73. õppetund

Alma 6–7

Sissejuhatus

Kui Sarahemla kirikus oli kord majja seatud, läks Alma Giideoni linna. Ta avastas, et sealne rahvas oli ustavam, kui Sarahemla rahvas oli olnud. Seetõttu erines ta sõnum Giideonis tema sõnumist Sarahemlas. Ta julgustas inimesi lootma jätkuvalt Issandale ja püüdma rakendada oma elus Tema lepitust. Ta tunnistas, et Päästja võtab enda kanda surma ja meie patud, ning et ta võtab enda kanda ka meie valu, kannatused, haigused ja nõrkused, et Ta võiks teada, kuidas meid aidata.

Õpetage pühakirjadest

Püüdes õpetamiseks ette valmistuda, pöörduvad mõned evangeeliumi õpetajad lisaks pühakirjadele veel muude allikate poole. Te võite küll saada abi mõnest täiendavast allikast, nagu sellest käsiraamatust, kuid keskenduge siiski vahetult Mormoni Raamatu teksti õpetamisele. See võimaldab Pühal Vaimul tunnistada teie õpilastele pühakirjade õigsusest ja nende uurimise väärtusest.

Õpetamissoovitused

Alma 6

Alma seab Sarahemla kirikus korra majja ja läheb jutlustama Giideoni

Paluge enne õppetundi ühel õpilasel valmistuda klassile lühidalt rääkima, kuidas ta on tundnud end kirikus käimise eest õnnistatuna. Paluge sel õpilasel tulla õppetunni alguses klassi ette ja rääkida, millistele mõtetele ta tulnud on. Soovi korral jagage ka ise, kuidas on teid Kirikus käimise kaudu õnnistatud.

Tutvustage Alma 6. peatükki, selgitades, et selles peatükis õpetatakse, kuidas Alma ja teised preesterluse juhid Kirikut Sarahemlas tugevdasid.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 6:4–6. Paluge klassil teksti jälgida ja tähele panna, mida tegid Kiriku liikmed Sarahemlas nende heaks, kes Jumalat ei tundnud. Paluge õpilastel õpitu kohta aru anda.

Kirjutage tahvlile järgnev tõde: Kirik on asutatud kõikide inimeste heaks. Aitamaks õpilastel mõista, kuidas see tõde saab nende elu mõjutada, küsige:

• Kuidas saab Kirik teie arvates tänapäeval õnnistada neid, kes Jumalat ei tunne?

Paluge õpilastel mõelda kellelegi, kellel on vaja Jumalat paremini tunda. See inimene võib olla selle või mõne teise kiriku liige. Tunnistage õnnistustest mida saame, kuna oleme Kiriku liikmed ja julgustage õpilasi kutsuma teisi nendest õnnistustest osa saama.

Alma 7:1–13

Alma kuulutab prohvetlikult Jeesuse Kristuse tulekust

Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril arutada, kuidas nad vastaksid järgmisele küsimusele:

• Millised tulevikusündmused sulle põnevust valmistavad?

Kui paaridel on olnud aega küsimuse vastuse üle arutada, paluge mõnedel õpilastel oma vastust terve klassiga jagada. Seejärel selgitage, et kui Alma oli Sarahemlas Kirikus korra majja seadnud, läks ta Giideoni linna. Ta ütles sealsetele inimestele, et kõigi asjade seas, mis tulevikus ees ootavad, oli üks asi „tähtsam kui kõik muu” (Al 7:7). Ta õpetas põhimõtteid, mis aitaksid inimestel olla valmis õnnistusteks, mis tulevad selle tulevase sündmuse tõttu.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 7:3–6. Paluge klassil tähele panna, millised lootused olid Almal seoses Giideoni rahvaga. Seejärel paluge teisel õpilasel lugeda ette Alma 7:18–19. Paluge õpilastel kirjeldada, mida Alma Giideoni rahva kohta inspiratsiooni kaudu teada sai.

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 7:7, 9–10, ja otsida sündmust, millest rahvas Alma arvates kõige enam teadma pidi.

• Mis oli Alma sõnul see „üks”, mis oli „tähtsam” kui kõik muu, mis oli tulemas? Miks on Päästja tulemine kõigi aegade tähtsaim sündmus?

• Miks ütles Alma rahvale, kes juba uskus ja kelle usk oli tugev, et neil on vaja meelt parandada?

Selgitage, et seejärel õpetas Alma, miks oli Jeesuse Kristuse tulemine kõige tähtsam sündmus kogu inimajaloos. Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Alma 7:11–13. Paluge ülejäänud klassil teksti jälgida ja leida, mille Päästja meie heaks enda peale võttis.

Märkige, et Alma 7:11–13 on kuldsalmid. Võiksite õpilastele soovitada need salmid erilisel viisil ära märkida, et neid kergesti üles leida.

Alma 7:11–13 on kuldsalmid. Vaadake õppetunni lõpus toodud õpetamissoovitust, et aidata õpilastel neid salme selgeks saada.

Kandke õpilaste vastused pealkirjadena tahvli ülaserva. Mõned võimalikud vastused: valud, kannatused, kiusatused, haigused, surm, jõuetused (nõrkused või võimetused) ja patud.

Võiksite soovitada õpilastele sõna „kõiksugu” salmis Alma 7:11 märgistada. Paluge neil tuua näiteid iga tahvlile kirjutatud olukorra kohta. Kirjutage õpilaste toodud näited vastava pealkirja alla. (Näiteks võiks kirjutada haiguste alla „vähk” ja jõuetuste alla „füüsiline puue”.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Seitsmekümnest vanem Bruce C. Hafeni sõnad:

„Lepitus pole pelgalt patuste jaoks” (Beauty for Ashes: The Atonement of Jesus Christ. − Ensign, apr 1990, lk 7). Soovi korral kirjutage see lause tahvlile ja soovitage õpilastele see oma pühakirjades Alma 7:11–13 kõrvale kirjutada.

• Mida vanem Hafen teie arvates mõtles, kui ta ütles, et „lepitus pole pelgalt patuste jaoks”, võttes arvesse salmidest Alma 7:11–13 loetut?

Kirjutage tahvlile järgnev tõde: Jeesus Kristus kannatas, et päästa meid patust ja surmast ning et olla meile abiks surelikkuse probleemide lahendamisel.

Aitamaks õpilastel veel paremini mõista, kuidas nad saavad loota Päästja lepitusele, lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Jeffrey R. Hollandi sõnad:

Vanem Jeffrey R. Holland

„Kas te võitlete sõltuvuse deemoniga – tubaka, narkootikumide, hasartmängude või hukatusliku nüüdisaegse pornograafia katkuga? ‥ Kas teile tekitab segadust sooline identiteet või otsite enesest lugupidamist? Kas teie – või keegi, keda te armastate – on vastakuti haiguse, depressiooni või surmaga? Mis iganes muud sammud on vajalikud nende murede lahendamiseks, tulge esmalt Jeesuse Kristuse evangeeliumi juurde. Usaldage taeva tõotusi. ‥

Selline Jumala halastavale loomusele lootmine on Kristuse õpetatud evangeeliumi keskmes. Ma tunnistan, et Päästja lepitus tõstab meilt mitte ainult meie patukoorma, vaid ka meie pettumuste ja murede koorma, meie südamevalu ja meie meeleheite. (Vt Al 7:11–12.) Sellisele abile lootmine pidi andma meile algusest peale nii põhjuse kui mooduse täiustumiseks, stiimuli oma koormate mahapanemiseks ja oma pääste enda peale võtmiseks” (Kõik katkine, mida parandada. − 2006. a kevadine üldkonverents).

• Kuidas on Alma 7:11–13 mõistmisest meile abi, kui probleemidega silmitsi seisame?

Toomaks näiteid, kuidas on võimalik Jeesuse Kristuse lepituse kaudu abi ja jõudu saada, lugege ette järgmised olukorrad. Lugenud olukorra ette, paluge õpilastel selgitada, kuidas saab Jeesus Kristus oma lepituse kaudu seda inimest tema probleemi juures aidata.

1. Noor naine sattus autoavariisse ja jäi jalgadest halvatuks.

2. Noor mees tunneb häbi oma halbade valikute pärast. Ta on masenduses ja tunneb end väärituna.

3. Noore mehe isa suri hiljuti ja ta kolis koos emaga uude linna. Ta tunneb kurbust ja üksindust ega näe, kuidas miski võib kunagi jälle hästi minna.

Jagage oma tunnistust lepituse väest ja selle ulatusest. Seejärel andke õpilastele mõned minutid, et vastata vihikus või pühakirjapäevikus ühele järgmistest küsimustest. (Soovi korral kirjutage need küsimused enne tundi tahvlile, jagage välja paberil või lugege aeglaselt ette, et õpilased saaksid need kirja panna.)

• Millal on lepitus aidanud mind või mõnda minu tuttavat mõnel salmides Alma 7:11–13 mainitud viisil?

• Mida ma teen, et loota probleemidega silmitsi olles lepitusele?

Paluge mõnedel õpilastel kirjapandut klassiga jagada. (Tuletage neile meelde, et nad ei pea jagama midagi, mis on liiga isiklik.)

Alma 7:14–27

Alma julgustab inimesi jätkama teed Jumala kuningriiki

Meenutamaks õpilastele, kuidas Alma kirjeldas Giideoni rahva vaimset seisundit, paluge kellelgi neist lugeda ette Alma 7:19. Rõhutage, et rahvas oli „rajal, mis viib Jumala kuningriiki”. Selgitage, et Alma tahtis aidata neil sellele rajale ka jääda.

Aitamaks õpilastel näha, et elades evangeeliumi põhimõtete järgi, läheme me mööda rada Jumala kuningriiki, joonistage tahvlile üle tahvli viiv teerada. Kirjutage raja algusesse Surelikkus.Kirjutage raja lõppu Jumala kuningriik. Jagage õpilased kahte rühma. Paluge ühel rühmal uurida Alma 7:14–16 ja teisel rühmal Alma 7:22–24. Paluge rühmadel otsida, mida me peame tegema, ja millised me peame olema, et kõndida mööda Jumala riiki viivat teerada.

Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, paluge mõnedel neist tahvli juurde tulla. Paluge neil teerajale kirjutada leitud tegevused ja omadused, mis viivad Jumala kuningriiki. Soovi korral küsige õpilastelt, mida mõned rajal olevad tegevused või omadused nende jaoks tähendavad. Soovi korral paluge neil ka mõelda, kuidas nad saavad ise oma elus sellel rajal käia. Tunnistage, et kui me elame ustavalt, käime me „rajal, mis viib Jumala kuningriiki” (Al 7:19).

Kuldsalmid – Alma 7:11–13

Kuna kuldsalmid Alma 7:11–13 on ühtekokku pikk lõik, võib õpilastel olla seda raske meelde jätta. Alma sõnavarasse kuulusid aga erilised sõnad, mis võivad aidata õpilastel kogu elu lepituse väge ja ulatust meeles pidada. Aitamaks õpilastel neid võtmesõnu meelde jätta, kirjutage salmid Alma 7:11–13 enne tunni algust tahvlile, jättes lüngad järgnevate võtmesõnade asemele: valusid, kannatusi, kiusatusi, valud, haigused, surma, jõuetused, jõuetusele, patud, üleastumised. (Näiteks alustate Te Alma 7:11 kirjutamist nii: „Ja tema läheb, kannatades kõiksugu ‥ ja ‥ ja ‥”)

Kui te Alma 7:11–13 klassiga ette loete, paluge õpilastel lüngad puuduvate sõnadega täita. Kui olete seda mõned korrad teinud, küsige õpilastelt, kas nad oskavad need sõnad, mis sümboliseerivad seda, mida Päästja nende eest enda peale võttis, paberile kirjutada. Paluge õpilastel alati meeles pidada, mida Jeesus Kristus nende heaks teinud on, nii et raskuste tekkides oleks neil suurem usk Tema „vabastamisväesse”.

NB! Soovi korral kontrollige mõne minuti jooksul järgmise õppetunni alguses, kas need võtmesõnad Päästja lepituse piiritu ulatuse kohta õpilastel veel meeles on.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 6:6. Paastumine ja palvetamine „nende ‥ heaoluks, kes ei tundnud Jumalat”

Rõhutamaks, et Kiriku liikmete õnnistused on mõeldud kõikidele Jumala lastele, lugege soovi korral ette avaldus vanem Jeffrey R. Hollandilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Kõik palvetavad misjonäride eest. Jäägu see alati nii. Samas vaimus peaksime me palvetama ka nende eest, kes kohtuvad (või peaksid kohtuma) misjonäridega. Sarahemlas kästi liikmetel „ühineda paastumises ning vägevas palves” (Al 6:6) nende heaoluks, kes polnud veel liitunud Jumala Kirikuga. Seda saame teha ka meie.

Me saame palvetada iga päev ka omaenda misjonitöö võimaluste eest. Palvetage, et kedagi, kes igatseb ja otsib seda, mis teil on, valmistatakse jumaliku juhatuse all juba tema südames ette teie soovitud misjonitöö võimaluseks. „On veel paljusid, kes on maa peal ‥, keda hoiab tõest eemal vaid see, et nad ei tea, kus seda leida.”(ÕL 123:12.) Palvetage, et nad leiaksid teid! Ja olge siis valvsad, sest teie maailmas on hulgaliselt neid, kes oma elus nälga tunnevad” (Witnesses unto Me. − Ensign, mai 2001, lk 15).

Alma 7:1–5. Giideoni maa rahvas

Alma 7. peatükis on kirjas Alma õpetused rahvale, kes elas Giideoni linnas, mis asus Giideoni orus, mida „[kutsuti nii] mehe järgi, kes oli Nehori käega mõõgaga tapetud” (Al 6:7). Giideon oli Jeesuse Kristuse ustav jünger, kes oli olnud Jumala käes tööriistaks Limhi rahva orjusest vabastamisel. Ta võitles Nehori õpetuse vastu Jumala sõnaga kuni surmani. (Vt Mo 22:3–9; Al 1:7–9.) Rahvas, kes elas selle ustava mehe nime kandval maal, oli samuti ustav (vt Al 7:17–20, 26). Alma sai rääkida neile pühi sõnu rõõmuga, teades, et nad usuvad ja on otsustanud kummardada tõelist ja elavat Jumalat (vt Al 7:6). Ehk olid nad oma ustavuse tõttu valmis Alma vägevaks õppetunniks lepitusest – et Jeesus Kristus „võtab enda peale oma rahva valud ja haigused”, et Ta „[aitab] oma rahvast vastavalt nende jõuetusele”, ja et Ta „[võtab] enda peale oma rahva patud” (Al 7:11–13).

Alma 7:10. Jeesus sündis „Jeruusalemma lähedal”

President Joseph Fielding Smith selgitas Päästja sünnipaika, millest Alma rääkinud oli:

„Mormoni Raamatus pole mingit lahkheli ega vasturääkivust ühegi Piiblis kirjas oleva tõega. Alma sõnade hoolikas lugemine näitab, et tal polnud kavatsustki kuulutada, et Jeesus sünnib Jeruusalemmas. Alma teadis paremini. Seda teadsid ka Joseph Smith ja need, kes temaga Mormoni Raamatu esiletoomisel seotud olid. Oleks Alma öelnud „sündis Jeruusalemmas, meie esiisade linnas”, oleks sel olnud ilmatu suur vahe. Sel juhul me ütleksime, et ta eksis. Aga Alma ei eksinud, ja see, mida ta ütles, on õige.

Dr Hugh Nibley ütleb oma 1957. aasta preesterluse õppekursuse, An Approach to the Book of Mormon, 8. õppetunnis lk-l 85, selle kohta järgmist:

„ ‥ Üheks lemmikuks rünnakualuseks punktiks Mormoni Raamatus on olnud Alma 7:10 avaldus, et Päästja sünnib „Jeruusalemma lähedal, mis on meie esiisade maa.” Siin pole Jeruusalemm linn „meie esiisade maal”, vaid maa ise. Kristus sündis külas, mis asus Jeruusalemma linnast oma kümne kilomeetri kaugusel; mitte linnas, vaid kohas, mida vana aja inimesed ise meile praegu teada olevalt „Jeruusalemma maana” määratlesid.”” (Answers to Gospel Questions, koost Joseph Fielding Smith Jr, 5 kd., 1957–1966, 1. kd, lk 174).

Alma 7:11–13. „Kõiksugu valusid ja kannatusi ja kiusatusi”

Esimese Presidentkonna liikme, president Henry B. Eyringi kaemus tänu Päästja lepitusele saadavast trööstist on järgmine:

„Kui peame hädas ootama Päästja lubatud abi, lohutab meid teadmine, et Tema teab oma kogemusest, kuidas meid tervendada ja aidata. Mormoni Raamat annab meile kindla kinnituse Tema väest meid lohutada. Usk sellesse väesse annab meile kannatlikkust, kui me palvetame ja töötame ning abi ootame. Ta oleks võinud teada, kuidas meid aidata, ka ilmutuse kaudu, kuid Ta otsustas õppida omaenda kogemusest” (Rasked ajad. − 179. kevadine üldkonverents apr 2009).

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, et Päästja suudab aidata meid kõigis raskustes, millega silmitsi seisame:

„Paljud kannavad raskeid koormaid. Mõni on kaotanud armsa inimese surma läbi või hoolitseb invaliidi eest. Mõni on saanud lahutusest haavata. Teised igatsevad taga igavest abielu. Mõned on püütud sõltuvusttekitavate ainete või harjumuste haardesse, nagu alkohol, tubakas, narkootikumid või pornograafia. Teistel on sandistavad füüsilised või vaimsed puuded. Mõnele teeb probleeme omasooiharus. Mõnedel on kohutav masendus või tunnevad end küündimatutena. ‥

Issanda Jeesuse Kristuse tervendav vägi – ükskõik, kas see eemaldab meie koormad või annab meile jõudu vastu pidada ja elada koos nendega ‥ – on kättesaadav iga sureliku kannatuse puhul” (Tema teeb terveks koormatud. − 176. sügisene üldkonverents, okt 2006).

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjutas Kristuse empaatiavõimest ja oskusest meid aidata:

„Kristus käis rajal, millele on kutsutud iga surelik, et teada, kuidas meid meile kõige raskemal ajal aidata ja tugevdada. Ta teab kõige sügavamaid ja isiklikemaid koormaid, mida me kanname. Ta teab kõige avalikumat ja kõrvetavamat valu, mida kannatame. Ta laskus kogu sellest murest allapoole, et ta võiks meid sellest kõrgemale tõsta. Elus pole mingit ahastust, muret ega kurbust, mida ta poleks meie heaks kannatanud ning omaenda vapratele ja kaastundlikele õlgadele võtnud” (Christ and the New Covenant: The Messianic Message of the Book of Mormon, 1997, lk 223–224).