49. õppetund
Enos
Sissejuhatus
Olles mõelnud oma isa sõnade üle, palvetas Enos oma pattude andekssaamiseks ja talle andestati. Seejärel palvetas ta nefilaste ja laamanlaste vaimse heaolu eest ja veetis oma elu nende pääste nimel töötades.
Õpetamissoovitused
Enose 1:1–8
Olles mõelnud oma isa sõnade üle, palvetas Enos oma pattude andekssaamiseks ja talle andestati
Kirjutage tahvlile mu hing nälgis. Paluge õpilastel mõelda ajale, mil nad olid väga näljased.
-
Milliste sõnadega te kirjeldaksite, mida te tunnete, kui olete näljane? (Õpilased võivad kirjeldada nälga kui tühjusetunnet, valu, nõrkust või tahet kõhtu täis süüa.)
-
Mida võis inimene silmas pidada, öeldes „mu hing nälgis”? (Vaimset tühjusetunnet, valu, nõrkust, soovi saada vaimset kosutust.)
Paluge õpilastel mõelda ajale, mil nende hing nälgis. Selgitage, et täna uurivad nad ühe inimese kogemust, kelle hing nälgis. Riputage üles pilt „Enos palvetamas” (62604; Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 72).
-
Mida te teate pildil oleva inimese kohta? (Kui õpilased kahtlevad, selgitage, et pildil on Enos, kes oli Lehhi ja Saaria pojapoeg ning Jaakobi poeg. Tema kätte usaldati vahetult enne ta isa surma väikesed plaadid (vt Jb 7:27).)
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Enos 1:1, 3. Paluge ülejäänutel kuulata, kuidas oli Jaakob Enost mõjutanud. Paluge mõnel õpilasel rääkida teistele, mida nad leidsid.
Riputage tahvlile järgnev tabel. (Aja kokkuhoiuks võiksite soovi korral tabeli juba enne tunni algust tahvlile riputada.) See tabel on koostatud selleks, et aidata õpilaste rühmadel Enose 1:2–8 uurimisel Enose kogemuse eri aspektidele keskenduda.
Mida Enos soovis? |
Mida Enos tegi? |
Enose tegude tulemused |
---|---|---|
Selgitage, et mõeldes oma isa õpetustele, koges ta vaimseid tundeid, mis panid teda tegema teatud asju, mis omakorda viisid tema elus teatud tulemuseni.
Jagage õpilased kolme rühma. Lugege ette Enose 1:2–8. Paluge esimesel rühmal otsida lugemise ajal fraase, mis näitavad Enose soove. Teisel rühmal paluge selgitada välja, mida Enos tegi. Kolmandal rühmal paluge otsida välja Enose soovide ja tegude tulemused. (Juhtige tähelepanu sellele, et tabelis toodud salmid sisaldavad iga rühma ülesandega seotud infot.)
Olles lõpetanud Enose 1:2–8 ettelugemise, paluge esimese rühma õpilastel rääkida, milliseid Enose soovidega seotud fraase nad leidsid. Paluge neil nimetatud fraasid ka tahvlile kirja panna. Soovi korral innustage õpilasi neid fraase oma pühakirjades ära märkima. Õpilased võivad mainida selliseid fraase nagu „pattude andeksandmine”, „igavene elu” ja „pühade rõõm”.
Kui esimene veerg on täidetud, paluge õpilastel üle vaadata Enose 1:4 algus. Paluge neil leida, mida koges Enos, kui tema isa sõnad „igavesest elust ja pühade rõõmust vajusid [talle] sügavale ‥ südamesse” (En 1:3). Õpilased peaksid märkama fraasi „ja mu hing nälgis”. (Soovi korral innustage õpilasi, et nad selle fraasi oma pühakirjades ära märgiksid.)
-
Kuidas võib mõtlemine prohveti õpetustele, mis on seotud igavese elu ja pühade rõõmuga, panna inimese hinge nälgima? (See võib aidata inimesel soovida olla vääriline olema koos Issandaga ja soovida tunda rõõmu, mis tuleb evangeeliumi järgi elamisest.)
Juhtige tähelepanu sellele, et Enos soovis samuti oma patud andeks saada. Selgitage, et fraas „mu hing nälgis” võib viidata patust tulenevale vaimse tühjuse tundele. Samuti võib see viidata inimese igatsusele saada Issandaga lähedasemaks ja Temalt õppida.
-
Miks paneb patt meid vaimset tühjust tundma? (Patu tagajärjel lahkub meist Püha Vaim ja me tunneme, et oleme Issandast kaugel.)
Selleks, et aidata õpilastel endid Enose kogemusega seostada, paluge neil vaikselt mõtiskleda selle üle, kas neil on veidi Enose kirjeldatud hinge näljaga seotud tundeid.
Selleks, et aidata õpilastel näha, et Enos rahuldas oma hinge nälja, paluge teise ja kolmanda rühma õpilastel rääkida, mida nemad leidsid ja kirjutada oma vastused tahvlile. Vastuste hulka peaks kuuluma „heitlus ‥ Jumala ees”, „hüüd[is] teda vägevas palves” ja „[rakendas] us[ku] Kristusesse”.
-
Kuidas võib fraas „heitlus ‥ Jumala ees” kirjeldada inimese püüet saada patud andeks? (Juhtige tähelepanu sellele, et Enos ei heidelnud Jumalaga, vaid olles Jumala ees palves. See heitlus näitab, et Enosel oli raske näidata Taevasele Isale oma soovide siirust ja valmisolekut parandada meelt, tehes oma elus vajalikke muudatusi.) Miks on heitlus hea sõna kirjeldamaks meie püüdeid meelt parandada?
-
Milliseid tõendeid te näete salmis Enose 1:4 selle kohta, et Enos oli siiras, kui ta otsis oma pattudele andestust? (Vajadusel aidake õpilastel mõista, et anumine tähendab alandlikult ja härdalt palumist.)
-
Kuidas saame Issandalt andestust otsides näidata, et oleme siirad? (Võiksite juhtida tähelepanu sellele, et meie palved ei pea olema sama pikad kui Enosel, kuid need peavad olema siirad.)
Selleks, et aidata õpilastel mõista, millised olid Enose palve tulemused, paluge kolmanda rühma õpilastel rääkida, mida nad leidsid ja panna oma vastused tahvlile kirja. Vastuste hulka peaksid kuuluma „sinu patud on sulle andeks antud”, „mu süü oli ära pühitud” ja „sinu usk on sind terveks teinud”. (Soovi korral selgitage, et terveks saamine tähendab patust tervenemist või puhtaks saamist.)
-
Mis võimaldas Enose 1:7–8 kohaselt Enosel patud andeks ja ise terveks saada? (Tema usk Jeesusesse Kristusesse.)
-
Mida võime Enoselt õppida meie pattude andekssaamise protsessi kohta? (Lisaks teistele tõdedele, mida õpilased võivad mainida, veenduge, et nad mõistavad, et kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, võidakse meie patud meile andeks anda ja me võime saada terveks.) Miks on meil nende õnnistuste saamiseks vajalik rakendada usku Jeesusesse Kristusesse? (Jeesus Kristus lepitas meie patud. Me võime saada terveks ainult tänu Tema lepitusele.)
-
Kuidas teadis Enos salmide Enose 1:5–6 kohaselt, et talle on andeks antud? (Soovi korral võiksite juhtida tähelepanu sellele, et hääl, millest räägitakse Enose 1. peatüki 5. salmis, oli hääl, mis tuli Enose meeltesse (vt En 1:10).)
-
Kuidas te võite teada, et teie patud on teile andeks antud?
Lugege selle viimase küsimuse arutelu osana ette Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi sõnad:
„Kui me oleme kord tõeliselt meelt parandanud, eemaldab Kristus meie pattudega kaasnenud süükoorma. Me võime ise teada, et meile on andestatud ja et meid on puhtaks tehtud. Püha Vaim kinnitab seda meile. Tema on patust puhastaja. Suuremat tunnistust andestusest pole” (Point of Safe Return. – Ensign või Liahona, mai 2007, lk 101).
-
Millist abi saame teadmisest, et kui me siiralt meelt parandame, võtab Kristus ära meie pattude süükoorma?
Paluge õpilastel vaikselt mõtiskleda järgmiste küsimuste üle:
-
Millal olete tundnud, et Issand on teile teie patud andeks andnud?
-
Kuidas te rakendasite usku Jeesuse Kristuse lepitusse?
-
Kuidas te teadsite, et teile on andeks antud?
-
Kas olete hiljuti tundnud Issanda andestust?
Tunnistage, et meile antakse andeks, kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse ja parandame siiralt meelt oma pattudest. Tänu Päästjale võib meie süü saada ära pühitud ja me võime saada terveks.
Enose 1:9–27
Enos palvetab nefilaste ja laamanlaste vaimse heaolu eest ning teeb nende pääste nimel usinalt tööd
Joonistage tahvlile järgnev joonis. Selgitage, et pärast seda, kui Enos oli palvetanud enda eest, hakkas ta palvetama teiste heaolu eest. Laske õpilastel töötada paaridena. Paluge õpilastel igas paaris lugeda kordamööda ette Enose 1:9–14. Paluge neil selgitada välja kaks inimrühma, kelle eest Enos palvetas ja mida ta kummalegi palus. Kui õpilased on leitud vastused andnud, lisage joonisele küsimärkide asemele nefilased ja laamanlased.
-
Millised olid Enose 1:14 kohaselt laamanlaste kavatsused nefilaste suhtes?
-
Mida me õpime Enose kohta sellest, kuidas ta laamanlaste eest palvetas?
Lugege ette president Howard W. Hunteri sõnad. Paluge õpilastel kuulata, kuidas on see seotud Enose kogemusega.
„Iga kord kui me kogeme oma elus lepituse õnnistusi, ei saa me muidu, kui tunneme muret oma vendade heaolu pärast. ‥
Inimese pöördumise suurepäraseks mõõdupuuks on soov jagada teistega evangeeliumi” (The Teachings of Howard W. Hunter, toim Clyde J. Williams, 1997, lk 248–249).
-
Kuidas on need sõnad seotud Enose kogemusega? (Enos näitas, et kui me kogeme Jeesuse Kristuse lepituse õnnistusi, püüame aidata teistel saada päästetud. Soovi korral võiksite innustada õpilasi, et nad selle põhimõtte oma pühakirjadesse kirjutaksid.)
Paluge õpilastel uurida omaette Enose 1:12, 15–20 ja otsida, mida näitas Enos selle kohta, kuidas on omavahel seotud palve, usk ja usinus.
-
Mida tähendab teie arvates palvetada usus?
-
Kuidas näitas Enose 1:12, 19–20 kohaselt Enos oma usinust palve ajal ja pärast seda?
-
Mida me võime Enose eeskujust palve kohta õppida? (Õpilased peaksid mõistma, et Issand vastab meie palvetele vastavalt meie usule ja usinusele.)
Selleks, et aidata õpilastel leida viise, kuidas nad saaksid Enose eeskuju järgida, kirjutage tahvlile järgnevad laused või tehke sellest käsileht. Paluge õpilastel valida üks avaldus ja vastata sellele oma pühakirjade uurimise päevikus.
Kui õpilased on kirjutamise lõpetanud, paluge ühel neist lugeda ette Enose 1:26–27. Paluge ülejäänud õpilastel otsida tõendeid selle kohta, millist rõõmu tundis Enos tänu oma püüetele. Pärast seda, kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, innustage neid tegema teoks seda, mida nad oma pühakirjade uurimise päevikutesse kirjutasid. Tunnistage, et kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, saab meile osaks andestus ja rõõm ning suureneb meie soov aidata teistel Kristuse juurde tulla.