Raamatukogu
21. õppetund: 1. Nefi 20–22

21. õppetund

1. Nefi 20–22

Sissejuhatus

Nefi õpetas oma pereliikmeid, lugedes vaskplaatidelt ja keskendudes Jesaja prohvetlikele kuulutustele Iisraeli hajutamisest ja kokkukogumisest. Siis vastas ta oma vendade küsimustele nende prohvetlike kuulutuste kohta. Ta selgitas, et need prohvetlikud kuulutused olid otseselt seotud tema perega. Korrates Jesaja sõnu, tunnistas Nefi, et Issand kogub oma lepingurahva kokku. Isegi kui inimesed ei elanud vastavalt oma lepingutele, armastas Issand neid ja kutsus neid meelt parandama ning Tema juurde tagasi pöörduma.

Õpetamissoovitused

1. Nefi 20

Issand noomib oma rahvast ja kutsub neid enda juurde tagasi pöörduma

Kujutis
Jesaja kirjutab Kristuse sünnist

Näidake õpilastele pilti „Jesaja kirjutab Kristuse sünnist” (62339, Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 22). Selgitage, et see maal kujutab prohvet Jesajat kirjutamas prohvetlikku kuulutust Jeesuse Kristuse sünnist. Küsige, paljud neist on Jesajast kuulnud.

Selgitage, et Jesaja oli prohvet, kes elas Jeruusalemmas ja kuulutas inimestele ette aastatel 740–701 eKr, mitte kaua enne seda, kui Lehhi ja tema pere lahkusid tõotatud maale. Nefi rõõmustas Jesaja sõnade üle ja kasutas Jesaja prohvetlikke kuulutusi, et õpetada oma peret (vt 1. Nefi 19:23; 2. Nefi 25:5). Kuna Jesaja sõnad on luulelised ja ta kasutab palju sümboleid, on inimestel mõnikord tema õpetustest raske aru saada. Siiski, me võime saada õnnistusi, kui uurime tema sõnu ja püüame neist aru saada.

Selgitage, et kui Nefi õpetas oma peret, luges ta neile ette mõned vaskplaatidel olevad Jesaja sõnad. Ta tegi seda selleks, et „võiks täielikumalt veenda neid uskuma Issandasse, nende Lunastajasse” (1. Nefi 19:23; vt ka 24. salmi).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 20:1–2. Enne lugemise alustamist selgitage, et selles pühakirjakohas räägib Jesaja inimestele, kes on ristitud, kuid pole olnud oma lepingutele ustavad. Seoses fraasiga „Iisraeli koda” võite selgitada, et Vana Testament sisaldab lugu Jaakobist, kes oli Iisaki poeg ja Aabrahami pojapoeg. Issand andis Jaakobile nimeks Iisrael (vt 1. Moosese 32:29). Mõiste „Iisraeli koda” viitab Jaakobi järeltulijatele ja Issanda lepingurahvale (vt pühakirjajuhis märksõna „Iisrael”).

Paluge õpilastel lugeda läbi 1. Nefi 20:3–4, 8. Paluge neil otsida välja sõnad ja fraasid, mis näitavad, et Iisraeli koda ei olnud Issandale ustav. Innustage õpilasi teistele rääkima, mida nad leidsid.

Näidake rauatükki, mida on raske painutada. Küsige õpilastelt, mida tähendab nende arvates, kui kellegi „kaelasooned on raudsed” (1. Nefi 20:4). Selgitage, et kaelasoonte all mõeldakse siin kõõluseid. Samamoodi, nagu raud ei paindu kergesti, ei langeta uhke inimene alandlikkuses oma pead. Fraas „kaelasooned on raudsed” viitab sellele, et Iisraeli koja paljud inimesed olid uhkust täis.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 20:22.

  • Miks ei ole teie arvates pahelistel rahu?

Tuletage õpilastele meelde, et kui Nefi rääkis Jesaja prohvetlikest kuulutustest, õhutas ta oma vendi „kõrvuta[ma] neid enestega” (1. Nefi 19:24).

  • Kuidas sarnanesid mõned Nefi perekonna liikmed inimestega, keda Jesaja kutsus meelt parandama?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 20:14, 16, 20.

  • Mida Issand tahtis, et Tema lepingurahvas teeks ja ütleks? (Võite vajadusel selgitada, et Babülonist lahkumine ja kaldealased sümboliseerivad ajalike asjade selja taha jätmist ja Issanda juurde tulemist.)

Paluge õpilastel tuua näiteid, kus nad on näinud, kuidas inimesed tulevad Issanda juurde ja jätavad ajalised asjad selja taha. Paluge õpilastel lugeda läbi 1. Nefi 20:18, otsides õnnistusi, mida Issand annab neile, kes tulevad Tema juurde ja kuuletuvad Tema käskudele.

  • Kuidas võib rahu sarnaneda jõega? Kuidas võib õigemeelsus olla nagu mere lained?

Paluge paaril õpilasel teha kokkuvõte tõdedest, mida nad õppisid 1. Nefi 20. peatükist. Kuigi õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, veenduge, et nad mõistavad, et Issand kutsub neid, kes pole olnud kuulekad, meelt parandama ja Tema juurde tagasi pöörduma.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi järgnevad sõnad. Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, kuidas on need sõnad seotud 1. Nefi 20. peatükiga.

„Saatan ‥ tahab, et me tunneksime, et meile ei saa enam andeks anda (vt Ilmutuse 12:10). Saatan tahab, et me mõtleksime, et patustades oleme me ületanud punkti, kust pole enam tagasitulekut, ja et oma suunda muuta on juba liiga hilja. …

 Jeesuse Kristuse lepitus on Jumala kingitus oma lastele, et nad saaksid patu tagajärjed parandada ja neist jagu saada. Jumal armastab kõiki oma lapsi ja ei lakka meid kunagi armastamast ega kaota meie suhtes lootust. …

Kristus tuli, et meid päästa. Kui me oleme valinud vale suuna, võib Jeesuse Kristuse lepitus anda meile kindlust, et patt ei ole punkt, kust pole enam tagasitulekut. Turvaline tagasitulek on võimalik, kui me järgime plaani, mis Jumalal on meie päästmiseks. …

Alati  on olemas turvalise tagasipöördumise punkt, ‥ alati [on] lootust” (Point of Safe Return. – Ensign või Liahona, mai 2007, lk 99, 101).

  • Kuidas sarnaneb president Uchtdorfi sõnum Jesaja sõnumiga?

Tunnistage, et Issand kutsub neid, kes pole olnud kuulekad, tegema meeleparandust ja pöörduma tagasi Tema juurde. Kinnitage õpilastele, et Issand armastab meist igaühte ja kutsub meid alati enda juurde tagasi. Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, mida palub Issand neil maha jätta, et nad võiksid tulla veelgi täielikumalt Tema juurde.

1. Nefi 21:1–17

Jesaja kuulutab ette, et Jeesus Kristus ei unusta oma lepingurahvast

Tehke lühike kokkuvõte salmidest 1. Nefi 21:1–13, paludes õpilastel pöörata tähelepanu esimesele kahele avaldusele peatüki kokkuvõttes: „Messias saab valguseks paganatele ja vabastab vangid” ja „Iisrael kogutakse väega viimsetel päevadel.” Selgitage, et salmides 1–13 avaldub Issanda sõnades Tema armastus oma rahva vastu – isegi nende vastu, kes on õigelt teelt kõrvale kaldunud ja Ta unustanud.

Kirjutage tahvlile Issand armastab meid ja Ta ei unusta meid iial. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 21:14.

  • Miks teie meelest tunnevad inimesed mõnikord, et Issand on nad unustanud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 21:15–16. Seejärel küsige mõnesid või kõiki järgmisi küsimusi:

  • Mida õpetab Jesaja, võrreldes Päästjat imiku emaga?

  • Mida tähendab sõna märkinud? (Soovi korral võite rõhutada, et tavaliselt me mõtleme, et märgitakse ehk graveeritakse kivile või metallile nii, et see jääb alatiseks püsima.)

  • Mida tähendab teie jaoks olla „mär[gitud Päästja] ‥ peopesadesse”?

  • Millised kogemused on aidanud teil mõista, et Issand ei ole teid unustanud?

Kui õpilased mõtlevad neile küsimustele ja kuulavad üksteise vastuseid, valmistuvad nad tundma, kuidas Püha Vaim tunnistab Päästjast. Tunnistage Päästja armastusest. Tuletage õpilastele meelde, et Nefi rääkis Jesaja prohvetlikest kuulutustest, et veenda meid uskuma Lunastajasse ja et meil oleks lootust.

1. Nefi 21:18–26; 22:1–22

Nefi selgitab Jesaja prohvetlikku kuulutust Iisraeli hajutamisest ja kokkukogumisest

Pange mitu asja (näiteks plasttopsid) koos lauale või toolile. Öelge õpilastele, et need topsid esindavad inimrühmi. Selgitage, et Nefi õpetas, et Iisrael hajutatakse kõikide rahvaste hulka, sest nad tegid oma südame Päästja vastu kõvaks (vt 1. Nefi 22:1–5). Viige topsid rääkimise ajal ruumi eri osadesse. Selgitage, et Nefi jaoks oli see tähtis teema. Tema pere sai osa hajutamisest. Nad hajutati Jeruusalemmast, oma kodumaalt, kuna selles piirkonnas elasid pahelised inimesed.

Paluge õpilastel lugeda läbi 1. Nefi 21:22–23 ja 22:6–8. Enne lugemise alustamist selgitage, et 1. Nefi 21 sisaldab Jesaja prohvetlikku kuulutust Iisraeli kokkukogumisest ja et 1. Nefi 22 sisaldab Nefi õpetusi Jesaja ettekuulutusest.

  • Mis on see imepärane töö, mida mainitakse 1. Nefi 22:7–8? (Evangeeliumi taastamine.)

  • Kuidas saab evangeeliumist rääkimist võrrelda sellega, nagu me kannaksime teisi oma kätel või õlgadel?

Selleks, et aidata õpilastel mõista Iisraeli hajutamist ja kokkukogumist, võite soovi korral lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Bruce R. McConkie järgmised sõnad:

„Miks Iisrael hajutati? Pole kahtlust, et vastus sellele on lihtne ja selge. Meie iisraellastest esivanemad hajutati, sest nad lükkasid tagasi evangeeliumi, rüvetasid preesterluse, jätsid maha kiriku ja lahkusid kuningriigist. …

Mida siis kujutab endast Iisraeli kokkukogumine? Iisraeli kokkukogumine kätkeb endas kõigesse sellesse uskumist, mida Issand pakkus kunagi muistsel ajal oma valitud rahvale, selle vastuvõtmist ja selle järgi elamist. ‥ See kätkeb endas evangeeliumisse uskumist, Kirikuga liitumist ja kuningriiki tulemist. ‥ See võib samuti tähendada Jumala kummardamiseks kindlaks määratud kohta või maale kogunemist” (A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 515).

Lugege 1. Nefi 22:9–12. Selgitage, et kui pühakirjades mainitakse, et Issand „paljastab oma käsivart”, tähendab see, et Issand näitab oma väge.

  • Vastavalt Nefi sõnadele salmis 1. Nefi 22:11, mida teeb Issand viimsel ajal selleks, et näidata oma väge?

  • Kuidas toob inimeste Kirikusse kogumine nad välja vangistusest ja pimedusest?

Paluge õpilastel klassis olevad esemed üles otsida ja ühte kohta kokku tuua. Selgitage, et kokkukogumine võib olla nii vaimne kui ka füüsiline. Kui me räägime teistele evangeeliumist ja nad saavad ristitud ning Püha Vaimu anni, kogutakse nad vaimselt Issanda Kirikusse. Kiriku alguspäevil paluti uutel pöördunutel füüsiliselt koguneda ühte paika (näiteks Ameerika Ühendriikides Ohio osariiki Kirtlandi, Illinoisi osariiki Nauvoosse ja Utah’ osariiki Salt Lake Citysse). Tänapäeval innustatakse pöördunuid ehitama Kirikut üles seal, kus nad elavad, ja kogunema kokku oma kohalikesse kogudustesse ja vaiadesse.

  • Vastavalt salmile 1. Nefi 22:25, millised õnnistused saavad osaks neile, kelle Issand kokku kogub? Mida tähendab olla „üks lambatara”? (Soovi korral võite selgitada, et tara on koht, kus lambakari on kaitstud.) Mida tähendab teie arvates „leida ‥ söödamaa”?

Meie päevil palub Jumal kõigil Kiriku liikmetel aidata „[tema] laps[i] maa neljast ilmakaarest” kokku koguda (1. Nefi 22:25). Tunnistage, et Issand on lubanud viimsel ajal taastada evangeeliumi ja Iisraeli kokku koguda.

  • Mida te arvate, mida tunnevad need, kes on kokku kogutud (usule pöördunud), nende vastu, kes neid kokku kogusid (kes neile evangeeliumist rääkisid)?

  • Mida saate te teha, et rääkida teistele Jeesuse Kristuse evangeeliumist?

Tuletage õpilastele meelde, et Nefi tsiteeris Jesajat, et need sõnad aitaksid suurendada tema pereliikmete usku ja lootust Jeesusesse Kristusesse. Jesaja prohvetlikud kuulutused ja Nefi tunnistus saavad samamoodi aidata ka meid. Tunnistage, et Jeesus Kristus ei unusta meid ja et Ta püüab meid aktiivselt kokku koguda.

Ülevaade 1. Nefi raamatust

Võtke aega korrata üle 1. Nefi raamat, paludes õpilastel meenutada, mida nad sel aastal seminaris ja isiklikult pühakirju uurides on juba õppinud. Võite innustada neid kordama üle 1. Nefi raamatu peatükkide kokkuvõtted. Paluge neil valmistuda rääkima teistele midagi 1. Nefi raamatust, mis on neid inspireerinud või tugevdanud nende usku Jeesusesse Kristusesse. Pärast seda, kui olete neile piisavalt aega andnud, paluge mitmel õpilasel rääkida teistele oma mõtetest ja tunnetest. Võite rääkida mõnest oma kogemusest, kuidas 1. Nefi raamatus olevad õpetused on teie elu õnnistanud.

Kommentaarid ja taustinfo

1. Nefi 21:15–16. Jeesus Kristus ei unusta

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tunnistas salmides 1. Nefi 21:15–16 kirjas olevatest tõdedest:

„See luuleline pühakirjakoht tuletab siiski taas kord meelde Kristuse päästvat rolli olla Siioni lastele kaitsev ja lunastav vanem. Ta trööstib oma rahvast ja on armulik, kui nad on vaevatud, nagu iga armastav isa või ema oleks oma lapse suhtes, kuid nagu Nefi meile Jesaja sõnade kaudu meelde tuletab, palju enam kui ükski murelik isa või ema seda suudaks. Kuigi ema võib unustada (nii ebatõenäoline kui see vanemate arvates ka poleks) oma imeva lapse, ei unusta Kristus lapsi, kelle Ta on lunastanud, või lepinguid, mille Ta on nendega teinud Siioni päästmiseks” (Christ and the New Covenant: The Messianic Message of the Book of Mormon, 1997, lk 84).

1. Nefi 22:6–9. Vägev rahvas ja imepärane töö

Vanem Mark E. Petersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas, et salmis 1. Nefi 22:7 viitab fraas „paganate seas ‥ vägev rahva[s]” Ameerika Ühendriikidele (vt The Great Prologue. Brigham Youngi Ülikoolis 29. sept 1974 peetud kõne, lk 4. − speeches.byu.edu).

Salmis 1. Nefi 22:8 viitab Nefi viimsel ajal toimuvale „imepäras[ele] töö[le] paganate seas”. See imepärane töö kätkeb endas Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamist ja preesterluse võtmeid, mida on vaja, et viia Jumala lepingud „maa kõi[gi] suguharud[eni]” (1. Nefi 22:9).

1. Nefi 22:7 kirjeldatud sündmused pidid eelnema neile, mida kirjeldatakse 1. Nefi 22:8–9. 19. sajandi algusaastail oli enamuses riikides surutud peale riigi usk. Evangeeliumi sai taastada üksnes riigis, kus usuvabadus oli seadustatud ja vabalt toimiv. Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimene parandus sisaldab kuulutust usuvabadusest. See ja teised parandused ratifitseeriti 15. detsembril 1791, mis pani aluse usuvabadusele kaasaegses maailmas. Joseph Smith sündis 1805. a detsembris, kõigest 14 aastat pärast nende Ameerika Ühendriikide põhiseaduse paranduste ratifitseerimist.

Prindi