29. õppetund

2. Nefi 9:1–26

Sissejuhatus

Jaakob alustas nefilastele peetud jutlust tsiteerides mõningaid Jesaja prohvetlikke kuulutusi sellest, kuidas Issand lunastab oma lepingurahva. Jaakobi jutluse see osa on kirjas 2. Nefi peatükkides 6–8 (vt selle käsiraamatu 28. peatükki). Selle kahepäevase jutluse järg on kirjas 2. Nefi peatükkides 9–10. Pärast Jesaja tsiteerimist tunnistas Jaakob Jeesuse Kristuse lepitusest – Päästja väest päästa meid langemise mõjudest ja meie pattude tagajärgedest. President Joseph Fielding Smith õpetas, et 2. Nefi 9. peatükk sisaldab „üht valgustuslikumat jutlust, mis on eales lepituse kohta peetud.” Ta ütles: „Seda peaks hoolikalt lugema iga inimene, kes otsib päästet” (Answers to Gospel Questions, koost Joseph Fielding Smith noorem, 5 kd, 1957–1966, 4. kd, lk 57).

Õpetamissoovitused

2. Nefi 9:1–9

Jaakob selgitab langemise mõjusid

Kirjutage enne tunni algust tahvli keskele hirmus koletis.

Alustage tundi, selgitades, et 2. Nefi 9. peatükis jätkub jutlus, mida õpilased hakkasid uurima eelmises õppetunnis. Tuletage õpilastele meelde, et jutluse esimeses osas, mis on kirjas 2. Nefi peatükkides 6–8, tsiteeris Jaakob Jesajat, et õpetada Päästja halastusest ja Tema väest päästa oma lepingurahvas nende kadunud ja hajutatud olukorrast. Jutlust jätkates õpetas Jaakob, kuidas Päästja lunastab meid kõiki meie langenud ja patusest olukorrast.

Juhtige õpilaste tähelepanu tahvlile kirjutatud sõnadele.

• Mis tuleb teie mõtteisse, kui mõtlete hirmsale koletisele?

Sellele küsimusele vastates võivad õpilased nimetada kujuteldavaid olendeid. Sellisel juhul selgitage neile, et mõned asjad, mis on päriselt olemas, võivad olla veelgi hirmuäratavamad kui kujuteldavad olendid, sest nad on võimelised saatma korda püsivat kahju. Rääkige õpilastele, et Jaakob kasutas väljendit „hirmus koletis”, et kirjeldada olukorda, millega me kõik kokku puutume, ja et kirjeldada igavest kahju, mis võib selle tulemusel osaks saada. Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 9:10, püüdes leida kaht asja, mida Jaakob koletisest rääkides silmas pidas. Kui õpilased räägivad, mida nad leidsid, kirjutage vastused järgneval moel tahvlile:

Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas Jaakob kasutas mõisteid surm ja põrgu, selgitage, et mõlemad mõisted viitavad teatud liiki eraldatusele. Kasutades oma jutluses sõna surm, viitas Jaakob „keha surmale”, mis on füüsilise keha eraldumine vaimust. Kasutades sõna põrgu, viitas ta „vaimu surmale”, mis tähendab inimese eraldamist Jumala juurest. Pühakirjades nimetatakse sellist surma sageli „vaimseks surmaks”.

Paluge õpilastel lugeda läbi 2. Nefi 9:6. Paluge neil selgitada välja füüsilise surma ja vaimse surma põhjus.

• Milline sündmus tõi meie kõigini füüsilise surma ja vaimse surma? (Võite selgitada, et langemise tulemusena lõigati kõik inimesed Jumala juurest ära ja kõik inimesed surevad kord füüsiliselt.)

Selgitage, et salmides 2. Nefi 9:7–9 õpetab Jaakob, mis juhtuks meiega, kui ei oleks lepitust ja langemise mõju jääks igavesti kestma. Selleks, et valmistada õpilasi ette nende salmide uurimiseks, võite 7. salmist mõned mõisted lahti seletada: kui Jaakob rääkis „esime[sest] kohtuotsus[est], mis inimesele langetati”, viitas ta Aadama ja Eeva langemisele. Kui ta rääkis „rikutus[est]”, viitas ta meie surelikule kehale, mis sureb. Kui ta rääkis „rikkumatuse[st]”, viitas ta meie ülestõusnud kehale, mis elab igavesti.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 9:7–9. Paluge õpilastel leida fraasid, mis kirjeldavad, mis juhtub meie keha ja vaimuga, kui füüsiline ja vaimne surm lõputult kestaksid.

• Mis juhtuks meie kehaga, kui poleks lepitust?

• Mis juhtuks meie vaimuga, kui poleks lepitust?

Selleks, et rõhutada, milline oleks meie saatus ilma Jeesuse Kristuse lepituseta, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanem D. Todd Christoffersoni sõnad.

„Kui meie lahusolek Jumalast ja meie füüsiline surm oleksid kestvad, ei oleks kõlbelisel valikuvabadusel mingit tähtsust. Jah, meil oleks vabadus teha valikuid, kuid mis tähtsust sel oleks? Hoolimata meie tegudest, oleks lõpptulemus alati samasugune: surm ilma, et oleks lootust ülestõusmisele ja ei mingit lootust taevale. Olgu me nii head või halvad, kui me otsustame olla, me kõik oleksime lõpuks „kuradi inglid”. (2Ne 9:9.)” (Moral Agency. – Ensign, juuni 2009, lk 50).

2. Nefi 9:10–26

Jaakob õpetab, et tänu lepitusele päästab Päästja meid langemise mõjudest ja pakub meile andestust meie pattudest

Paluge õpilastel lugeda uuesti 2. Nefi 9:10.

• Mida on Jumal selle salmi kohaselt meie jaoks valmistanud?

Rõhutage, et Jaakobi peamiseks sõnumiks selles jutluses oli, et Jumal on valmistanud „tee meie põgenemiseks … [surma ja põrgu] haardest”. See põgenemine füüsilisest ja vaimsest surmast, mis on langemise kaudu meile osaks saanud, õnnestub tänu Jeesuse Kristuse lepitavale ohverdusele.

Jagage õpilased kahte rühma. Paluge esimesel rühmal lugeda läbi 2. Nefi 9:5, 19–21, otsides, kuidas kirjeldatakse Päästja ohverdust meie eest. Paluge teisel rühmal lugeda läbi 2. Nefi 9:11–12, 15 ja 22, otsides, kuidas Jeesus Kristus päästab meid füüsilisest surmast. (Sellest võib olla abi, kui kirjutate need viited tahvlile.)

Kui õpilastel on lugemiseks piisavalt aega olnud, esitage esimesele rühmale järgmised küsimused:

• Mida oli Päästja valmis ohverdama selleks, et Ta saaks meid päästa füüsilisest ja vaimsest surmast? Millised neist kirjeldustest olid teie jaoks tähendusrikkad?

• Jaakob rõhutas, et Jeesus Kristus kannatas kõikide inimeste valusid. Mida see teie jaoks tähendab? Kuidas mõjutab see teadmine teie tundeid Päästja vastu? (Selleks, et aidata õpilastel mõtiskleda Päästja ohverduse suuruse üle, võite hetkeks arutelus pausi teha ja rõhutada, et Päästja kannatas kõigi nende valusid, kes on elanud ja elavad tulevikus maa peal. Selleks, et aidata õpilastel mõtiskleda selle üle, kui isiklikku laadi on Päästja ohverdus, võite paluda neil kirjutada oma nimed lehe servale salmi 2. Nefi 9:21 kõrvale, meeldetuletuseks, et Päästja kannatas nende valu.)

Esitage teisele rühmale järgmised küsimused:

• Millised fraasid leidsite te selle kohta, et Jeesus Kristus päästab meid füüsilisest surmast?

• Kes tõusevad 2. Nefi 9:22 kohaselt üles ja tuuakse tagasi Jumala juurde?

Viidake taas tahvlil olevale sõnale „hirmus koletis”. Paluge õpilastel öelda oma sõnadega, mida õpetas Jaakob selle kohta, kuidas meid selle „koletise” käest päästetakse. Veenduge, et õpilased mõistavad, et tänu lepitusele päästab Jeesuse Kristus kogu inimkonna füüsilisest ja vaimsest surmast, mis sai alguse langemisest. Paluge ühel õpilasel see tõde tahvlile kirjutada.

Tuletage õpilastele meelde, et lisaks kogu inimkonna päästmisele füüsilisest ja vaimsest surmast, mille põhjustas langemine, võib Jeesus Kristus päästa meid vaimsest surmast, mille põhjustavad meie endi patud.

Selgitage, et Jaakob kirjeldas inimeste olukorda, kes ilmuvad koos oma pattudega Jumala ette. Paluge õpilastel leida need kirjeldused üles, kui üks õpilane loeb ette 2. Nefi 9:15–16, 27.

• Kuidas kirjeldas Jaakob inimeste olukorda, kes ilmuvad oma pattudega Jumala ette?

Selgitage, et Jaakob kirjeldas ka nende inimeste olukorda, kes ilmuvad Jumala ette puhastena. Paluge õpilastel need kirjeldused üles otsida, kui üks õpilane loeb ette 2. Nefi 9:14, 18.

• Kuidas kirjeldas Jaakob inimeste olukorda, kes ilmuvad Jumala ette puhastena?

Rõhutage, et kui päästmine langemisest on kingitus kogu inimkonnale, siis päästmine meie pattude tagajärgedest sõltub osalt meie püüetest ja tegudest. Kirjutage tahvlile: Tänu Jeesuse Kristuse lepitusele saame ületada meie pattude tagajärjed, kui me …

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 9:21, 23–24. Paluge õpilastel otsida tahvlil kirjas oleva lause lõpetamiseks sobivaid fraase.

• Kuidas te selle lause nende salmide järgi lõpetaksite? (Õpilaste vastused lause lõpetamiseks peaksid edasi andma järgmist: Tänu Jeesuse Kristuse lepitusele võime me ületada meie pattude tagajärjed; kui meil on usk Jeesusesse Kristusesse, parandame meelt, saame ristitud ja peame lõpuni vastu. Lõpetage tahvlil olev lause, kui õpilased küsimustele vastavad.)

Lõpetage õppetund, valides ühe järgmistest tegevustest. Mõlemad tegevused on mõeldud selleks, et aidata õpilastel mõtiskleda selle üle, mida Päästja lepitus nende jaoks tähendab ja rääkida oma tunnetest Tema vastu.

1. Paluge õpilastel vaadata üle 2. Nefi 9:1–22 ja leida kõik salmid, mis algavad sõnaga oo. Paluge õpilastel lugeda ette nende salmide esimesed laused.

   Paluge õpilastel kirjutada oma pühakirjade uurimise päevikusse või vihikusse sarnaseid lauseid, mis kirjeldavad nende isiklikku tänu Päästja ja Tema ohverduse eest, mida Ta nende heaks tegi. Paluge neil järgida Jaakobi kirjaviisi, alustades iga lauset sõnaga oo ja pannes lõppu hüüumärgi. Paluge mõnedel õpilastel oma laused ette lugeda, kui nad sellega nõus on. Veenduge, et nad mõistavad, et nad ei pea tundma kohustust rääkida liiga isiklikest tunnetest või kogemustest.

2. Laulge kogu klassiga laulu „Oi, Jeesuse halastuses leian varju ma” (Kiriku lauluraamat, lk 22) või lugege selle sõnu. Võite kasutada ka mingit teist kirikulaulu Jeesuse Kristuse lepitusest. Paluge õpilastel leida kirikulaulust read, mis väljendavad nende tundeid Päästjast ja Tema lepitavast ohverdusest. Laske neil leitud read klassile ette lugeda ning nendest rääkida ja selgitada põhjusi, miks neile need read meeldisid.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 9:7. Mis on lõputu lepitus?

Järgmises avalduses selgitab vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist lepituse igavest loomust ja Päästja haruldast võimet lepitus täide viia:

„Tema lepitus on lõpmatu – ilma lõputa. (Vt 2Ne 9:7; 25:16; Al 34:10, 12, 14.) See oli lõputu ka selles mõttes, et kogu inimkond saab päästetud lõputust surmast. See oli lõputu Tema tohutute kannatuste mõttes. See oli lõputu ajas, tehes lõpu eelnevale loomade ohverdamise tavale. See oli lõputu oma ulatuselt – seda pidi tehtama üks kord kõigi eest. (Vt Hb10:10.) Ja lepituse halastus ei laiene mitte ainult lõputule inimeste arvule, vaid ka lõputule maailmade arvule, mida Ta on loonud. (Vt ÕL 76:24; Ms 1:33.) See oli lõputu, ületades iga inimestele tuntud mõõdupuu või sureliku arusaamise.

Jeesus oli ainuke, kes võis teha sellise lõpmatu lepituse, kuna Ta sündis surelikust emast ja surematust Isast. Tänu sellele ainulaadsele sünniõigusele, oli Jeesus igavene olend” (The Atonement. – Ensign, nov 1996, lk 35).

„Igavese seaduse järgi oli selleks lepituseks vajalik, et surematu isik, kes pole surmale aldis, end ohvriks toob. Ometi tuleb Tal surra ja oma keha jälle üles võtta. Päästja oli ainus, kes seda teha suutis. Oma emalt päris Ta väe surra. Oma Isalt sai Ta väe surm ületada” (Constancy amid Change. – Ensign, nov 1993, lk 34).

2. Nefi 9:7. Millised oleksid langemise tagajärjed, kui poleks lepitust?

Vanem D. Todd Christofferson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, milline oleks meie saatus Jeesuse Kristuse lepituseta.

„Just nagu surm meid hukutab ja muudab meie valikuvabaduse mõttetuks – kui ei oleks Kristuse lunastust, isegi nii, ilma Tema armuta, jätaksid meie patud ja halvad valikud meid igaveseks kadunuks. Meie vigadest täielikuks tervenemiseks poleks mingit teed, ja olles ebapuhas, ei saaks me enam eales elada [Jumala] juures.

‥ Me vajame Päästjat, Vahendajat, kes saab ületada meie pattude ja vigade tagajärjed, nii et need ei ole tingimata hukutavad. Tänu Kristuse lepitusele saame terveneda halbadest valikutest ja meie üle mõistetakse kohut seaduse järgi, nagu me poleks pattu teinud” (Moral Agency. – Ensign, juuni 2009, lk 50).

2. Nefi 9:10. „Oo, kui suur on meie Jumala headus”

President Gordon B. Hinckley väljendas tänulikkust Päästja osa eest lepituse täide viimisel:

„Jumal olgu tänatud Tema igavese plaani imelisuse ja suursugususe eest. Olgu tänatud ja ülistatud Tema armastatud Poeg, kes andis kirjeldamatult, kannatades oma elu Kolgata ristil, et maksta sureliku patu võlga. Tema oli see, kes oma lepitava ohverduse kaudu murdis surma ahelad ja tõusis jumaliku väega võidukalt hauast. Tema on meie Lunastaja, kogu inimkonna Lunastaja. Tema on maailma Päästja. Tema on Jumala Poeg, meie päästele alusepanija” (The Victory over Death. – Ensign, mai 1985, lk 51).

2. Nefi 9:22. „Et kõik võiksid seista tema ees”

Kõik inimesed lahkuvad Aadama ja Eeva langemise tagajärjel Jumala juurest. Tänu Jeesuse Kristuse lepitusele pöörduvad kõik inimesed kohtumõistmiseks Jumala juurde tagasi. Loe selle teema kohta lisaks järgmistest pühakirjakohtadest: 2. Nefi 2:9–10; 9:15, 22, 38; Alma 11:43–44; 12:12–15, 24; 42:23; Heelamani 14:15–17; 3. Nefi 26:4; Mormoni 9:12–13.