Raamatukogu
23. õppetund: 2. Nefi 2 (1. osa)


23. õppetund

2. Nefi 2 (1. osa)

Sissejuhatus

2. Nefi 2. peatükis jätkuvad Lehhi õpetused vahetult enne tema surma. Pöördudes otse oma poja Jaakobi poole, tunnistas Lehhi Issanda võimest pühitseda meie kannatused meie kasuks. Rääkides kõigile oma poegadele, õpetas ta Aadama langemisest – miks oli see vajalik ja kuidas see mõjutab kogu inimkonda – ning Jeesuse Kristuse lepituse vajalikkusest. (Lehhi õpetas samuti valikuvabadusest. Sellest õpetusest räägitakse järgmises õppetunnis.)

Õpetamissoovitused

2. Nefi 2:1–4

Lehhi räägib Jaakobile katsumustest ja õnnistustest

Selleks, et aidata õpilastel näha, et 2. Nefi 2. peatükk on nende elus oluline, paluge neil mõelda kellelegi, keda nad tunnevad, kellel on olnud tõsiseid raskusi või kannatusi. Paluge neil mõtiskleda selle üle, mida nad sellele inimesele tema julgustamiseks ütleksid. Paluge neil valmistuda rääkima oma mõtetest teistele õpilastele.

Selgitage, et 2. Nefi 2. peatükk sisaldab ülestähendust Lehhi vestlusest oma pojaga, kellel oli olnud raskusi. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 2:1. Paluge neil teha kindlaks, millist poega Lehhi õpetas (Jaakob) ja mis oli olnud selle poja kannatuste põhjuseks (tema vendade jõhkrus). Seejärel paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 2:2–3. Võite soovitada, et nad märgiksid ära sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad, mida Issand Jaakobi heaks teeb.

Paluge õpilastel rääkida fraasidest, mida nad leidsid. Seejärel esitage järgnevaid küsimusi, mis aitavad neil mõista, et Issand võib pühitseda kannatused meie kasuks:

  • Mida tähendab teie jaoks fraas „pühitseb sinu kannatused sinule kasuks”? (Võite vajadusel selgitada, et pühitsema tähendab sisse õnnistama, pühaks tegema.)

  • Millal olete kogenud, et Issand võib pühitseda meie kannatused meie kasuks?

2. Nefi 2:5–25

Lehhi õpetab oma poegadele langemisest ja Jeesuse Kristuse lepitusest

Selgitage, et Lehhi õpetas Jaakobile ja oma teistele poegadele Aadama ja Eeva langemisest. Võite vajadusel selgitada, et sõna „langemine” viitab olukorrale, mis sai Aadamale ja Eevale ning nende järeltulijatele osaks, kuna Aadam ja Eeva otsustasid Eedeni aias süüa keelatud vilja.

  • Millise valiku andis Issand Aadamale ja Eevale Eedeni aias? (Ta lasi neil valida, kas süüa keelatud vilja või mitte.)

  • Miks Issand neile 2. Nefi 2:15 kohaselt selle valiku andis? („Et viia täide oma igavesed eesmärgid inimese suhtes.” Soovi korral võite innustada õpilasi, et nad selle fraasi ära märgiksid.)

  • Millised on Jumala igavesed eesmärgid meie jaoks? (Anda meile võimalus saada igavene elu ja saada Tema sarnaseks. Soovi korral innustage õpilasi, et nad kirjutaksid need asjad pühakirjades fraasi „igavesed eesmärgid” juurde. Samuti võite lasta neil lugeda salmi Moosese 1:39.)

Joonistage tahvlile järgnev tabel, jättes kaks alumist lahtrit tühjaks. (Võite soovitada, et õpilased joonistaksid selle tabeli oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse.)

Ilma langemiseta

Tänu langemisele

Kõik asjad, mis on loodud, oleksid pidanud jääma samasse seisundisse (vt 2Ne 2:22).

Aadamal ja Eeval ei oleks olnud lapsi (vt 2Ne 2:23).

Aadam ja Eeva oleksid jäänud süütuteks ega oleks teadnud, mis on rõõm ja kurbus, hea või patt (vt 2Ne 2:23).

Aadam ja Eeva aeti aiast välja maad harima (vt 2Ne 2:19).

Aadamale ja Eevale sündisid lapsed – kogu maa perekond (vt 2Ne 2:20).

Aadam ja Eeva ning nende järeltulijad kogeksid surelikku elu, millega kaasneb viletsus, rõõm ning võime teha head ja teha pattu (vt 2Ne 2:23, 25).

Meile saab osaks füüsiline ja vaimne surm (vt 2Ne 9:6; Hl 14:16).

Paluge ühel õpilasel tulla tahvli juurde, et panna kirja, mida õpilased ütlevad. Paluge õpilastel uurida 2. Nefi salme 2:19–25 ja otsida välja 1) mis oleks juhtunud, kui Aadam ja Eeva ei oleks keelatud vilja söönud ega langenud ja 2) millised olid langemise tagajärjed. Paluge tahvli juures oleval õpilasel teiste vastused tabelisse kirja panna. Vastuste hulka peaks kuuluma ülaltoodud loetelu (välja arvatud info füüsilisest ja vaimsest surmast, mis lisatakse hiljem).

Paluge õpilastel vaadata üle nende vastused veerus „Ilma langemiseta”.

  • Kuidas oleksid Eedeni aia olud takistanud Aadamal ja Eeval Taevase Isa päästmisplaani elluviimist? (Vt 2Ne 2:22–23.)

Paluge õpilastel vaadata üle nimekiri veerus „Tänu langemisele”. Veenduge, et õpilased mõistavad, et kuna me oleme Aadama ja Eeva järeltulijad, saavad meile osaks neile pärast langemist osaks saanud olud (vt 2Ne 2:21).

  • Fraas „harima maad” tähendab, et pärast seda, kui Aadam ja Eeva aeti Eedeni aiast välja, pidid nad toidu saamiseks tööd tegema. Mida te arvate, kuidas aitab töö meil Taevase Isa plaanis areneda?

  • Kuidas aitas laste saamine Aadamal ja Eeval muutuda rohkem Taevase Isa sarnaseks? Mil moel on pered Taevase Isa plaanis tähtsad?

  • Kuidas aitab võimalus kogeda rõõmu ja viletsust meil Taevase Isa plaanis areneda?

Pärast nende küsimuste arutamist, rõhutage, et Aadama ja Eeva langemisel on Taevase Isa õnneplaanis oluline osa.

Tooge välja, et 2. Nefi 2:25 on kuldsalm. Võiksite innustada õpilasi seda ära märkima. Kuna see salm on lühike, võite võtta aega, et aidata see õpilastel pähe õppida.

Selgitage, et kuigi langemine andis meile võimaluse areneda, tuli sellega maailma ka valu, kannatused, patt ja surm. Selleks, et aidata õpilastel suurendada oma arusaamist sellest tõest, paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 9:6. Seejärel paluge teisel õpilasel lugeda ette Heelamani 14:15–17. Paluge õpilastel otsida välja nendes salmides kirjeldatud langemise tagajärjed.

  • Mida need salmid langemisest õpetavad? (Sellega kaasnes füüsiline surm, mis on keha surm, ja vaimne surm, mis tähendab olla Jumala juurest ära lõigatud. Kirjutage tahvlile „Tänu langemisele” veergu Meile saab osaks füüsiline ja vaimne surm.)

Selleks, et aidata õpilastel mõelda sellele, kuidas nad on kogenud tahvlil kirjas olevaid langemise tagajärgi, innustage neid järgmiste küsimuste üle vaikselt mõtisklema. (Lugege küsimused ette aeglaselt ja tehke iga küsimuse järel paus, et jätta õpilastele mõtlemiseks piisavalt aega.)

  • Mis põhjustab selles elus viletsust?

  • Miks on surm päästmisplaani vajalik osa?

  • Kuidas võivad mured ja kurbus aidata meil õppida ja kasvada?

Selgitage, et kui me saame aru, kuidas langemine meid mõjutab, mõistame, et vajame Jeesuse Kristuse lepitust. Lugege ette president Ezra Taft Bensoni sõnad:

Kujutis
President Ezra Taft Benson

„Just nagu inimene ei soovi tegelikult süüa enne, kui on näljane, ei soovi ta ka Kristuse päästet enne, kui teab, miks ta Kristust vajab.

Keegi ei tea täpselt ja piisavalt, miks ta Kristust vajab enne, kui mõistab langemise põhimõtet ja selle mõju kogu inimkonnale ning selle omaks võtab. Ja ükski teine raamat maailmas ei selgita seda olulist õpetust pooltki nii hästi kui Mormoni Raamat” (The Book of Mormon and the Doctrine and Covenants. – Ensign, mai 1987, lk 85).

Pärast seda, kui õpilastel on olnud piisavalt aega nende küsimuste üle mõtisklemiseks, näidake Päästja pilti. Tunnistage, et tänu lepitusele lunastab Jeesus Kristus meid langemise mõjudest ja pakub lunastust meie pattudele.

Paluge mõnedel õpilastel kordamööda ette lugeda 2. Nefi 2:5–10, 21 ja Alma 7:11–13. Paluge õpilastel leida nendest salmidest fraasid, mis näitavad, mida Päästja on teinud selleks, et meid langemise mõjudest ja meie isiklikest pattudest lunastada. (Seoses 9. salmiga võite vajadusel selgitada, et sõna „kostma” tähendab kellegi heaks, kasuks midagi ütlema või tema eest välja astuma.) Selleks, et aidata õpilastel analüüsida fraase, mida nad leidsid, küsige:

  • Millised fraasid nendest salmidest näitavad, et tänu lepitusele lunastab Päästja meid füüsilisest surmast?

  • Millised fraasid näitavad, et Päästja lunastab meid vaimsest surmast (kui oleme Jumala juurest ära lõigatud)?

  • Millised fraasid näitavad, et Päästja võib meid lunastada meie pattudest?

  • Millised fraasid näitavad, et Päästja võib aidata meid katsumustes, näiteks haiguse ja valu korral?

Mida me peame 2. Nefi 2:7–9, 21 kohaselt tegema, et saada kõik lepituse kaudu tulevad õnnistused? (Seoses 7. salmiga, võite vajadusel selgitada, et inimene, kel on „murtud süda ja kahetsev vaim” on alandlik ja valmis järgima Jumala tahet. Selline inimene tunneb patu pärast sügavat kurbust ja soovib siiralt meelt parandada.)

Pärast seda, kui olete neid küsimusi arutanud, paluge õpilastel kõnealuseid salme omaette uurida, otsides sealt nende jaoks eriti tähendusrikkaid fraase. Paluge õpilastel võtta paaridesse ja rääkida teineteisele, millised fraasid nad välja valisid. Paluge neil rääkida, miks need fraasid on nende jaoks tähendusrikkad.

Paluge ühel-kahel õpilasel teha klassile kokkuvõte, miks on langemine Taevase Isa päästmisplaani tähtis osa. Seejärel paluge neil rääkida oma tunnetest selle kohta, kuidas Jeesuse Kristuse lepitus lunastab meid langemisest.

Kuldsalm – 2. Nefi 2:25

NB! Kaaluge järgmist tegevust, et aidata õpilastel evangeeliumi õpetamisel kasutada salmi 2. Nefi 2:25. Võttes arvesse tänase õppetunni olemust ja mahtu, võite kasutada seda tegevust mõnel teisel päeval, kui teil on selleks rohkem aega.

Paluge õpilastel valmistada ette õpetus langemisest, kasutades salmi 2. Nefi 2:25. Nad võivad õpetada seda õpetust pereõhtul või kusagil mujal. Küsige mõnede õpilaste käest, kas nad oleksid pärast õpetamist valmis rääkima oma kogemustest. Kui aeg lubab, laske õpilastel alustada õpetuse ettevalmistamist tunni ajal.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 2:15. Keelatud vili

Issand austas Aadama ja Eeva valikuvabadust, olles õpetanud neile keelatud vilja söömise tagajärgedest. Jumal ütles: „Sa võid ise valida” (Ms 3:17). President Joseph Fielding Smith aitab meil mõista Issanda juhiseid Aadamale ja Eevale keelatud vilja kohta:

„See, miks Issand ütleb Aadamale, et Ta keelab tal süüa selle puu vilja, ei ole Piiblis selgesõnaliselt välja toodud (vt 1Ms 2:17), kuid originaalis, nagu see on jõudnud meieni Moosese raamatus (vt Ms 3:17), on see kahtlemata selge. Nii ütles Issand Aadamale, et kui ta soovib jääda selliseks, nagu ta oli aias, siis ei peaks ta vilja sööma, kuid kui ta otsustab vilja süüa ja osa saada surmast, on ta vaba seda tegema” (Answers to Gospel Questions, koost Joseph Fielding Smith noorem, 5 kd, 1957–1966, 4. kd, lk 81).

2. Nefi 2:14, 25–26. Loomine, langemine ja lepitus

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Kõige tähtsamad sündmused, mis on aset leidnud või leiavad aset kogu igavikus … on loomine, langemine ja lepitus.

Enne kui me hakkame mõistma kõikide asjade ajalikku loomist, peame teadma, kuidas ja mil viisil need kolm igavikulist tõde – loomine, langemine ja lepitus – on lahutamatult seotud, et moodustada päästmisplaan. Ükski neist kolmest pole üksi, igaüks neist on kahe ülejäänuga seotud, ja ilma teadmiseta kõigist kolmest pole võimalik teada tõde ühestki neist. …

Pidagem meeles, et lepitus sai teoks tänu langemisele. Kristus maksis lunaraha Aadama üleastumise eest. Kui langemist poleks olnud, ei oleks ka lepitust koos sellest tuleneva surematuse ja igavese eluga. Seega, sama kindlalt kui päästmine saab teoks tänu lepitusele, saab päästmine toeks ka tänu langemisele” (Christ and the Creation. – Ensign, juuni 1982, lk 9).

2. Nefi 2:24. „Kõik asjad on tehtud tema tarkuse järgi”

President Brigham Young õpetas, et Aadama ja Eeva langemine oli osa Taevase Isa päästmisplaanist:

„Kas [Aadam ja Eeva] astusid otse vastu Jumalale ja Tema võimule? Ei! Kuid nad astusid üle Issanda käsust ja selle üleastumise pärast tuli maailma patt. Issand teadis, et nad seda teevad ja Tema oli näinud ette, et nad peaksid seda tegema” (Discourses of Brigham Young, valinud John A. Widtsoe, 1954, lk 103).

Prindi