98. õppetund

Alma 41

Sissejuhatus

Jätkates oma pojale Koriantonile nõu andmist, õpetas Alma, et taastamise plaan sisaldab endas mitte ainult füüsilist ülestõusmist, aga ka vaimset taastamist, mille puhul meie igaveses seisundis kajastuvad meie surelikud teod ja soovid. Alma rõhutas, et pahelisus ei vii kunagi õnneni.

Õpetamissoovitused

Alma 41

Alma õpetab Koriantonile taastamise plaanist

Paluge klassil mõtiskleda, kuidas järgnevate väidete uskumine kellegi tegusid mõjutab (tehke pärast igat väidet paus ja laske õpilastel vastata):

Pärast surma pole mingit elu.

Pärast surma tehakse meid täiuslikuks vaatamata sellele, mida maa peal korda saatsime.

Viimase kohtumõistmise ajal saame oma heade tegude eest tasutud ja halbade tegude eest karistatud.

• Miks on tähtis pärast surma juhtuvat õigesti mõista?

Meenutage õpilastele, et Alma 40. peatükis õpetas Alma Koriantonile vaimumaailmast, ülestõusmisest ja kohtumõistmisest. Selgitage, et Alma 41. peatükis saame me teada, et Koriantonit ajasid segadusse mõnede inimeste õpetused ülestõusmise kohta. Pöörake tähelepanu fraasile „on ‥ kaugel eksiteel” salmis Alma 41:1 ning paluge õpilastel seda salmi lugeda ja otsida, mis põhjusel mõned inimesed eksiteele sattusid.

• Miks sattusid mõned inimesed eksiteele? (Soovi korral selgitage, et pühakirju väänama tähendab nende tähenduse väänamist, moonutamist või muutmist.)

• Mida hakkas Alma enda sõnul Koriantonile selgitama?

Kui õpilased mainivad sõna taastamine, kirjutage see soovi korral tahvlile. Selgitage, et taastamine tähendab tagasi toomist või seisundi ennistamist.

Selgitage, et Alma tahtis Koriantonile teada anda, et tema poolt „taastamise plaaniks” (Al 41:2) kutsutud plaanil on füüsiline külg ja vaimne külg. Paluge õpilastel uurida Alma 41:2–5 ja otsida asju, mis taastatakse meile pärast surma füüsiliselt ja mis taastatakse vaimselt. Võiksite õpilastele soovitada leitu ära märkida. Selgitage vajadusel õpilastele enne lugema hakkamist, et sõnad nõuab ja nõutav tähendavad, et miski on kohustuslik või hädavajalik.

• Mis on taastamise plaani füüsiline külg, millest räägitakse salmis Alma 41:2? (Ülestõusmisel taastatakse hing kehale ja iga kehaosa taastatakse oma kohale.)

• Mis on taastamise plaani vaimne külg, mida selgitatakse salmides Alma 41:3–5? (Kui õpilased vastavad, kirjutage tahvlile järgnev tõde: Vastavalt sellele, mida me surelikkuses teeme ja soovime, taastatakse meid kas õnne või õnnetusse.)

Paluge õpilastel ette kujutada, et nad õpetavad neid salme Algühingu klassile.

• Kuidas selgitada vaimse taastamise õpetust, nii et lapsed seda mõistaksid?

Meenutage õpilastele, et Korianton oli rikkunud kõlbelise puhtuse seadust ja hüljanud oma kohustused misjonärina (vt Al 39:2–4).

• Kuidas võinuks vaimse taastamise õpetuse õigesti mõistmine aidata Koriantonil paremaid valikuid teha? Kuidas mõjutab selle õpetuse mõistmine meie tegusid ja soove?

Tunnistage selle õpetuse õigsusest ja rääkige oma mõtetest seoses Jumala õiglusega, kui Ta taastab meile kõigile head või halba meie soovide ja tegude järgi.

Kirjutage tahvlile järgnev küsimus: Aga kui ma olen patustanud?

• Mida me saame taastamise plaani järgi, kui oleme teinud pattu?

• Kas on mingi võimalus, kuidas taastada meile headust ja õnne, kui oleme teinud valesti?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 41:6–9. Paluge klassil otsida, mida me saame teha, et meile taastataks headus ja õnn ka siis, kui oleme teinud pattu. (Me peame parandama meelt ja soovima kogu elu seda, mis on õigemeelne.)

• Millised sõnad või fraasid salmides Alma 41:6–7 osutavad, et on meie vastutada, mis meile ülestõusmisel osaks saab? Mis mõttes oleme iseeneste kohtumõistjad? (Surelikkuses tehtud valikud määravad kindlaks selle, kuidas meie üle Jumala ees seistes kohut mõistetakse.)

Märkige, et mõnede inimeste arvates võivad nad naasta Jumala juurde oma tegude eest vastutamata. Nad ütlevad sageli, et nende patused valikud on lõbusad. Vahel võivad patustajad koguni õnnelikena paista.

Lugege üheskoos

Üheskoos lugemine rõhutab pühakirjasalmide tähtsust ja toetab klassis üksmeelt. See on ka üks viis, kuidas muuta tundi mitmekülgsemaks. Kasutage seda ideed, kui näete, et õpilased vajavad tunni tempos vaheldust. Innustage neid lugema sõnu kaalutletult ja üheskoos.

Paluge õpilastel tõusta ja lugeda salmi Alma 41:10 üheskoos. Märkige, et Alma 41:10 on kuldsalm. Võiksite innustada õpilasi seda salmi eriliselt ära märkima, et seda kergesti üles leida. (Kuna tegemist on kuldsalmiga, võite paluda neil korrata seda salmi üheskoos rohkem kui üks kord. Soovi korral küsige, kas keegi klassist oskab seda peast öelda.) Kui klass on lõpetanud, paluge neil istuda. Kirjutage tahvlile „Pahelisus ei ole kunagi olnud õnn”.

• Miks on tõsi, et „pahelisus ei ole kunagi olnud õnn”?

• Tooge näide sellest, kuidas Saatan tahaks panna meid käske rikkuma ja uskuma, et võime ikka veel õnnelikud olla.

Aitamaks õpilastel hinnata erinevust üürikeste maiste lõbude ja Issanda pakutud õnne vahel, lugege Seitsmekümnest vanem Glenn L. Pace’i sõnad:

„Tegevused, mis on olnud alati Issanda poolt keelatud ja mille peale ühiskond on palju aastaid kulmu kortsutanud, on nüüd sellesama ühiskonna heakskiidu ja soosingu all. Meedia serveerib neid tegevusi sellisel moel, mis paneb neid paistma väga ihaldusväärsena. ‥

Ärge ajage segamini telestilist lõbu selestilise õnne ja rõõmuga. Ärge pidage enesevalitsuse puudumist vabaduseks. Täielik vabadus teeb meist ilma paslike piiranguteta oma himude orjad. Ärge tundke kadedust vähema ja madalama elu üle. ‥

Te pole saanud käske järgimiseks ükskõikselt Jumalalt, et teid lõbutsemast hoida, vaid armastavalt Taevaisalt, kes tahab, et te olete õnnelikud, kui te elate siin maa peal ja ka edaspidi” (They’re Not Really Happy. − Ensign, nov 1987, lk 39–40).

Alma 41:10 on kuldsalm. Vaadake õppetunni lõpus toodud õpetamissoovitust, et aidata õpilastel see salm selgeks saada.

Kirjutage tahvlile järgnevad laused. Võiksite õpilastele soovitada need oma pühakirjades Alma 41:10 kõrvale kirjutada. (Tsitaat pärineb artiklist „To „the Rising Generation””. − New Era, juuni 1986, lk 5.)

„Ei saa teha valesti ja end hästi tunda. See on võimatu!” (President Ezra Taft Benson)

Öelge õpilastele, et Alma 41:11 selgitab, miks pole valesid valikuid tehes võimalik tõeliselt õnnelik olla. Kandke tahvlile järgnev tabel (soovi korral tehke seda enne tunni algust) või kandke see iga õpilase jaoks paberilehele. Jagage õpilased paaridesse ja paluge neil leida igale fraasile salmist Alma 41:11 vastav tähendus. Paluge neil arutada ka juuresolevaid küsimusi.

Fraasid salmis Alma 41:11, mis kirjeldavad „loomulikus seisundis olemist”		Tähendus
„Lihalikus seisundis”		Pattudest piiratud ja koormatud
„Kibeduse sapis ja süütegude ahelais”		Jumala õnnistustest ja juhatusest ilma jäämine; Püha Vaimu kaasluse kaotamine
„Maailmas ilma Jumalata”		Liha tahte võimu all
Me näeme selles salmis, et „Jumala loomus” on „õnne loomus”. Mida see ütleb teile selle kohta, miks patusus on vastuolus õnne loomusega? Tooge konkreetseid näiteid, miks inimesed võivad end avastada õnnetust seisundist?

(Vastused: 1-c, 2-a, 3-b)

Aitamaks õpilastel mõista, kuidas „loomulikus seisundis” jätkamine on seotud taastamise õpetusega, paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 41:12. Kui see salm on ette loetud, paluge õpilastel Alma küsimusele vastata. Seejärel paluge neil lugeda salmi Alma 41:13, et saada teada, kuidas Alma ise oma küsimusele vastas. (Võiksite neile soovitada ära märkida see, mis meile Alma sõnul osana taastamise plaanist tagastatakse.)

Paluge õpilastel kujutada, et neil on sõber, kes on otsustanud käituda vastupidiselt Issanda käskudele, kuid tahab saada taastatud õigemeelsusesse. Paluge õpilastel selgitada Alma 41:12–13 järgi taastamise õpetust paarilisele, otsekui tema olekski see sõber. (Õpilased võivad selgitada oma sõnadega või kasutada selgitamiseks tahvlil olevat sõnastust: „Meid taastatakse kas õnne või õnnetusse, vastavalt meie tegudele ja soovidele surelikkuses.”)

Paluge õpilastel selgitada õpetusi ja põhimõtteid

Andke õpilastele võimalus selgitada teistele tunnis õpitavaid õpetusi ja põhimõtteid. Evangeeliumi tõdesid selgitama valmistudes õpivad nad mõtisklema pühakirjasalmide üle sügavamalt ja oma mõtteid koondama. Kui nad neid tõdesid teistele selgitavad, aitab Püha Vaim mõista õpetamisele tulevaid tõdesid sügavamalt ja süvendab nende tunnistust nendest tõdedest.

Näidake õpilastele bumerangi või joonistage see tahvlile.

Küsige õpilastelt, mida bumerang teeb, kui seda õigesti visata. (See lendab tagasi kohta, kust see visati.) Paluge neil lugeda läbi Alma 41:14–15 ja otsida, kuidas võiks bumerang sümboliseerida nendes salmides õpetatud tõdesid. (Võiksite õpilastele soovitada need salmid ära märkida.) Paluge õpilastel leitu kohta aru anda.

• Milliseid asju loodate saada teistelt ja Issandalt selles ja järgnevas elus? (Mõned võimalikud vastused: lahkus, halastus ja armastus. Kandke soovi korral õpilaste vastused tahvlile.)

• Millal olete olnud teiste vastu hea, halastav ja lahke ning teised on teile hiljem samaga vastanud?

Innustage õpilasi seadma endale eesmärgiks käituda sellisel viisil ja kujundada sellised hoiakud, millest peegelduks see, mida nad loodavad selles ja järgnevas elus tagasi saada. Tunnistage õnnest, mis tuleb, kui me käitume õigemeelselt.

Kuldsalm – Alma 41:10

NB! Õppetunni olemuse ja pikkuse tõttu on järgnevat tegevust parim läbi viia mõnel muul päeval, kui teil on selleks täiendavalt aega.

Kirjutage tahvlile järgnev: … on õnn.

Paluge õpilastel mõelda välja avaldus, mis oleks pöördvõrdeline salmis Alma 41:10 õpetatud õpetusega. (Üks võimalik vastus: „Õigemeelsus on õnn.”) Seejärel paluge õpilastel loetleda konkreetseid õigemeelseid tegusid, mis nende arvates lünka sobivad. (Näiteks: „Teiste teenimine on õnn.”) Küsige õpilastelt, kas nad saavad tunnistada, et mõni neist õigemeelsetest tegudest viib õnneni. Kui mõned õpilased on rääkinud oma kogemustest ja tunnistanud, paluge klassil kirjutada väiksemat sorti kaardile või paberile üks või kaks õigemeelset tegu, mida nad nädala jooksul oma õnne suurendamiseks teha saavad. Innustage õpilasi neid pabereid meeldetuletusena kaasas kandma ja järgnevatel päevadel oma jõupingutuste kohta aru andma.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 41:10. Pahelisus ei ole kunagi olnud õnn

Järgnev avaldus trükisest „Usule truu” kinnitab, et õpilastel on võimalik õigemeelselt lõbutseda ja õnne leida:

„Paljud inimesed püüavad leida õnne ja rahuldust tegevustest, mis on vastuolus Issanda käskudega. Eirates plaani, mille Jumal on nende jaoks loonud, hülgavad nad ainsa tõelise õnne allika. Nad annavad järele kuradile, kes „püüab teha kõik inimesed sama õnnetuks, nagu ta ise on” (2Ne 2:27). Nad saavad lõpuks teada, kui õige on Alma poolt oma pojale Koriantonile antud hoiatus: „Pahelisus ei ole kunagi olnud õnn” (Al 41:10). ‥

Pea meeles, kui sa püüad olla õnnelik, et ainus viis tõelise õnne saavutamiseks on evangeeliumi järgi elamine. Sa leiad rahuliku, igavese õnne, kui sa püüad elada käskude järgi, palvetada jõu saamseks, parandada meelt oma pattudest, võtta osa positiivsetest tegevustest ja teenida teisi tähendusrikkalt. Sa õpid lõbutsema Taevais poolt seatud piirides” (Usule truu: Evangeeliumi teatmik, 2004, lk 190–191).

Alma 41:10–11. Kõik inimesed on „loomulikus seisundis”

President David O. McKay õpetas, et meil on kaks loomust ja et enesevalitsus võimaldab meil valida õnne:

„Tõetruu ja moraalselt puhas elu toob rõõmu ja õnne, samas kui moraali- ja sotsiaalsete seaduste rikkumisele järgneb vaid rahulolematus, kurbus ja äärmusesse viiduna taandareng.

Inimesel on kaks loomust – üks neist on seotud maise ehk loomaliku eluga; teine jumalikuga sarnaneva vaimse eluga. Inimese keha pole muud kui vaimu elamu. Liiga paljud, kaugelt liiga paljud kalduvad pidama keha inimeseks ja seega suunavad oma jõupingutused keha naudingute, himude, soovide ja kirgede rahuldamisele. Liiga vähesed mõistavad, et tõeline inimene on surematu vaim ja sellele „aruga olendile või tõe valgusele” anti iseseisvana elu enne keha sündi, ning et see vaimne olend koos kõigi talle iseloomulike joontega elab edasi pärast seda, kui keha oma maisele keskkonnale enam ei reageeri.

See, kas inimene rahuldub loomariigina määratletuga, rahuldub loomariigilt saaduga, andes pingutusteta järele oma himude ja kirgede kapriisidele ning lubades endale üha enam järeleandmisi, või liigub ta ennast valitsedes intellektuaalsete, moraalsete ja vaimsete naudingute suunas, sõltub sellest, milliseid valikuid ta teeb oma elus iga päev – ei, iga tund” (Conference Report, apr 1967, lk 6–7).

Alma 41:11. „Vastuolus õnne loomusega”

Vanem F. Enzio Busche Seitsmekümnest selgitas, et Issanda võitud teenijate sõnade pühendunud uurimine aitab meil olla teadlik, millal oleme libisemas seisundisse, mis on vastuolus õnne loomusega:

„Me kaldume aeg-ajalt kõik olema seisundis, mis on vastuolus õnne loomusega, ja mitte tingimata seetõttu, et oleksime täiega pahelisust või süütegusid taga ajanud. Kuid niikaua, kui oleme selles maises prooviseisundis, saab vastane meid mõjutada. Võibolla oleme muutunud veidi hooletuks. Võibolla oleme jätnud hooletusse suhted kõige lähedasematega. ‥ Ehk oleme lubanud oma ellu väikeseid halbu harjumusi või hoiakuid, või meie arusaamine, kui tähtis on täpselt lepingut pidada, on mõneti koguni halvenenud. Kui nii, on meie seisund ohtlik. Peame seda endale teadvustama. Me ei saa lubada endale seda olukorda eirata. Võime täheldada, et me pole olnud mõnda aega eriti õnnelikud, et peame end pidevalt naeratama sundima või oleme vaat et masendusse laskumas. ‥ Me võime küll teisi petta, kuid iseennast me ei peta ega saa me petta Issandat. ‥

Issanda võitud teenijad jutlustavad evangeeliumi selle täiuses kõikjal maailmas, et kõik võiksid oma seisundist teadlikuks saada. Selleks, et Issanda võitute sõnu lähedaselt tunda, on vaja kohusetundlikult ja pühendunult pühakirju lugeda ja uurida. ‥

Issand ei taha, et saaksime teada oma tühisest ja õnnetust seisundist (vt Mo 4:11; Al 26:12; Hl 12:7; Ms 1:10) alles kohtupäeval. Ta tahab, et oleksime nüüd ja iga päev oma surelikus elus paremini teadlikud, et võime saada iseenda kohtumõistjaks, kui Ta meid järjekestvalt meelt parandama kutsub” (University for Eternal Life. – Ensign, mai 1989, lk 72).

Alma 41:11. Kristuse arm võimaldab meie loomusel muutuda

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Jeesuse Kristuse evangeelium nõuab oma olemuselt meie loomuse põhjalikku ja püsivat muutumist, mis saab võimalikuks, kui me loodame „Püha Messia teenete ja halastuse ja armulikkuse” (2Ne 2:8) peale. Kui me otsustame järgida Õpetajat, otsustame me muutuda – vaimselt uuesti sündida” (Te peate uuesti sündima. − 177. kevadine üldkonverents, apr 2007).