Moosia 21–22

Sissejuhatus

Kui Limhi rahval ei õnnestunud end kolmel korral laamanlaste orjusest vabastada, pöördusid nad lõpuks pääsemiseks Issanda poole. Seejärel saabus Lehhi-Nefi maale Ammon oma vendadega. Sõlminud lepingu, et nad teenivad Issandat, põgenes Limhi rahvas laamanlaste orjusest ja Ammon juhatas nad Sarahemlasse.

Õpetamissoovitused

Moosia 21:1–22

Kui Limhi rahvas hakkab laamanlastele vastu ja saab kolm korda lüüa, alandavad nad end Issanda ees ja neid hakkab saatma edu

Kirjutage tahvlile sõnad vangistus ja vabastamine.

Milliseid kujutelmi nendele sõnadele mõtlemine teis tekitab?
Milliseid emotsioone need sõnad teis tekitavad?
Mis on neil sõnadel ühist päästmisplaaniga?

Selgitage, et peatükkides Moosia 21–24 on kirjas lood kahest inimrühmast, kes olid laamanlaste vägede vangistuses ja kelle Issand lõpuks päästis. Peatükkides Moosia 21–22 loeme me Limhist ja tema rahvast, kes vangistati nende süütegude tulemusena. Nende füüsilises vangistuses peegeldus vaimne vangistus, mida nad oma pattude pärast kogesid. Teise rühma lugu peatükkides Moosia 23–24 tuleb käsitlemisele järgmises õppetunnis. See räägib Alma rahvast, kellele pärast nende ristimist said osaks vangistus ja kannatused. Mõlemad lood õpetavad tähtsaid tõdesid Issanda väest päästa meid patust ja kannatustest. Innustage õpilasi mõtlema Issanda väele meid patust päästa, kui nad uurivad rahva vangistuse ja pääsemise kohta peatükkidest Moosia 21–22.

Paluge õpilastel lugeda läbi Moosia 21:2–6. Paluge neil leida sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad Limhi ja tema rahva läbielamisi ja nende tundeid selle kohta. Rõhutamaks raskusi, millega Limhi rahvas silmitsi seisis, julgustage soovi korral õpilasi salmis Moosia 21:5 ära märkima fraasi „neil ei olnud mingit võimalust end ‥ vabastada”.

Millised üksikasjad salmis Moosia 21:6 vihjavad, et rahvas polnud end veel alandanud ega Issanda poole pöördunud?
Millist lahendust pakkus Limhi rahvas kannatuste leevendamiseks?

Võtke kokku Moosia 21:7–12, rääkides õpilastele, et Limhi rahvas läks kolm korda lahingusse, et end laamanlaste käest vabastada, kuid sai lüüa ja kannatas iga kord suuri kaotusi.

Kuidas võis rahvas sellele reageerida, kui neil end kolmandat korda vabastada ei õnnestunud?

Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Moosia 21:13–16, et saada teada, kuidas inimesed reageerisid. Esitage soovi korral mõned või kõik järgmised küsimused:

Kuidas rahvas pärast kolmandat lüüasaamist muutus?
Miks oli Issand Moosia 21:15 kohaselt aeglane nende palveid kuulma?
Mida ütles Abinadi salmides Moosia 11:23–25 selle kohta, mida rahvas peab tegema, enne kui Issand nende palveid kuulda võtab ja nad vabastab?
Kuigi rahvast ei vabastatud vangistusest otsekohe, siis kuidas Issand neid õnnistas, kui nad meelt parandama hakkasid? (Kui õpilased vastavad, innustage neid soovi korral salmis Moosia 21:16 ära märkima fraasi „tasapisi hakkas neid maal saatma edu”.)
Mida õpetab see sellest, mida teeb Issand, kui inimesed end alandavad ning hakkavad meelt parandama ja Teda appi hüüdma?

Võtke kokku Moosia 21:16–22, selgitades, et kogu ülejäänud aja, mil Limhi rahvas oli orjuses, aitas Issand neil edeneda, nii et nad ei tundnud nälga. Ka ei olnud „laamanlaste ja Limhi rahva vahel ‥ enam rahutusi” (Mo 21:22).

Paluge õpilastel mainida põhimõtteid, mida nad Limhi rahva loost õppisid. Kuigi õpilased võivad tuua välja erinevaid põhimõtteid, veenduge, et nad mõistavad, et kui me alandame end, hüüame Issanda poole ja parandame meelt pattudest, kuuleb Tema meie palveid ja kergendab omal ajal meie patukoormat. (Soovi korral kirjutage see põhimõte tahvlile. Võite paluda ka õpilastel see oma pühakirjades salmide Moosia 21:15–16 kõrvale või oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse kirjutada.)

Kuidas võiks meile sellest kasu olla, kui peaksime ootama, et Issand meid patukoormast vabastab?

Aitamaks õpilastel õpitut rakendada, andke neile mõni hetk, et järgmiste küsimuste üle mõtiskleda ja vastused pühakirjade uurimise päevikusse kirjutada. (Soovi korral kirjutage küsimused tahvlile.)

Kuidas otsin Issanda väge, et pattudest pääseda?
Kuidas on mind tasapisi edu saatnud, kui olen Issanda abi otsinud?

Moosia 21:23–22:16

Limhi, Ammon ja Giideon teevad üheskoos tööd, et aidata rahval orjusest pääseda ja Sarahemlasse naasta

NB! Soovi korral tuletage õpilastele meelde, et Moosia 7. ja 8. peatükis on kirjas lugu sellest, kuidas Ammon ja ta vennad kuningas Limhi ja ta rahva leidsid. Järgmises 14 peatükis, Moosia 9–22, räägitakse Limhi rahva ajaloost, mis sai alguse u 80 aastat enne, kui Ammon nad leidis. See ajalugu lõppeb mõnede sündmuste ümberjutustamisega, mida käsitleti eelnenud peatükkides. Sel põhjusel võeti suur osa Moosia 21:23–30 sisust läbi Moosia 7.–8. peatükki ja Moosia 18. peatükki käsitlevates õppetundides. Aitamaks õpilastel meenutada salmides Moosia 21:23–30 kirjas olevaid sündmusi, vaadake soovi korral lühidalt üle Moosia 7–24 rännakud selle käsiraamatu lõpus olevast lisast.

Meenutage õpilastele, et Limhi rahvas tõdes, et neile said osaks kannatused, kuna nad hülgasid Issanda kutse meelt parandada (vt Mo 12:1–2; 20:21). Tunnistanud nõnda oma patte, tegi Limhi rahvas algust meeleparanduse ja pöördumisega. Lugege ette järgmine meeleparanduse definitsioon:

„[Meeleparandus] on oluline selleks, et sa oleksid õnnelik selles elus ja kogu igavikus. Meeleparandus on midagi palju enamat, kui üksnes eksimuste tunnistamine. See on meeles ja südames toimuv muutus. ‥ Selle juurde kuulub patust eemale pööramine ja andekssaamiseks Jumala poole pöördumine. See on ajendatud armastusest Jumala vastu ja siirast soovist Tema käskudele kuuletuda” (Usule Truu: Evangeeliumi teatmik, 2005, lk 94).

Paluge õpilastel lugeda läbi Moosia 21:32–35. Paluge neil leida sõnad ja fraasid, millest nähtub, et Limhi ja tema rahvas olid parandanud meelt ja pööranud oma südame Issanda poole. Soovi korral paluge neil need sõnad ja fraasid ära märkida. Paluge mõnedel õpilastel leitut jagada. (Nende vastustes peaks sisalduma, et Limhi ja paljud tema rahvast olid sõlminud lepingu teenida Jumalat ja pidada Tema käske, et nad soovisid saada ristitud ning et nad tahtsid kogu südamest Jumalat teenida.)

Järgnev tegevus aitab õpilastel näha, et Issand aitas Limhi rahval orjusest põgeneda, kui nad pidasid au sees oma lepingut Teda teenida ja Tema käske pidada. Kirjutage enne tunni algust tahvlile järgnevad küsimused ja pühakirjaviited:

Kuidas oli Ammoni ja tema vendade saabumine vastus Limhi rahva palvetele? (Vt Mo 7:14–15, 18–20; 21:14–15, 22–24.)

Mida tegi Limhi rahvas Giideoni juhatusel veel, lisaks Issanda abi otsimisele palve kaudu, et vabastatud saada? (Vt Mo 21:36; 22:1–10.)

Millised üksikasjad neis salmides osutavad sellele, et Issand aitas Limhi rahval turvaliselt põgeneda? (Vt Mo 22:11–16; 25:15–16.)

Jagage õpilased kolme rühma. Paluge igal rühmal valmistuda vastama ühele küsimusele tahvlil, uurides juuresolevaid pühakirjasalme. Paluge mõne minuti pärast igast rühmast ühel õpilasel ettevalmistatud vastused ette kanda. Õpilastel oleks ühtlasi paras aeg lisada „Limhi rahva põgenemine” oma ülevaatlikule joonisele peatükkides Moosia 7–24 kirjeldatud rännakutest. (Lõplik joonis on ära toodud käsiraamatu lõpus olevas lisas.) Soovi korral paluge õpilastel vaadata ka Mormoni Raamatu järjehoidjalt, mis Limhi rahvaga lõpuks juhtub (vt Mo 22:13–14).

Märkige, et kuigi me ei pea otsima vabastust füüsilisest orjusest, mida tegi Limhi rahvas, on meil kõigil vaja vabaneda patust.

Mida olete õppinud peatükkidest Moosia 21–22, mis oleks julgustuseks igaühele, kellel oleks vaja Issanda väel patust vabaneda?

Tunnistage lõpetuseks Issanda väest meid patust vabastada. Rõhutage, et kui me alandame end, hüüame Issanda poole ja parandame meelt pattudest, kuuleb Ta meie palveid ja kergendab omal ajal meie patukoormat.

Kommentaarid ja taustinfo

Moosia 21:15, 29–30. Patust tulevatel kannatustel võib olla eesmärk

Kui patustame ega taha teha meeleparandust, nagu kuningas Limhi rahvas, toome me endale täiendavat valu – mõnikord füüsilist, kuid alati vaimset. Vanem Kent F. Richards Seitsmekümnest selgitas, kuidas valul võib olla oluline osa meie vaimses tervenemises ja kasvus:

„Valu on tervenemise mõõdupuu. Valu õpetab olema kannatlik. ‥

Vanem Orson F. Whitney on kirjutanud: „Ükski valu, mida kannatame, ükski katsumus, mida kogeme, pole asjata. Need aitavad meil õppida, arendada selliseid omadusi nagu kannatlikkus, usk, meelekindlus ja alandlikkus. ‥ Läbi valu ja kannatuste, vaeva ja katsumuste õpime asju, mille õppimiseks oleme siia tulnud.”

Samamoodi on öelnud vanem Robert D. Hales:

„Valu muudab meid alandlikuks, andes meile võimaluse mõtiskleda. Olen valu kogemise eest tänulik. ‥

Õppisin, et füüsiline valu ja keha tervenemine pärast rasket operatsiooni on hämmastavalt sarnane hingelisele valule ja hinge tervenemisele meeleparanduse läbi”” (Lepitus võtab kogu valu. – 181. kevadine üldkonverents, apr 2011, lk 12).

Moosia 21:15–16. Kuidas te suhtute kannatustesse?

Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, millist suhtumist peaksime kannatuste ajal vältima ja millise suhtumise arendamise poole püüdlema:

„Issand tuleb appi jumaliku väega, kui otsida vabastust alandlikult ja usuga Jeesusesse Kristusesse.

Ärge öelge: „Keegi ei mõista mind, ma ei oska seda lahendada ega leida abi, mida mul vaja on.” Sellised märkused on ennasthävitavad. Keegi ei saa teid aidata ilma teie enda usu ja jõupingutusteta. See on vajalik teie isiklikuks arenguks. Ärge oodake elu, mis oleks praktiliselt ebamugavusteta, valutu, pingeteta, väljakutseteta või muredeta, sest need on vahendid, mida armastav Isa kasutab meist igaühe kasvu ja arusaamise tiivustamiseks. Nagu pühakirjades korduvalt kinnitatakse, teid aidatakse, kui rakendate usku Jeesusesse Kristusesse. ‥ Usk Kristusesse tähendab Tema usaldamist, Tema õpetuste usaldamist. See viib omakorda lootuseni ja lootus toob ligimesearmastust, Kristuse puhast armastust – seda rahulikku tunnet, mis tuleb, kui tunnetame Tema muret, Tema armastust ja Tema võimet meid oma ravitseva väega terveks teha või meie koormaid kergendada” (To Be Healed. – Ensign, mai 1994, lk 8).