Moroni 9

Sissejuhatus

Viimases ülestähendatud kirjas, mille Mormon oma pojale Moronile kirjutas, kurvastas ta nefilaste pahelise olukorra üle. Ta õhutas Moronit tegema usinasti tööd, et aidata nefilastel meelt parandada. Mormon jutustas ka rahva kannatustest, mida nende pahelisus endaga tõi. Rahva pahelisest olukorrast hoolimata innustas ta Moronit Jeesuses Kristuses ustav olema ning igavese elu lubadusele lootma.

Õpetamissoovitused

Moroni 9:1–20

Mormon kurdab nefilaste ja laamanlaste pahelisuse üle

Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nad on püüdnud kunagi kedagi aidata, kuid nende püüdlused on tagasi lükatud.

Kuidas mõned inimesed sellele reageerivad, kui need, keda nad aidata püüavad, nende head kavatsused korduvalt tagasi lükkavad?

Selgitage klassile, et Moroni 9. peatükk on prohvet Mormoni kiri oma pojale Moronile. Paluge neil otsida, kuidas Mormon oma poega julgustas.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 9:1. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tähele panna sõna, millega Mormon nefilaste olukorda kirjeldas. Kui õpilased on vastanud, selgitage vajadusel, et sõna valus viitab millelegi, mis on väga piinarikas, murettekitav või kurvastav.

Kirjutage tahvlile järgnevad pühakirjaviited: Moroni 9:2–5; Moroni 9:7–10; Moroni 9:16–19. Jagage õpilased kolme rühma. Andke igale rühmale ülesandeks lugeda läbi üks tahvlile kirjutatud pühakirjakoht ja otsida valusaid asju, mida Mormon kirjeldas. Paluge igast rühmast ühel õpilasel leitu kohta aru anda. (Kui pühakirjasalmid Moroni 9:2–5 ülesandeks saanud õpilased ei maini viha, võite mainida, millist rolli mängis viha Mormoni kirjeldatud kohutavates sündmustes.)

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Moroni 9:11–15, 20. Paluge õpilastel tähele panna põhjuseid, miks rahva olukord Mormonit kurvastas. Esitage järgnevad küsimused, aitamaks õpilastel neid salme analüüsida.

Mis võiks olla kultuurituse tähendus? (Mn 9:11) (Tsiviliseerimata ehk kombetu või mõõdutundetu käitumine; austuse puudumine teiste inimeste vastu; ühiskonnaseaduste eiramine.)
Mida see võiks tähendada, kui keegi on „ilma põhimõteteta”? (Mn 9:20) (Ta ei ela käitumisnormide järgi ega austa ja pea Jumala käske.)
Mida see võiks tähendada, kui keegi on „tundetu”? (Mn 9:20) (Ta on kõvasüdameline Issanda Vaimu ja Kristuse valguse vastu ega erista õiget ja valet.)
Milliseid tõendeid näete tänapäeva maailmas selle kohta, et mõned inimesed on kultuuritud, põhimõteteta ja tundetud?

Soovi korral märkige, et Mormoni sõnul langes tema rahvas pahelisusesse vaid mõne aasta jooksul (vt Mn 9:12).

Selgitage, et paljuski jeredlaste rahva prohveti Eteri sarnaselt nägi ka Mormon pealt, kuidas viha ja pahelisus tema rahva üle võimust võtsid. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 9:4. Paluge klassil teksti jälgida ja kuulata, mida Moroni nefilaste pärast kartis. (Ta kartis, et „Issanda Vaim [oli] lakanud nendega heitlemast”.)

Mormon mainis, et ta nägi oma rahvaga „pidevalt vaeva”. Miks võiks Mormon või mõni nüüdisaegne Kiriku juht näha jätkuvalt vaeva inimestega, kes saavad vihaseks või teevad südame Jumala sõna vastu kõvaks?

Kirjutage tahvlile järgnev tõde. Me peame Jumala teenistuses usinasti vaeva nägema, isegi kui need, keda me teenime, ei vasta sellele positiivselt. Selgitage, et see kehtib ka siis, kui inimesed, keda teenime, on süüdi tõsises patus. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 9:6. Paluge õpilastel teksti jälgida ja otsida põhjuseid, miks peaksime nägema Jumala teenistuses usinasti vaeva ka siis, kui need, keda teenime, ei vasta positiivselt. Kui õpilased on leitu kohta aru andnud, esitage neile järgnevad olukorrad (või mõelge ise mõned välja), aitamaks neil vaagida, kuidas võiks see tõde käia nende elu kohta. Paluge vähemalt ühel õpilasel selgitada, kuidas ta tahvlil olevat tõde igas esitatud olukorras rakendaks.

Noorte Naiste klassi juhatajana vastutad sa oma koguduses veel viie noore naise eest. Üks neist noortest naistest pole juba üle aasta kiriku koosolekutele ega üritustele tulnud. Kuigi oled teda viimased kolm kuud isiklikult kohale kutsunud, pole ta ikka tulnud ühelegi koosolekule ega üritusele.
Teed koduõpetajana usinasti tööd, et teenida ja õpetada igat sulle määratud perekonda. Kuid üks peredest pole paari viimase kuu jooksul sulle tagasi helistanud ega nende juurest läbi astudes sulle ust avanud.
Tunned mõjutust kutsuda üks hea sõber misjonäridega kohtuma. Ta keeldub kutsest, kuid sina tunned jätkuvalt mõjutust teda uuesti paluda.

Jagage Esimesest Presidentkonnast president Henry B. Eyringi sõnu Esimesest Presidentkonnast, kes innustas meid Jumala laste seas üha jätkuvalt vaeva nägema. Paluge õpilastel kuulata, kas miski motiveerib neid teiste aitamise nimel usinasti vaeva nägema.

Kujutis

President Henry B. Eyring

„See on Jumalaga sõlmitud leping pidada kõiki Ta käske ja teenida nii, nagu teeniks Tema, kui Ta ise siin oleks. Selle käitumisnormi järgi elamine tugevdab jõudu, mida vajame, et lõpuni vastu pidada.

Suurepärased preesterluse õpetajad on näidanud mulle, kuidas sellist jõudu juurde saada. Tuleb kujundada endas harjumus edasi minna, hoolimata väsimusest ja hirmust, mis panevad mind mõtlema allaandmisele. Issanda suurepärased õpetajad on näidanud mulle, et vaimne püsimajäämise vägi tuleb sellest, kui jätkata tööd ka siis, kui teised annaksid alla. ‥

Luban teile, et kui annate endast parima, suurendab Jumal teie jõuvarusid ja tarkust” (Preesterluse ettevalmistused: „Mul on su abi vaja”. – 2011. a sügisene üldkonverents).

Mida president Eyring õpetas, mis motiveerib teid nägema usinasti vaeva Issanda teenistuses vaatamata sellele, kuidas teie jõupingutusi vastu võetakse?

Lugege ette Seitsmekümne liikme vanem Mervyn B. Arnoldi lugu preesterluse juhist, kes nägi usinasti vaeva ühe noore mehega, kuigi teda korduvalt tagasi lükati. Paluge õpilastel kuulata, mida see noor mees lõpuks oma preesterluse juhis nägi.

„Brasiilia Fortaleza koguduse juhatuse liikmena mõtles vend Marques koos teiste preesterluse juhtidega välja plaani, kuidas oma koguduse vähem aktiivsed liikmed taas aktiivseks muuta. Üks vähem aktiivsetest liikmetest oli noor mees nimega Fernando Araujo. Rääkisin hiljuti Fernandoga ja ta jutustas mulle oma kogemusest:

„Hakkasin pühapäevahommikuti surfivõistlustel osalema ega läinud enam Kiriku koosolekutele. Ühel pühapäevahommikul koputas vend Marques mu uksele ja küsis mu emalt, kes polnud liige, kas ta saaks minuga rääkida. Kui ema ütles talle, et ma magan, palus ta luba mind üles äratada. Ta ütles mulle: „Fernando, sa jääd kirikusse hiljaks!” Ta ei kuulanud mu vabandusi, vaid viis mu kirikusse.

Kuna järgmisel pühapäeval oli sama lugu, otsustasin ma kolmandal pühapäeval tema vältimiseks vara lahkuda. Väravat avades leidsin ma ta autos istumas ja pühakirju lugemas. Mind nähes ütles ta: „Tore! Oled vara üleval. Täna läheme ja otsime üles veel ühe noore mehe.” Rõhusin oma valikuvabadusele, kuid tema ütles: „Räägime sellest hiljem.”

Kui ma temast kaheksa pühapäeva lahti ei saanud, otsustasin ma sõbra juures magada. Olin järgmisel hommikul rannas, kui nägin ülikonna ja lipsuga meest enda poole jalutamas. Kui nägin, et see oli vend Marques, jooksin ma vette. Äkitselt tundsin kellegi kätt oma õlal. Vend Marques oli rinnuni vees! Ta võttis mul käest ja ütles: „Oled hiljaks jäänud! Lähme!” Kui vaidlesin, et mul pole midagi selga panna, vastas ta: „Riided on autos.”

Kui me tol päeval ookeanist välja tulime, olin ma vend Marquesi minule suunatud siirast armastusest ja murest liigutatud. ‥ Vend Marques pelgalt ei sõidutanud mind kirikusse – kvoorum kandis selle eest hoolt, et jääksin aktiivseks. Nad planeerisid üritusi, mis tekitasid minus tunde, et mind vajatakse ja tahetakse; sain endale kutse ja kvoorumi liikmetest said minu sõbrad”” (Strengthen Thy Brethren. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 46–47).

Selgitage, et Kiriku liikmetena on meil kõigil elus tähtis töö. Mormoni, Moroni ja vend Marquesi eeskuju saab meid nende ponnistuste juures innustada, kui oleme heidutatud või kui need, keda teenima peame, meid tagasi lükkavad.

Moroni 9:21–26

Mormon innustab Moronit ustav olema

Paluge õpilastel nimetada hiljutisi sündmusi nende kogukonnas, riigis või maailmas, mis võiksid inimesi heidutada.

Paluge õpilastel lugeda läbi Moroni 9:21–22, 25–26. Paluge neil otsida, millist nõu andis Mormon Moronile, mida Moroni sellistes heidutavates tingimustes tegema peaks. Aitamaks õpilastel neid salme analüüsida, esitage järgmised küsimused.

Millised sõnad ja fraasid osutavad nendes salmides Mormoni tunnetele oma poja Moroni vastu?
Mis pidi Mormoni soovituse kohaselt igavesti Moroni meeles puhkama? (Mn 9:25) Kuidas võiks Päästja ja Tema lepituse meelespidamisest meile abi olla, kui oleme heidutatud või pahelisusest ümbritsetud?
Mida saame õppida nendest salmidest selle kohta, kuidas reageerida raskustele ja meid ümbritseda võivale pahelisusele? (Õpilaste sõnastus võib erineda, kuid nende vastustes peaks kajastuma, et kui me oleme Jeesusele Kristusele ustavad, tõstab Ta meid üles ka siis, kui oleme raskustest ja pahelisusest ümbritsetud. Soovi korral kirjutage see põhimõte tahvlile ja soovitage õpilastel see oma pühakirjadesse kirjutada.)
Millised teie enda või teie lähedaste elukogemused näitavad, et see põhimõte on tõde?

Innustage õpilasi mõtisklema, kuidas olla Jeesusele Kristusele ustavam ja Tema suhtes tähelepanelikum, isegi kui nad on heidutatud ja pahelisusest ümbritsetud. Tunnistage, millist jõudu Jeesusele Kristusele ustav olemine teile andnud on.

Kommentaarid ja taustinfo

Moroni 9:18–20. „Tundetud”

Mormon selgitas oma pojale Moronile, et nende inimesed olid „ilma põhimõteteta ja tundetud” (Mn 9:20). Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, et sellise seisundini võib viia see, kui ei reageerita Püha Vaimu õhutustele ega peeta Jumala käske:

„Meie võime tunda kontrollib mitmeti meie käitumist, ja kui tunded õhutavad meid head tegema, aga me ei tee midagi, tuimendab tegevusetus tundemeelt. Jeesuse eriline tundlikkus ümberolijate vajaduste suhtes võimaldas vastuseks tegutseda.

Vaimse skaala teises otsas on sellised isikud nagu Nefi ekslikud vennad. Nefi märkas nende üha suurenevat tuimust vaimsete asjade suhtes: „Jumal on rääkinud teile vaikse, tasase häälega, aga te olite tundetud, nii et te ei suutnud tema sõnu tunda” (1Ne 17:45).

Kui oleme eksimustest liiga kaetud, siis meie vaimsed tundlad närbuvad ja meist saavad surelikult küündimatud. See võib juhtuda terve tsivilisatsiooniga. Kurtes oma pojale Moronile, mainib Mormon nefilaste ühiskonna mandumist. Üheks sümptomiks on nii sügav pahelisus, et Mormon ütles oma rahva kohta „tundetud” (Mn 9:20). Apostel Paulus kurtis Kiriku liikmeid laastava kõlvatuse üle Efesoses, kuna nad olid muutunud oma küllastumuses nii tuimaks, et olid „tundetud” (Ef 4:19). Seksist läbi imbunud ühiskond ei tunneta tegelikult oma kannatavate liikmete vajadusi, sest väljapoole suunatud armastuse tekkimise asemel pöörab see inimese isekalt enda peale mõtlema. Tuimus Jumala vaikse, tasase hääle õhutuste suhtes tähendab ühtlasi seda, et meil on küll kõrvad, kuid me ei kuule mitte üksnes Jumala õhutusi, aga ka inimeste palveid” (A Time to Choose, 1972, lk 59–60).

Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packer hoiatas meid veel ühe kasvava suundumuse eest, mis viib Vaimu kaotamiseni:

„Maailm muutub üha lärmakamaks. Riided, välimus ja käitumine on vabamad, lohakamad ja korratumad. Narkokultuuri iseloomustab hallutsinatsioone esilekutsuvate valgusesähvatuste saatel nilbete sõnadega, kõlaritest üürgav räme muusika. Selliste asjade erinevad variatsioonid leiavad meie noorte seas laialdast heakskiitu ja avaldavad neile suurt mõju. ‥

See suurema müra, elevuse ja konkurentsi ning väheneva mõõdukuse, väärikuse ning korralikkuse trend ei ole juhuslik, süütu ega ohutu.

Esimene käsk, mille sõjaväelist sissetungi kavandav komandör annab, on kommunikatsioonivahendite blokeerimine neil, keda ta tahab vallutada.

Vastase eesmärkidega ühtiv lugupidamatus ummistab nii meele kui ka vaimu õrnad ilmutuskanalid” (Reverence Invites Revelation. – Ensign, nov 1991, lk 22).