27. õppetund: 2. Nefi 5

27. õppetund

2. Nefi 5

Sissejuhatus

Võttes kuulda Issanda hoiatust, eraldusid Nefi ja tema järgijad Laamanist, Lemuelist ning Ismaeli poegadest. Nad elasid õigemeelsuses ja olid õnnelikud, samal ajal kui Laamani ja Lemueli järgijad lõikasid end Issandast ära.

Õpetamissoovitused

2. Nefi 5:1–8

Issand eraldab Nefi järgijad Laamani ja Lemueli järgijatest

Paluge õpilastel mõtiskleda mõnede raskete probleemide ja otsuste üle, millega nad kokku puutuvad. Paluge neil need isiklikud raskused meeles hoida, kui nad uurivad, kuidas Nefi raskustele reageeris. Tuletage neile meelde, et kui Lehhi suri, pidi Nefist saama pere vaimne juht. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 5:1–4, et näha, millise raskusega Nefi kokku puutus.

Mida tegi Nefi 2. Nefi 5:1 kohaselt selleks, et leida abi oma probleemi lahendamiseks?
Mida püüdsid Laaman ja Lemuel teha isegi pärast seda, kui Nefi oli abi saamiseks palvetanud?

Kui õpilased vastavad, võite rõhutada, et meie palvetele ei vastata alati kohe või meie soovitud viisil.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 5:5–8. Paluge teistel teksti jälgida, et selgitada välja, mida tegi Issand selleks, et aidata Nefit ja tema järgijaid.

Paluge õpilastel teha kokkuvõte sellest, mida nad õppisid salmidest 2. Nefi 5:1–8. Üks tõde, mida võite rõhutada, on see, et Issand juhatab neid, kes Teda palves ustavalt otsivad. Esitage seoses nende salmidega järgmisi küsimusi:

Miks on tähtis olla jätkuvalt ustav, kui meie palvetele ei vastata kohe või meie soovitud viisil?
Mil moel võib Issand meid hoiatada?

Kui õpilased sellele küsimusele vastavad, võite lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri sõnad:

„Me ei saa teele asuda valel kursil, ilma et me tõrjuksime esmalt kõrvale hoiatust” (tsiteerinud Kenneth Johnson. Yielding to the Enticings of the Holy Spirit. – Ensign, nov 2002, lk 90).

Mil moel saame raskustesse sattudes järgida Nefi eeskuju?

Kui õpilased arutavad 2. Nefi 5:1–8 üle, rõhutage, et nefilaste eraldumine laamanlastest oli selle tulemus, et Laaman ja Lemuel Nefit vihkasid. See eraldatus kestis sajandeid. Laaman ja Lemuel õpetasid oma lapsi Nefi järglasi vihkama (vt Mo 10:12–17).

2. Nefi 5:9–18, 26–27

Nefilased elavad õnnelikult

Juhatage õpilasi, kui nad loevad üheskoos ette 2. Nefi 5:27. Võite soovitada õpilastel see salm ära märkida. Kirjutage tahvlile sõna õnn.

Mida tähendab teie arvates elada väga õnnelikult?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Seitsmekümnest vanem Marlin K. Jenseni sõnad:

Kujutis

Vanem Marlin K. Jensen

„Teatud muutumatud põhimõtted ja tõed muudavad meie elu õnnelikuks. See teema on mind aastaid paelunud, sest kuigi mind on rikkalikult õnnistatud ja mulle on antud kõik, et olla õnnelik, olen ma mõnikord hädas ning mulle pole alati loomuomane olla õnnelik ja rõõmus, nii nagu mõni tundub olevat.

Just sel põhjusel pälvis aastaid tagasi minu tähelepanu üks pühakirjakoht Mormoni Raamatus… Nefi asutas evangeeliumi tõdedele rajatud ühiskonna ja ütles selle kohta: „Ja sündis, et me elasime väga õnnelikult” (2Ne 5:27). See pühakirjakoht avaldas mulle sügavat muljet… Ma mõtisklesin selle üle … mis on omane tõeliselt õnnelikule ühiskonnale ja elule ning hakkasin otsima Nefi kirjutistest selle kohta vihjeid. Ma … kutsun teid üles, et see enda jaoks ise välja uurida. See võib olla eluaegne ja kasutoov ettevõtmine.

… Samad igapäevaelu asjad, mis võimaldasid Nefil ja tema rahval olla 560 aastat enne Kristust õnnelikud, toimivad sama hästi ka tänapäeval” (Living after the Manner of Happiness. – Ensign, dets 2002, lk 56, 61).

Innustage noori võtma vastu vanem Jenseni üleskutse. Paluge neil lugeda läbi 2. Nefi 5:6, 10–18, 26–27, ja otsida, „mis on omane tõeliselt õnnelikule ühiskonnale ja elule”. Võite soovitada neil ära märkida põhimõtted, mis aitasid kaasa nefilased õnnele. Mõne minuti möödudes paluge mõnel õpilasel kirjutada tahvlile, mida nad leidsid. (Vastused võivad olla järgmised: Nefi ja tema järgijad lahkusid koos oma peredega (vt salm 6); kuuletusid Issandale (vt salm 10); tegid kõvasti tööd, et end ülal pidada (vt salmid 11, 15–17); võtsid kaasa pühakirjad (vt salm 12); ehitasid templi (vt salm 16); ja järgisid õigemeelseid juhte (vt salmid 18, 26).)

Paluge õpilastel valida välja üks-kaks tahvlil kirjas olevat põhimõtet ja rääkida, kuidas need põhimõtted on aidanud neil elada väga õnnelikult.

Sõltuvalt sellest, mida õpilased rõhutavad, võite lisaks esitada mõned küsimused, näiteks:

Millised õnnistused said 2. Nefi 5:10–11 ja 16 kohaselt rahvale osaks tänu sellele, et nad pidasid kinni Issanda käskudest? Millal olete tundnud, et Issand on olnud teiega? Kuidas on Issanda mõju teie elus aidanud kaasa teie õnnele?
Kuidas võis tempel aidata inimestel elada väga õnnelikult? Kuidas on tempel toonud teile või kellelegi, keda te tunnete, rohkem õnne?
Kuidas aitab kõva töö õnnele kaasa?

Paluge õpilastel teha kokkuvõte, mida nad on õppinud selle kohta, kuidas saada õnnelikumaks? Kuigi õpilased võivad rääkida eri põhimõtetest, veenduge, et nad mõistavad, et kui Jeesuse Kristuse evangeelium saab meie eluviisiks, oleme me õnnelikumad. Võite selle põhimõtte tahvlile kirjutada.

Paluge õpilastel mõelda oma elule ja leida midagi, mida nad teevad selleks, et elada veelgi õnnelikumalt. Innustage neid kirjutama oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse, mida nad kavatsevad teha. Tunnistage põhimõtetest ja tegevustest, mis on toonud Teie ellu õnne.

2. Nefi 5:19–25

Laamanlased on neetud, sest nad ei ole kuulekad

Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 5:19–24, et leida, millised erinevused olid selles, kuidas elasid laamanlased ja kuidas nefilased.

Mis oli 2. Nefi 5:20 kohaselt laamanlaste sõnakuulmatuse tagajärg?

Kuidas aitab 2. Nefi 5:21 teil mõista, miks laamanlased Issandast ära lõigati? (Võite selgitada, et ränikivi on tugev kivim. Öeldes, et laamanlased „olid muutunud kui ränikiviks”, rõhutas Nefi, kui kõva oli laamanlaste süda.)
Millise hoiatuse andis Issand nefilaste abiellumise kohta laamanlastega, kes olid evangeeliumi hüljanud? (Vt 2Ne 5:23.)
Miks on tähtis vältida kohtamas käimist ja abiellumist nendega, kes ei kuuletu Issandale? Mida te arvate, kuidas mõjutavad inimesed, kellega te käite kohtamas ja lõpuks abiellute, teie püüdeid elada evangeeliumi järgi? (Kasu võib olla sellest, kui meenutate õpilastele, et Esimene Presidentkond on andnud nõu: „Käi kohtamas üksnes nendega, kellel on kõrged käitumisnormid ja kelle seltsis säilivad sinu käitumisnormid” (Sulle, noor, 2011, lk 4).)
Nimetage mõned põhimõtted, mida saame õppida salmidest 2. Nefi 5:20–24. (Kui õpilased räägivad nendest põhimõtetest, veenduge, et nad mõistavad, et kui inimesed teevad oma südame Issanda vastu kõvaks, eraldavad nad end Temast.)

Rõhutage, et 2. Nefi 5. peatükk näitab suurt kontrasti nefilaste ja laamanlaste vahel. Me saame valida, kumba eeskuju me järgime. Innustage õpilasi pidama meeles, mida nad on otsustanud teha, et elada veelgi õnnelikumalt. Väljendage oma veendumust, et nad võivad järgida nefilaste eeskuju ja olla tõeliselt õnnelikud.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 5:5–9. Eraldagem ennast pahelisusest

On olukordi, kus on tarvis füüsiliselt pageda kurjuse eest, nagu tegid seda Nefi ja tema järgijad. Siiski ei pruugi meil alati olla võimalik end pahelisusest füüsiliselt eemal hoida. Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, kuidas me saame end sellistes olukordades kaitsta:

„Jumal on andnud meile viisi, kuidas maa peal elada, vältides kurjuse saadikute alandava survega nakatumist, mida nad külvavad üle kogu maa. Te võite elada vooruslikku, tegusat, õiglast elu, kui järgite teie Taevase Isa loodud kaitseplaani: Tema õnneplaani. Sellest räägitakse pühakirjades ja Tema prohvetite inspireeritud avaldustes. …

Vältige maailma pahelisust. Teadke, et võim on Jumala käes. Tuleb aeg, mil Saatanat tabab täielik krahh ja ta saab oma väärastunud kurjuse eest karistatud. Jumalal on teie elu jaoks eriline plaan. Ta ilmutab teile selle plaani osasid, kui te otsite neid usus ja olete jätkuvalt kuulekad. Tema Poeg on teid vabastanud – mitte teie tegude tagajärgedest, vaid andnud teile vabaduse valida. Jumala igavene eesmärk on, et te oleksite selles surelikus elus edukad. Hoolimata sellest, kui kurjaks maailm muutub, on teil võimalik see õnnistus saada. Otsige juhatust, mille Püha Vaim annab isiklikult teile, ja suhtuge sellesse tähelepanuga. Elage jätkuvalt selle saamise vääriliselt. Sirutage sõbrakäsi teistele, kes komistavad ja on segaduses, olemata kindlad, millist teed järgida” (How to Live Well amid Increasing Evil. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 100, 102).

2. Nefi 5:11, 13. „Meid saatis ülim edu”

Salmides 2. Nefi 5:11 ja 13 räägib Nefi oma rahva õitsengust ning nende edust karjakasvatamisel ja põllunduses. Me seostame õitsengut sageli materiaalsete õnnistustega. President Heber J. Grant õpetas, et tõeline õitseng kätkeb endas enamat kui maailma rikkus või materiaalsed asjad.

„Rääkides õitsengust, ei pea ma silmas üksnes dollareid ja sente. ‥ See, mida mina pean tõeliseks õitsenguks, selleks üheks asjaks kõikide teiste seas, mis on väga hinnaline igale mehele ja naisele, kes elab, on arenemine Jumala teadmistes ja tunnistuses ning väes elada evangeeliumi järgi ja inspireerida meie peresid sama tegema. See on tõeline õitseng” (Teachings of Presidents of the Church: Heber J. Grant, 2002, lk 124).

2. Nefi 5:10–18, 26–27. „Me elame väga õnnelikult”

Prohvet Joseph Smith selgitas, et on olemas rada, mis viib õnnele: „Õnn on meie elu eesmärk ja kavand ning me saamegi õnnelikuks, kui me järgime rada, mis viib õnnele, ning selleks rajaks on vooruslikkus, ausus, ustavus, pühalikkus ja kinnipidamine kõikidest Jumala käskudest” (History of the Church, 5. kd, lk 134–135).

President Gordon B. Hinckley õpetas: „Õigemeelsus teeb õnnelikuks. Pahelisus ei ole kunagi olnud õnn. (Al 41:10) Patt pole kunagi olnud õnn. Isekus pole kunagi olnud õnn. Ahnus pole kunagi olnud õnn. Õnn rajaneb Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtete järgi elamisel” (Fast-Paced Schedule for the Prophet. – Church News, 20. apr 1996, lk 3).

2. Nefi 5:16. „Mina, Nefi, ehitasin templi”

Vanem Marlin K. Jensen Seitsmekümnest selgitas, miks teeb templis käimine õnnelikuks:

„Nefi kirjutas: „Ja mina, Nefi, ehitasin templi” (2Ne 5:16). Nefi tempel võis mõnel määral erineda meie viimse aja templitest, kuid selle peamine eesmärk oli tõenäoliselt sama: õpetada ja juhatada Jumala lapsi vastavalt Tema õnneplaanile nende jaoks ning võimaldada talitusi ja lepinguid, mis on sellise õnne saavutamiseks hädavajalikud.

Olles elanud siin suurepärase maa peal üle viiekümne aasta, võin ma ausalt öelda, et vaimselt kõige küpsemad ja õnnelikumad inimesed, keda ma tunnen , on tulihingelised templis käijad. Selleks on hea põhjus. Just templis räägitakse kogu Jumala plaanist, mis Tal meie jaoks on, ühe uuesti ja uuesti. Iga kord mõistame me seda üha sügavamalt ja pühendume elama Tema viisil. …

Heaks mõõdupuuks selle kohta, kuidas meil on õnnestunud meie Kristuse juurde tulemise püüded, võiks olla see, mida me tunneme templi ja seal saadud kogemuste vastu. Templi sünonüümideks võivad olla õnn ja rõõm. Nii oli see Nefi ja tema rahva jaoks” (Living after the Manner of Happiness. – Ensign, dets 2002, lk 60).

2. Nefi 5:20–25. Laamanlaste needus

Salmidest 2. Nefi 5:20–25 leiame vastused vähemalt neljale küsimusele laamanlastele osaks saanud needusest.

1. Milles see needus seisnes?

See needus on kindlalt määratletud salmis 2. Nefi 5:20 ja seisneb selles, et nad „lõigatakse ‥ Issanda juurest ära”. Laamanlaste tume nahk ei olnud needus.

2. Mis oli needuse põhjuseks?

2. Nefi 5:21 kohaselt sai laamanlastele needus osaks „nende süütegude pärast” ja kuna „nad olid teinud oma südamed [Issanda] vastu kõvaks”. Alates Aadama langemisest on pahelisuse tagajärg alati olnud Issanda juurest äralõikamine (vt 1Ne 2:21; 2Ne 4:4; 9:6; Al 9:13; Et 10:11).

3. Miks pandi tume nahk laamanlastele märgiks?

See oli eriline märk erilisteks olukordadeks. Nefi selgitas: „Issand Jumal ‥ [lasi laamanlaste] nahal muutuda tumedaks, et nad ei oleks minu rahvale ahvatlevad” (2Ne 5:21). Alma andis samalaadse selgituse: „Laamanlaste nahk oli tume ‥ et seeläbi Issand Jumal võiks hoida oma rahvast, et nad ei seguneks ega usuks ebaõigeid pärimusi” (Al 3:6, 8). Need selgitused on kooskõlas teiste pühakirjas leiduvate hoiatustega, et Issanda rahvas ei peaks abielluma uskmatutega, sest selle tagajärjeks oli sageli see, et õigemeelne pöördub Issandast ära (vt 5Ms 7:2–4; 1Kn 11:4; 2Kr 6:14; ÕL 74:5).

4. Milline oli needuse tagajärg?

Issanda juurest äralõikamise needuse tagajärjel „sai [laamanlastest] laisk rahvas täis kurjust ja kavalust” (2Ne 5:24).

See needus kestis vaid niikaua, kuni inimesed olid pahelised. Kui laamanlased parandasid meelt ja otsustasid elada evangeeliumi järgi, siis „Jumala needus ei saatnud neid enam” (Al 23:18). Mormoni Raamatus on palju näiteid laamanlastest, kes parandasid meelt ja said Issanda Vaimult juhatust. Heelamani raamat räägib ajast, mil laamanlased olid õigemeelsemad kui nefilased (vt Hl 13:1).