53. õppetund

Moosia 3

Sissejuhatus

Jätkates oma rahvale kõnelemist, andis kuningas Benjamin edasi sõnad, mida ingel oli rääkinud talle Jeesuse Kristuse teenimistöö kohta. Kuningas Benjamin tunnistas, et need, kes on teinud pattu, võivad saada päästetud, kui neil on usku Jeesusesse Kristusesse ja nad parandavad meelt. Ta õpetas ka, et inimene, kes alistub Püha Vaimu kutsele, jätab Jeesuse Kristuse lepituse kaudu maha loomupärase inimese ja saab pühaks (vt Mo 3:19).

Õpetamissoovitused

NB! Kui innustasite õpilasi eelmises õppetunnis õppima pähe ja rakendama salmi Moosia 2:17, siis andke neile soovi korral võimalus täna oma kogemustest rääkida. Jälgige, et see kordamine ei võtaks liiga palju aega. Varuge piisavalt aega, et arutada Moosia 3. peatükis olevaid õpetusi ja põhimõtteid.

Moosia 3:1–10

Kuningas Benjamin annab edasi ingli sõnad Jeesuse Kristuse lepituse kohta

Näidake tühja klaasi ja anumat veega. Paluge ühel õpilasel näidata, kui palju vett ta klaasi valaks, kui keegi sooviks seda vaid maitsta. Seejärel paluge õpilasel näidata, kui palju ta valaks inimesele, kes tahab oma janu kustutada. Paluge õpilastel mõelda järgmisele küsimusele:

• Kui vesi sümboliseeriks rõõmu, kui palju rõõmu te oma klaasi tahaksite?

Selgitage õpilastele, et Moosia 3. peatüki õpetused aitavad neil mõista, kuidas täituda rõõmuga.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 3:2–5. Paluge õpilastel kindlaks teha, kellelt sai kuningas Benjamin oma sõnumi, mis on kirjas Moosia 3. peatükis.

Rõhutage, et Moosia 3. peatükis kuulutab ingel „rõõmusõnumeid suurest rõõmust” (Mo 3:3). Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Moosia 3:5–10. Paluge klassil otsida sõnu ja väljendeid, mis aitaksid neil veelgi enam Jeesuse Kristuse missiooni tunnustada. Võiksite neile soovitada need sõnad ja väljendid ära märkida. Paluge mõnedel õpilastel leitud sõnu ja väljendeid jagada.

• Mida aitab Moosia 3:7 teil mõista Päästja missioonist?

• Miks pidi see sõnum ingli sõnul suurt rõõmu tooma?

Paluge õpilastel Moosia 3:5–10 oma pühakirjade uurimise päevikus või vihikus ühe lausega kokku võtta. Kui neil on olnud kirjutamiseks piisavalt aega, paluge mõnedel neist kirjapandut teistega jagada. Õpilaste kokkuvõtetest peaks väljenduma, et nad mõistavad ingli õpetust, et Jeesus Kristus kannatas, et päästa meid meie pattudest.

Selleks, et õpilaste vastustes selgusele jõuda, võite te esitada neile järgmise küsimuse:

• Millised tunded teid valdavad, kui mõtlete, mida Päästja teie heaks teinud on?

Esitage küsimusi, mis kutsuvad õpilasi oma tunnetest rääkima ja tunnistust jagama

Selleks, et aidata õpilastel valmistuda oma tunnetest rääkima ja tunnistust jagama, võiksite esitada küsimusi, mis aitavad neil mõtiskleda oma kogemuste üle seoses arutamisel oleva põhimõtte või õpetusega. Võiksite küsida „Kuidas olete jõudnud teadmiseni, et … ?” või „Millal olete tundnud … ?” Seejärel paluge neil jagada oma kogemusi ja tundeid. Kui nad seda teevad, saab Püha Vaim neile ja nende klassikaaslastele tõde tunnistada.

Selleks. et aidata õpilastel Päästja kannatusi põhjalikumalt mõista, lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem James E. Talmage’i sõnad:

„Kristuse surmaheitlus aias on nii oma intensiivsuselt kui ka põhjuselt piiratud mõistuse jaoks mõistetamatu. ‥ Ta heitles ja ägas koorma all, mis oleks kujuteldamatu kõigi teiste inimeste jaoks, kes on iial maa peal elanud. See polnud pelk füüsiline valu ega emotsionaalne ahastus, mis pani teda kannatama sellist piina, et igast poorist verd valada, vaid vaimne hingepiin, mida Jumal üksi võib kogeda. ‥ Sel ahastusetunnil seisis Kristus silmitsi kõigi õudustega, mida Saatan, „selle maailma vürst”, suudab tekitada, ja sai nendest jagu. ‥ Mingil tõelisel ja kohutavalt reaalsel, olgugi et inimesele mõistetamatul viisil, võttis Päästja enda kanda inimkonna patukoorma Aadamast maailma lõpuni” (Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 613).

Moosia 3:11–27

Kuningas Benjamin tunnistab, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu saame me jätta maha loomupärase inimese ja saada pühaks

Öelge õpilastele, et kuningas Benjamin rääkis, kuidas ingel oli kirjeldanud erinevaid inimrühmi ja kuidas Jeesuse Kristuse lepitus iga rühma puhul rakendub. Kirjutage tahvlile järgmised küsimused. Paluge õpilastel lugeda läbi Moosia 3:11–13, 16, ja otsida vastuseid järgmistele küsimustele:

Kuidas rakendub lepitus:

neile, kes surevad evangeeliumist teadmata;

neile, kes mässavad Jumala vastu ja teevad tahtlikult pattu;

lastele, kes surevad enne vastutusikka jõudmist?

Jätke õpilastele piisavalt aega ja paluge neil seejärel nendele küsimustele vastata. (Aitamaks neil vastata esimesele küsimusele, võite paluda neil lugeda salme ÕL 137:7–10. Aitamaks neil vastata kolmandale küsimusele, võite paluda neil lugeda salme Mn 8:8, 17 ja ÕL 29:46–47.)

Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Dallin H. Oaksi sõnad lepituse mõjust kõikidele Taevase Isa lastele:

„Me ‥ loeme, et „tema veri lepitab nende patud, ‥ kes on surnud, teadmata Jumala tahet nende suhtes, ehk kes on teadmatult patustanud” (Mo 3:11). Sarnaselt „lepitab Kristuse veri [väikeste laste eest]” (Mo 3:16). Need õpetused, et lepituse ülestõstev ja puhastav vägi on mõeldud kõikidele, on vastuolus väitega, et Jumala arm päästab vaid mõned üksikud väljavalitud. Tema arm on kõigi jaoks. Need Mormoni Raamatu õpetused avardavad meie vaatevälja ja aitavad meil paremini mõista Jumala kõikehõlmavat armastust ja Ta lepituse mõju, mis ulatub kõikide inimesteni kõikjal” (All Men Everywhere. – Ensign või Liahona, mai 2006, lk 77).

• Milline põhimõte selgub salmist Moosia 3:12 selle kohta, kuidas lepitus meie puhul rakendub? (Meid päästetakse meie pattudest, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja parandame meelt.)

• Mis juhtub selle salmi põhjal nendega, kes ei taha rakendada usku Jeesusesse Kristusesse ja meelt parandada?

Märkige, et Moosia 3:19 on kuldsalm. Võiksite õpilasi innustada seda salmi eriliselt ära märkima, nii et nad võiksid selle kergesti üles leida. Samuti pöörake tähelepanu sellele, et salmis Moosia 3:19 võtab ingel kasutusele väljendi „loomupärane inimene”. Aitamaks õpilastel neid sõnu mõista, lugege Pühakirjajuhist ette järgmine selgitus:

Loomupärane inimene on „inimene, kes laseb end mõjutada pigem kirel, ihal, himul ja lihalistel aistingutel kui Püha Vaimu õhutustel. Selline inimene suudab mõista füüsilisi, mitte aga vaimseid asju. Kõik inimesed on lihalikud ehk surelikud Aadama ja Eeva langemise tõttu. Iga inimene peab uuesti sündima Jeesuse Kristuse lepituse kaudu” (Pühakirjajuht: „Loomupärane inimene”, http://www.lds.org, valida eesti keel).

Kirjutage tahvlile järgmised küsimused. Paluge õpilastel otsida küsimustele vastuseid, uurides omaette salmi Moosia 3:19.

Moosia 3:19 on kuldsalm. Viidake õppetunni lõpus leiduvale õpetamisideele, et aidata õpilastel see kuldsalm selgeks õppida.

Kuidas kirjeldas ingel loomupärase inimese suhet Jumalaga?

Kuidas selle salmi järgi loomupärast inimest maha jätta?

Märkige, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu teeb inimene midagi enamat ega lakka pelgalt loomupärane inimene olemast. Temast saab püha. Lisaks sellele, et Päästja meid pattudest päästab, muudab Ta meid paremateks inimesteks, kui me ise iial olla saaksime. Ta aitab meil saada rohkem Tema sarnaseks. Aitamaks õpilastel seda õpetust mõista, lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari sõnad.

„Selleks, et minna Jehoova mäele ja seista Ta pühas paigas, nõutakse nii süütuid käsi kui ka puhast südant (vt Ps 24:3–4).

„Lubage mul pakkuda, et kätelt saab puhtaks selle käigus, kui jäetakse maha loomupärane inimene ning kui saadakse jagu patust ja elu halbadest mõjudest Päästja lepituse vahendusel. Südamelt saab puhtaks, kui võtta vastu Tema tugevdav vägi teha head ja saada paremaks. Kõik meie väärilised soovid ja head teod, nii vajalikud kui need ka poleks, ei suuda kunagi saavutada süütuid käsi ja puhast südant. Jeesuse Kristuse lepitus kannab hoolt nii puhastava ja lunastava väe eest, mis aitab meil saada jagu patust, kui ka pühitseva ja tugevdava väe eest, mis aitab meil saada paremaks, kui me seda eales suudaksime ainult omaenda jõule lootes. Piiritu lepitus on mõeldud nii meis kõigis oleva patustaja kui ka püha jaoks” (Süütud käed ja puhas süda. – 2007. a sügisene üldkonverents).

Aitamaks õpilastel salmist Moosia 3:19 õpitu kokku võtta, küsige neilt järgmist:

• Milliseid evangeeliumi tõdesid leiate salmist Moosia 3:19?

Õpilased võivad nimetada sellest salmist erinevaid õpetusi, kaasa arvatud järgmised:

Loomupärane inimene on Jumala vaenlane.

Kui me alistume Püha Vaimu kutsele, jätame me maha loomupärase inimese.

Kristuse lepituse kaudu võime me jätta maha loomupärase inimese ja saada pühaks.

Paluge õpilastel vastata ühele järgmistest küsimustest oma pühakirjade uurimise päevikus. (Soovi korral kirjutage need küsimused enne tundi tahvlile, jagage välja paberil või lugege aeglaselt ette, et õpilased saaksid kirjutada need oma pühakirjade uurimise päevikusse.)

• Mida saan mina teha, et alistuda Püha Vaimu kutsele veel täielikumalt? Mida ma teen järgmise nädala jooksul, et selles valdkonnas oma elus paremaks saada?

• Millist lapsele iseloomulikku omadust, mis on kirjas salmis Moosia 3:19, pean kõige enam arendama? Mida ma teen järgmise nädala jooksul, et seda omadust arendada?

Aitamaks õpilastel tunnustada veelgi enam Päästja lepitust, lugege neile ette Moosia 3:23–26. Selgitage, et väljend „viha karikas” 26. salmis viitab kannatustele, mis saavad lõpuks osaks neile, kes patustavad tahtlikult ega tee meeleparandust. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette ÕL 19:16–19. Paluge õpilastel panna tähele sõna karikas 18. salmis.

• Mida on Jeesus Kristus teinud, et me ei peaks jooma „Jumala viha karikast”? (Ta on joonud ise sellest karikast, võttes enda kanda karistuse meie pattude eest. Kui me tõeliselt meelt parandame, ei pea me seda karistust kandma.)

Lõpetuseks jagage oma tunnistust õppetunnis arutatud tõdedest.

Kuldsalm – Moosia 3:19

Aitamaks õpilastel õppida pähe Moosia 3:19, jagage nad paaridesse. Paluge neil lugeda Moosia 3:19 valjusti ette, üks sõna korraga, lugedes iga järgnevat sõna kaaslasega kordamööda. Paluge neil seda ülesannet mõned korrad korrata. Soovi korral võite tuua tegevusse vaheldust, paludes kummalgi kaaslasel lugeda korraga kaks-kolm sõna.

Selle tegevuse kordamine aitab õpilastel tutvuda salmi sisuga ja neil on lihtsam terve salm pähe õppida. Tehke neile ülesandeks Moosia 3:19 iseseisvalt pähe õppida.

NB! Võttes arvesse tänase õppetunni olemust ja mahtu, võite kasutada seda tegevust mõnel teisel päeval, kui teil on selleks rohkem aega.

Kommentaarid ja taustinfo

Moosia 3:5–11. Jeesuse Kristuse lepitusest õppimine

Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, et peaksime püüdma mõista Jeesuse Kristuse lepitusest kõike, mis võimalik:

„Surelikkuses ei suuda keegi meist iial täielikult mõista seda kasu, mida annab lepitus.

Igaüks meist peaks mõistma Jeesuse Kristuse lepituse tähtsust nõnda, et see oleks vankumatuks alusmüüriks, millele rajada oma elu. Ajal, mil maailm järjest vabameelsemaks muutub, ning ausus, vooruslikkus ja kõlbeline puhtus täitmatute isude ees ikka rohkem tagaplaanile taanduvad, annab Jeesuse Kristuse lepituse mõistmine ja usk sellesse meile tarvilikku jõudu ja tarkust, et elus edasi jõuda. See annab enesekindlust katsumustes ja rahu, kui oleme segaduses.

Töötagem välja omaenda õppeplaan, et mõista ja hinnata paremini neid võrratuid, igikestvaid ja arvamatuid vilju, mida Jeesus Kristus – meie Päästja ja Lunastaja – Jumalalt antud ülesande täiusliku täitmisega kaasa tõi. Pühakirjade lugemine ühes mõtisklemise ja siiraste palvetega suurendavad Tema hindamatu lepituse mõistmist ja tänulikkust selle eest. Ka järjepidevalt templis käies võime Jeesusest Kristusest ja Tema lepitusest vägevaid õppetunde saada” (Ta elab, kiitus olgu Tal’! – 180. kevadine üldkonverents, apr 2010).

Moosia 3:19. Sakrament ja pühaks saamine

Vanem Quentin L. Cook Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kuidas on omavahel ühendatud sakrament ja meie püüdlused saada „pühaks Issanda Kristuse lepituse kaudu” (Mo 3:19):

„Sakramendikoosolek on püham kui ükski teine koosolek Kirikus. Pärast ülestõusmist seadis Päästja sakramendi sisse nefilaste seas. Kui meie tahame olla Tema jüngrid ja Tema Kiriku pühendunud liikmed, tuleb meil sakramenti meeles ja au sees pidada. Seeläbi saab igaüks meist näidata murtud südame ja kahetseva vaimuga oma valmisolekut Päästjat järgida, meelt parandada ja saada pühaks Kristuse lepituse läbi” (Me järgime Jeesust Kristust. – 180. kevadine üldkonverents, apr 2010).

Täiendav õpetamissoovitus

Moosia 3:23–26. Sakramendi võtmine meenutab meile lepitust

Õppetund lõpeb aruteluga, kuidas need, kes meelt ei paranda, joovad lõpuks „Jumala viha karikast” (vt Mo 3:23–26) ja kuidas Päästja oli nõus jooma kibedast karikast meie nimel (vt ÕL 19:16–19). Paluge arutelu käigus ühel õpilasel lugeda ette ÕL 20:78–79.

• Kuidas on need salmid seotud salmidega Moosia 3:26 ja ÕL 19:18? (Veenduge, et õpilased mõistavad, et sakramenditops, millest me igal nädalal joome, meenutab Päästja kannatusi meie eest – Tema joodud kibedat karikat – ja õnnistusi, mida saame Tema lepituse kaudu, kui peame oma lepinguid.)