seenose tähendamissõna õlipuust, mis näitlikustab Päästja väsimatuid püüdeid tuua pääste kõikidele Jumala lastele ja annab ülevaate Jumala lävimisest Iisraeli kojaga. Kokkupõrkes kristusevastase Seremiga näitas Jaakob, kuidas vastata õigemeelselt neile, kes seavad meie usu kahtluse alla või seda kritiseerivad.
Kes selle raamatu kirjutas?
Selle raamatu kirjutas Saaria ja Lehhi viies poeg Jaakob. Ta sündis kõnnumaal, kui tema pere rändas tõotatud maale. Nooruses kannatas Jaakob „vaeva ja palju muret oma vendade jõhkruse pärast” (2Ne 2:1). Siiski lubas Lehhi Jaakobile, et Jumal „pühitseb [tema] kannatused [temale] kasuks” ja et ta veedab oma elu „Jumala teenistuses” (2Ne 2:2–3). Nooruses nägi Jaakob Päästja hiilgust (vt 2Ne 2:3–4). Nefi pühitses Jaakobi nefilaste preestriks ja õpetajaks (vt 2Ne 5:26) ja hiljem usaldas tema hoolde Nefi väikesed plaadid (vt Jb 1:1–4). Ustava preesterluse hoidja ja õpetajana töötas Jaakob usinalt, et veenda oma rahvast uskuma Kristusesse (vt Jb 1:7). Ta sai Päästja kohta ilmutusi, talle sai osaks inglite teenimine, ta kuulis Issanda häält (vt Jb 7:5) ja ta nägi oma Lunastajat (vt 2Ne 11:2–3). Jaakob oli Enose isa. Oma surma eel usaldas ta plaadid Enose kätte.
Kelle jaoks ja miks see raamat kirjutati?
Nefi andis Jaakobile juhise panna „Kristuse pärast ja [nende] rahva pärast” (Jb 1:4) kirja pühad õpetused, ilmutused ja prohvetlikud kuulutused. Jaakob järgis seda juhist ja talletas kirjutised, mida ta pidas „kõige hinnalisemaks” (Jaakobi 1:2). Ta kirjutas: „Me näeme usinalt vaeva, et neid sõnu plaatidele uurendada, lootes, et meie armsad vennad ja me lapsed võtavad need vastu tänuliku südamega. ‥ Sest selle kavatsusega me oleme need asjad kirja pannud, et nad võiksid teada, et me teadsime Kristusest ja meil oli lootus tema hiilgusele mitusada aastat enne tema tulekut” (Jb 4:3–4). Jaakob rääkis oma kirjutiste peateemast, öeldes: „Miks mitte rääkida Kristuse lepitusest ja saada temast täiuslikku teadmist ‥ ?” (Jaakobi 4:12)
Kus ja millal see raamat kirjutati?
Jaakobi raamat algab umbes 544. a eKr, mil Nefi väikesed plaadid Jaakobi kätte usaldas. Raamat lõpeb Jaakobi surma eel, mil ta andis plaadid üle oma pojale Enosele. Jaakob kirjutas selle ülestähenduse Nefi maal elades.
Millised on mõned sellele raamatule iseloomulikud tunnused?
Jaakobi raamat räägib nefilaste valitsusest pärast Nefi surma. Nefi võidis ühe mehe olema pärast teda rahvale kuningaks ja valitsejaks, samal ajal kui Jaakob ja ta vend Joosep olid edasi nefilaste vaimsed juhid. Teiseks selle raamatu iseloomulikuks jooneks on see, et Jaakob mõistab hukka omavolilise mitmenaisepidamise. Mormoni Raamatus on ainus koht, kus sellest teemast räägitakse Jaakobi 2. peatükk. Jaakobi raamat sisaldab ka pikimat peatükki Mormoni Raamatus – Jaakobi 5 –, milles räägitakse Seenose mõistukuju õlipuudest. Peale selle on Jaakobi raamatus kirjas, kuidas Mormoni Raamatu prohvet hoiatab nefilasi esimest korda otsekoheselt uhkuse eest – patu eest, mille tõttu nad lõpuks hävivad (vt Jb 2:12–22; Mn 8:27). Seal on samuti kirjas esimese kristusevastase inimese ilmumine nefilaste hulka.
Ajaliin
Jaakobi 1 Jaakob kuuletub Nefi käsule pidada pühasid ülestähendusi. Nefi sureb. Jaakob ja Joosep teenivad rahva seas, õpetades neile Jumala sõna.
Jaakobi 2–3 Templi juures rääkides hoiatab Jaakob nefilasi uhkuse, rikkusearmastuse ja kõlblusetuse eest.
Jaakobi 4–6 Jaakob tunnistab Kristusest ja tsiteerib Seenose mõistukuju õlipuudest. Ta innustab oma rahvast tegema meeleparandust, saama osa Issanda halastusest ja valmistuma kohtumõistmiseks.
Jaakobi 7 Jaakob ajab Issanda abiga segadusse kristusevastase Seremi. Ta mainib nefilaste ja laamanlaste vahelisi konflikte ja annab väikesed plaadid edasi Enosele.