Raamatukogu
26. õppetund: 2. Nefi 4


26. õppetund

2. Nefi 4

Sissejuhatus

Pärast Lehhi surma said Laaman ja Lemuel Nefi peale vihaseks „Issanda manitsuste pärast”, millest Nefi oli neile rääkinud (vt 2Ne 4:13–14). Nefi pani värvikas ja lüürilises sõnastuses kirja oma tunded, olles mures oma vendade suhtumise ja tegude ning oma nõrkuste ja pattude pärast. Ta kirjeldas oma armastust pühakirjade vastu ning tänulikkust õnnistuste ja jõu eest, mida oli Issandalt saanud (vt 2Ne 4:15–35).

Õpetamissoovitused

2. Nefi 4:1–11

Lehhi annab oma perele nõu ja õnnistuse

Kirjutage enne tunni algust tahvlile järgmine küsimus:

Kui te oleksite ustavad vanavanemad ja teie lapsed ei elaks evangeeliumi käitumisnormide kohaselt, millist nõu te oma lastelastele annaksite?

Alustage tundi sellega, et palute õpilastel vastata tahvlil olevale küsimusele. Pärast seda, kui õpilased on vastanud, küsige:

  • Milline vastutus on vanematel ja vanavanematel oma laste ja lastelaste õpetamisel ning nõustamisel?

Arutluse käigus võite lugeda ise või lasta ühel õpilasel lugeda ette järgmised sõnad:

„Vanematel on püha kohustus kasvatada oma lapsi armastuses ja õigsuses, hoolitseda nende füüsiliste ja vaimsete vajaduste eest ning õpetada neid armastama ja teenima üksteist, järgima Jumala käske ning olema seadustele kuulekad kodanikud, kus iganes nad ka ei elaks. Mehi ja naisi – emasid ja isasid – peetakse Jumala ees vastutavateks nende kohustuste täitmise eest… Sugulased peaksid vajaduse korral toetama” (Perekond: läkitus maailmale. – www.jeesusekristusekirik.ee).

Tutvustage 2. Nefi 4. peatükki selgitades, et Lehhi andis enne surma oma järeltulijatele nõu pidada käske. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 4:3–11, et selgitada välja inimesed, keda Nefi õpetas ja millist nõu ta neile andis.

  • Keda Lehhi õpetas? (Vt 2Ne 4:3, 8, 10–11.)

  • Millise lubaduse andis Lehhi Laamani ja Lemueli lastele? (Vt 2Ne 4:7, 9.)

  • 2. Nefi 4:5 kohaselt, mida te ütleksite, millise kohustuse on Issand vanematele andnud? (Õpilased võivad sõnastada selle küsimuse vastuseid erinevalt, kuid veenduge, et nad mõistavad, et vanematel on Jumala antud kohustus õpetada oma lastele evangeeliumi.)

  • Milliseid tõdesid olete oma vanematelt või vanavanematelt õppinud?

Innustage õpilasi, et neist saaksid oma pere tugevad lülid, et elada evangeeliumi järgi ja valmistuda saama õigemeelseteks vanemateks. Võite näidata postrit pealkirjaga „Be a Strong Link” (Ole tugev lüli, vt http://lds.org/liahona/2003/09/poster?lang=eng).

2. Nefi 4:12–35

Nefi tunnistab oma nõrkusi ja väljendab oma usaldust Issandasse

Kirjutage tahvlile Minu hing tunneb heameelt …

Paluge õpilastel kirjutada see fraas oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse ning lause lõpetada, loetledes üles asjad, mis pakuvad nende hingele heameelt.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 4:15–16, et saada teada, kuidas Nefi selle lause lõpetas.

  • Nimetage mõned asjad, mida me võime teha, kui meie hing tunneb heameelt pühakirjadest.

  • Mida tähendab teie jaoks tunda heameelt Issanda asjadest?

  • Nefi ütles, et ta mõtiskles oma südames asjade üle, mida oli näinud ja kuulnud. Mida see teie jaoks tähendab?

Rõhutage, et Nefi tundis oma elus suurt rõõmu. Siiski koges ta ka raskusi. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 4:12–13, et saada teada, milliste raskustega seisis Nefi sel ajal oma elus silmitsi. (Lehhi surm ning Laamani, Lemueli ning Ismaeli poegade viha.)

Paljud Nefi katsumused tulenesid tema vanemate vendade tegudest ja suhtumisest. Kuid Nefi tundis kurbust ka iseenda nõrkuste pärast. Kirjutage tahvlile Mu süda on kurb, sest} …

Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 4:17–18 ja leida Nefi kurbuse põhjused.

Kui õpilastel on olnud aega, et salmid läbi lugeda, küsige neilt, mida nad leidsid. Juhtige nende tähelepanu nendes salmides olevatele sõnadele armetu, liha ja tõkestama. Selgitage, et sõna armetu tähendab vilets või kehva kvaliteediga. Pühakirjades viitab sõna liha sageli nõrkusele, mis meil on, sest me elame langenud seisundis. Sõna tõkestama tähendab liikumist takistama või peatama.

  • Tooge mõned näited raskustest, mis võivad meid tõkestada. (Vastusteks võivad olla probleemid kodus, eakaaslaste surve, raske koolitöö ja kiusatused.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 4:19. Võite innustada õpilasi märkima ära sõnu „Ometi ma tean, kelle peale ma olen lootnud.” Rõhutage, et salmis 2. Nefi 4:19 asendub Nefi sõnades peegeldunud kurbus lootusega.

  • Mida Nefi teie arvates mõtles, kui ta ütles „Ma tean, kelle peale ma olen lootnud”?

  • Kuidas võib meile heidutatuse aegadel olla abi sellest, kui peame meeles Issandat ja Tema headust?

Lugege ette 2. Nefi 4:20–25. Paluge õpilastel pühakirjadest teksti jälgida. Paluge neil leida sõnu ja fraase, mis näitavad seda, et Jumal toetab neid, kes Teda usaldavad.

  • Millised sõnad või fraasid on salmides 2. Nefi 4:20–25 teie jaoks tähendusrikkad? Miks?

  • Mõelge olukorrale, kus Issand on teid rasketel aegadel toetanud või aidanud. Kuidas Ta teid aitas? Kuidas on see kogemus teid mõjutanud?

Sellest võib olla kasu, kui annate õpilastele aega, et selliste kogemuste üle mõelda ja need oma pühakirjade uurimise päevikusse kirja panna. Õpilastele võib olla ka abiks, kui räägite olukorrast, kus Jumal Teid toetas.

Aidake õpilastel mõista, et kuna Nefi pidas meeles ja väärtustas seda, mida Issand oli varem tema heaks teinud, andis see talle lootust ja innustas teda paremaks saama. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 4:26–30 ja püüda leida, kuidas mõjutasid Nefi kogemused tema püüdu olla õigemeelne. Paluge mõnel õpilasel rääkida, mida nad leidsid.

Paluge mõnedel õpilastel kordamööda ette lugeda 2. Nefi 4:30–35. Leidke üheskoos, milliste kohustuste täitmist lubas Nefi Issandale ja milliseid õnnistusi ta palus.

  • Mida saame sellest palvest õppida, mis võib meid meie isiklike palvete tegemisel aidata? (Õpilased võivad kasutada sellele küsimusele vastamiseks erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad mõistavad, et siiras palve võib tugevdada meie pühendumust saada jagu patust ja heidutatusest.)

Paluge õpilastel meenutada olukorda, kus palve aitas neil saada jagu patust või heidutatusest. Võite neile soovitada, et nad räägiksid oma kogemustest või paneksid need kirja oma pühakirjade uurimise päevikusse.

Andke õpilastele hetk aega, et leida 2. Nefi 4. peatükist kirjakoht, mis väljendaks nende soovi. Kui olete andnud neile piisavalt aega, lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari sõnad selle kohta, kuidas palve võib soodustada vaimset arengut:

„Meie iseloomus, käitumises või vaimse kasvu vallas võib olla midagi sellist, mille üle Taevase Isaga hommikupalves nõu pidada. Tänanud saadud õnnistuste eest, palume mõistmist, juhatust ja abi selle tegemisel, millega me omal jõul toime ei tule. Näiteks võiksime me palvetades:

• mõtiskleda nende kordade üle, kui oleme rääkinud karmilt või kohatult nendega, keda kõige enam armastame;

• tunnistada, et me teame küll, kuidas oleks parem, kuid ei toimi alati oma teadmist mööda;

• kahetseda veelgi tõsimeelsemalt oma nõrkusi ja seda, et me pole jätnud maha maist inimest;

• langetada otsus kavandada oma elu veelgi täielikumalt Päästja järgi;

• paluda, et meil oleks rohkem jõudu teha kõike paremini ja saada ise paremaks” (Pray Always. – Ensign või Liahona, nov 2008, lk 41).

Lõpetuseks viidake tunni käigus tahvlile kirjutatud fraasidele („Minu hing tunneb heameelt …” ja „Mu süda on kurb …”). Väljendage oma veendumust, et isegi kui me satume rasketesse olukordadesse, võime kogeda rõõmu ja rahu, kui otsime Issandalt abi.

Kuldsalmi kordamine

NB! Selle õppetunni pikkus peaks jätma aega kuldsalmi kordavaks tegevuseks. Võite kasutada seda tegevust tunni alguses, õppetunni eri osade vahepealse osana või tunni lõpus. Jälgige, et see oleks piisavalt lühike, et jätkuks aega ka õppetunniks. Teised kordamistegevused leiate selle käsiraamatu lõpus olevast lisast.

Viktoriinid võivad aidata õpilastel jätta meelde, mida nad on õppinud ja mõõta nende teadmisi. Valige välja mõned uued kuldsalmid ja paluge õpilastel need läbi lugeda ning oma pühakirjades ära märkida. Seejärel esitage nende salmide ja teiste, varem õpitud kuldsalmide kohta suulisi viktoriiniküsimusi. Lugege seminari järjehoidjalt iga pühakirjakoha kohta võtmesõnu või -fraase. Seejärel paluge õpilastel leida oma pühakirjadest vastavad kirjakohad.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 4:16–35. Meie pattudest ja nõrkustest ülesaamine

Uurides Nefi südamlikku palvet, et Issand aitaks tal saada jagu oma pattudest ja nõrkustest, mõistame, et võime Issandalt seda sama paluda. Nefi sõnad korduvad kajana viimse aja prohvetite sõnades.

Prohvet Joseph Smith õpetas:

„Mida lähemale jõuab inimene täiuslikkusele, seda selgemad on tema vaated ja seda suurem tema rõõm, kuni ta on saanud jagu kurjusest oma elus ja vähimastki soovist teha pattu” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 210–211).

Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist tunnistas õnnistustest, mis meile meelt parandades osaks saavad:

„Miks on meie Isa ja Tema Poeg käskinud meil meelt parandada? Sest nad armastavad meid. Nad teavad, et igaüks meist rikub igavesi seadusi. Olgu seadus suur või väike, õiglus näeb ette, et iga murtud seadus peab saama täidetud, et jääks kehtima lubadus rõõmust selles elus ja õigus pöörduda tagasi Isa juurde taevasse. Kui õiglus ei saa heastatud, siis aetakse meid kohtupäeval Jumala juurest välja, et olla Saatana kontrolli all (vt 2Ne 9:8–10; 2Ne 2:5).

See on meie Õpetaja ja Tema lunastus, mis võimaldab meil vältida sellist süüdimõistmist. See tehakse läbi usu Jeesusesse Kristusesse, Tema käskudele kuuletudes ja õigemeelsuses lõpuni vastu pidades.

Kas te kasutate oma elus täielikult ära patukahetsuse lunastavat jõudu, et tunda suuremat rahu ja rõõmu? Tihti annavad rahutus ja rusutus märku, et tuleb meelt parandada. Murtud seadustest võib tuleneda ka vaimse suuna puudumine, mida te oma elus otsite. Vajadusel seab täielik meeleparandus teie elu korda. See lahendab kõik keerulised vaimsed valud, mis tulenevad üleastumisest. Kuid patukahetsus ei suuda selles elus ravida mõnesid füüsilisi tagajärgi, mis võivad kaasneda tõsise patustamisega. Olge arukad ja elage pidevas kooskõlas Issanda määratletud õigemeelsuse piirides” (The Path to Peace and Joy. – Ensign, nov 2000, lk 25).

Prindi