Raamatukogu
40. õppetund: 2. Nefi 31

40. õppetund

2. Nefi 31

Sissejuhatus

Palju aastaid enne Kristuse sündi sai Nefi ilmutuse Päästja ristimise kohta. Rääkides sellest nägemusest oma rahvale, õpetas Nefi sellest, mida ta kutsus „Kristuse õpetuse[ks]” – igavese elu saamiseks peame rakendama usku Jeesusesse Kristusesse, parandama meelt oma pattudest, saama ristitud, võtma vastu Püha Vaimu ja lõpuni vastu pidama.

Õpetamissoovitused

2. Nefi 31:1–13

Nefi õpetab, et kui oleme ristitud, järgime Päästja eeskuju

Alustage tundi, esitades õpilastele järgmisi küsimusi:

  • Mida te mäletate oma ristimisest? Kuidas te end tundsite, kui saite ristitud?

Selgitage, et kui õpilased said ristitud, järgisid nad eeskuju, mis on alati olnud Jeesuse Kristuse evangeeliumi osa. Nefi kasutas selle eeskuju kirjeldamiseks kindlat fraasi. Paluge õpilastel see fraas üles otsida salmidest 2. Nefi 31:2 ja 2. Nefi 31:21. Pärast seda, kui nad on leidnud fraasi „Kristuse õpetus”, küsige:

  • Millised sõnad või fraasid salmides 2. Nefi 31:2 ja 21 näitavad „Kristuse õpetuse” tähtsust? (Vastus võib olla „ma pean rääkima”, „ühtegi teist teed” ning „ainus ja õige õpetus”.)

Näidake pilti „Ristija Johannes Jeesust ristimas” (62133; Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 35). Paluge õpilastel uurida omaette salme 2. Nefi 31:5–9ja otsida fraase, mis selgitavad, miks sai Jeesus Kristus ristitud. (Võiksite õpilastele soovitada, et nad need fraasid ära märgiksid.) Mõne minuti pärast paluge õpilastel leitud fraasid ette lugeda.

Ristija Johannes Jeesust ristimas

  • Mida tähendab teie arvates „täita kogu õigemeelsust”? (Pärast seda, kui õpilased on vastanud, võite soovi korral selgitada, et see tähendab käskudest kinnipidamist. President Joseph F. Smith ütles, et „täita kogu õigemeelsust” tähendab „täita seadust” (Conference Report, apr 1912, lk 9).)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 31:10–12.

  • Kuidas kirjeldatakse neis salmides ristimise tähtsust? (Nefi õpetab, et ristimine on käsk meie Taevaselt Isalt; et seda on vaja selleks, et vastu võtta Püha Vaimu and ja et see on vajalik meie püüetes järgida Jeesust Kristus.)

Paluge õpilastel teha kokkuvõte õpetustest ja põhimõtetest, mida nad õppisid salmidest 2. Nefi 31:5–12. Kui nad räägivad oma mõtetest, veenduge, et nad mõistavad järgmisi põhimõtteid:

Jeesus Kristus seadis meile järgimiseks täiusliku eeskuju kuulekusest.

Me peame järgima Jeesust Kristust, saama ristitud ja vastu võtma Püha Vaimu.

Jeesus Kristus, kuigi ühegi patuta, sai ristitud, et täita kogu õigemeelsust.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 31:13. Juhtige õpilaste tähelepanu fraasidele „kogu südamest”, „ega tegutse Jumala ees silmakirjalikkuse ja pettusega” ja „tõsise kavatsusega”. Võite õpilastele soovitada need fraasid ära märkida.

  • Mida need fraasid teie jaoks tähendavad? (Võite välja tuua, et kõik kolm fraasi viitavad vajadusele olla siiras oma püüdlustes rakendada usku Päästjasse, paranda meelt oma pattudest ja järgida Päästja eeskuju.)

Selleks, et aidata õpilastel paremini aru saada, kuidas erinevates olukordades Päästja eeskuju järgida, võiksite esitada järgmisi küsimusi:

  • Kuidas võiksid need fraasid käia selliste tegevuste kohta nagu igapäevane pühakirjade uurimine ja Kirikus käimine?

  • Mis vahe on palve ütlemisel ja palvetamisel kogu südamest?

  • Mis vahe on sakramendileiva söömisel ja sakramendi võtmisel tõsise kavatsusega?

  • Mis vahe on sellel, kui keegi palub vabandust millegi eest, mida ta on teinud, ja kogu südamest tehtud meeleparandusel?

2. Nefi 31:14–21

Nefi õpetab, et pärast ristimist peame vastu võtma Püha Vaimu ja jätkama Päästja eeskuju järgimist

Selgitage, et Nefi rääkis väravast, mis viib teerajale. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 31:17–18. Kui õpilane on lugemise lõpetanud, joonistage tahvlile järgmine lihtne illustratsioon:

värav ja teerada

  • Mis on värav 2. Nefi 31:17 kohaselt? (Meeleparandus ja ristimine. Kirjutage värava juurde Meeleparandus ja ristimine.) Kuidas sarnanevad meeleparandus ja ristimine väravaga?

  • Kuhu viib see teerada 2. Nefi 31:18 kohaselt? (Igavesse ellu. Kirjutage teeraja lõppu Igavene elu. Vajadusel selgitage, et fraas „igavene elu” viitab ülendusele selestilises kuningriigis.)

  • Nefi õpetas, et me saame pärast ristimist Püha Vaimu anni (vt 2Ne 31:13–14). Mida teeb 2. Nefi 31:17–18kohaselt meie heaks Püha Vaim? (Aidake õpilastel mõista, et Püha Vaim tunnistab Isast ja Pojast ning toob pattude andekssaamise.)

  • Miks on meie jaoks tähtis Püha Vaimu kaudu Isast ja Pojast tunnistus saada?

Selleks, et aidata õpilastel mõista Püha Vaimu rolli pattude andekssaamises, võite vajadusel selgitada fraasi „ristimine tule ja Püha Vaimuga” (2Ne 31:13–14; vt ka 17. salm). Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem David A. Bednari sõnad. Paluge õpilastel kuulata, mida tähendab saada ristitud tule ja Püha Vaimuga.

„Ristimisväravast pääseb kitsale ja ahtale teerajale. …

Meid kästakse ja juhatatakse elama nii, et meie langenud loomus muutuks Püha Vaimu pühitseva väe kaudu. President Marion G. Romney õpetas, et tulega ristimine Püha Vaimu vahendusel „pöörab meid lihalikkuselt vaimsusele. See puhastab ja ravib hinge… Usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus ja veega ristimine on kõik selleks ettevalmistavad ja selle eeltingimused, [tulega ristimine] ise on aga lõppeesmärk. [Tulega ristimise] vastuvõtmine tähendab riiete puhtakspesemist Jeesuse Kristuse lepitavas veres” (Learning for the Eternities, koost George J. Romney, 1977, lk 133; vt ka 3Ne 27:19–20).

Seega, kui oleme uuesti sündinud ja püüame hoida Tema Vaimu alati endaga, pühitseb ja puhastab Püha Vaim meie hinged otsekui tulega (vt 2Ne 31:13–14, 17). Lõpuks tuleb meil seista määrdumatuna Jumala ees” (Clean Hands and a Pure Heart. – Ensign või Liahona, nov 2007, lk 81).

  • Mida ütlesid vanem Bednar ja president Romney selle kohta, mida „tulega ristimine” meie jaoks teeb?

  • Milliseid lisaõnnistusi võime me Püha Vaimu mõju kaudu saada?

  • Kuidas te „püüate hoida Tema Vaimu alati endaga”?

  • Millal te olete tundnud, et Püha Vaim teie elus tegutseb?

Selgitage, et sõna ahas salmis 2. Nefi 31:18 tähendab kitsast. Kitsas tee nõuab täpsust ja ei luba mingeid kõrvalekaldeid. Nefi kasutas seda sõna, et kirjeldada teerada, mille peame pärast ristimist valima, et saada igavene elu. Paluge õpilastel mõtiskleda omaette järgmise küsimuse üle:

  • Mida peame me pärast ristimist tegema, et püsida igavesse ellu viival rajal?

Kui õpilased selle küsimuse üle mõtisklevad, paluge neil vastuste leidmiseks vaadata 2. Nefi 31:15–16, 19–21. Võiksite neile soovitada ära märkida sõnad ja fraasid, mis selgitavad, mida me peame tegema, et saada igavene elu. Kui aega selleks on olnud piisavalt, paluge mõnel õpilasel rääkida, mida nad ära märkisid. Kirjutage nende vastused tahvlile. Teie illustratsioon peaks nägema välja umbes järgmine:

Eternal Life Steps

Veenduge, et õpilased mõistavad, et kui elame Kristuse õpetuse kohaselt, saame igavese elu.

Õppetunni lõpetuseks paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 31:20. Rõhutage, et 2. Nefi 31:19–20 on kuldsalmid. Võiksite innustada õpilasi seda kohta eriliselt ära märkima, nii et nad võiksid selle kiiresti üles leida. Paluge neil vastata ühele järgmistest küsimustest oma pühakirjade uurimise päevikus või vihikus:

  • Mis annab mulle selles õppetunnis õpitu põhjal lootust, et ma võin saada igavese elu?

  • Kuidas on ristimisel tehtud leping mu elu mõjutanud?

kuldsalmi pisipiltKuldsalmid – 2. Nefi 31:19–20

Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Richard G. Scotti sõnad:

„Pühakirjade päheõppimisest võib saada suurt jõudu. Pühakirjakoha päheõppimine on nagu uue sõbra leidmine. See on nagu avastada uus inimene, kes saab vajadusel aidata, inspireerida ja tuge anda, olla vajaliku muutuse puhul motivatsiooni allikaks” (Heasüdamlikkuse vägi. – 2011. a sügisene üldkonverents).

Kirjutage plakatile (või paberilehele): Ma olen pähe õppinud 2. Nefi 31:19–20. Riputage plakat kohta, kust õpilased seda näevad. Andke õpilastele ülesanne see pühakirjakoht kas üksinda või koos perega pähe õppida. Innustage neid, et nad paneksid plakatile oma allkirja niipea, kui on selle pühakirjakoha pähe õppinud. Kui nad õpivad selle pähe koos perega, võivad nad plakatile ka oma pereliikmete nimed kirja panna. Ärge unustage kohandada seda ülesannet vastavalt õpilaste võimalustele ja oludele, et igaüks neist võiks selle hästi sooritada.

Tunnistage, kui kasulik on pühakirjakohtade päheõppimine, näiteks salmide 2. Nefi 31:19–20, milles on lootustandvad sõnad.

NB! Võttes arvesse tänase õppetunni olemust ja mahtu, võite kasutada seda tegevust mõnel teisel päeval, mil teil on selleks rohkem aega.

Kommentaarid ja taustinfo

2. Nefi 31:2, 21. „Kristuse õpetus”

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas:

„„Kristuse õpetus”, nagu Nefi seda oma suures kokkuvõtvas jutluses õpetas, keskendub usule Issandasse Jeesusesse Kristusesse, meeleparandusele, ristimisele vee alla kastmise teel, Püha Vaimu anni vastuvõtmisele ja lõpuni vastu pidamisele. Selles avalduses ei üritata rääkida tervest päästmisplaanist, kristliku elu kõigist voorustest ega tasust, mis meid erinevates taevastes hiilgustes ootab. Selles avalduses ei räägita preesterluse ametitest, templitalitustest ega paljudest teistest õigetest õpetustest. Need kõik on tähtsad, kuid Mormoni Raamatus toodud „Kristuse õpetus” on lihtne ja selge. See keskendub üksnes evangeeliumi esimestele põhimõtetele, samuti kõlab seal julgustus pidada vastu, jääda kindlaks ja pürgida edasi. Tõepoolest, „Kristuse õpetuse” mõju peitub selle selguses ja lihtsuses. Nefi teadis, et see nii on. Ta kirjutas: „Ma räägin teile selgelt vastavalt minu prohvetliku kuulutamise selgusele” (2Ne 31:2)” (Christ and the New Covenant: The Messianic Message of the Book of Mormon, 1997, lk 49–50).

2. Nefi 31:13. „Ega tegutse … silmakirjalik[ult]”

Vanem Joseph B. Wirthlin Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rääkis siirast tegutsemisest:

„Kas me tõepoolest elame tegelikult evangeeliumi järgi või me üksnes teeskleme väliselt õigemeelsust, et need, kes meid ümbritsevad arvaksid, et oleme ustavad, kuid tegelikkuses ei ole meie süda ja varjatud teod Issanda õpetustele truud?

Kas me oleme üksnes „jumalakartuse nägu”, salates „tema väge”?(JSA 1:19.)

Kas oleme tegelikult õigemeelsed või teeskleme kuulekust ainult siis, kui arvame, et teised näevad?

Issand on öelnud selgesõnaliselt, et Teda ei saa tüssata sellega, mis on silme ees, ja Ta on meid hoiatanud, et me ei oleks Tema ja teiste suhtes valelikud. Ta on meid hoiatanud, et oleksime ettevaatlikud nendega, kes jätavad pealtnäha vale mulje, kes varjavad tumedat tegelikkust ette manatud teeskluse hiilguses” (True to the Truth. – Ensign, mai 1997, lk 15–16).

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist soovitas Kiriku liikmetel tegutseda tõsise kavatsusega ja mitte lihtsalt tegemise pärast:

„Neid kõige põhilisemaid õpetusi järgides avaneb meile arvukatel viisidel suurepäraseid ühendusi Kristusega: palve ja paastumine ning Tema eesmärkide üle mõtisklemine, pühakirjadest rõõmu tundmine, teiste teenimine, nõrkade abistamine, rippuvajunud käte tõstmine ja nõrkenud põlvede tugevdamine.(ÕL 81:5). Ja ennekõike armastamine „Kristuse puh[ta] armastus[ega],” selle anniga, mis „ei hävi ilmaski,” selle anniga, mis „kannatab kõik, usub kõik, loodab kõik, talub kõik”. (Vt Mn 7:45–47.) Sellise armastuse puhul mõistame peagi, et meie elus on tohutu palju erinevaid teid, mis meid Õpetajani viivad ja et iga kord, kui ulatame oma käe Temale, ükskõik kui nõrkenult, avastame, et Tema on püüdnud innukalt meieni jõuda. …

Minu tänane soov on, et meil kõigil ‥ oleks vahetum isiklik kogemus seoses Päästja eeskujuga. Vahel otsime me taevast liiga kaudselt, keskendudes programmidele või ajaloole või teiste kogemustele. Need on küll tähtsad, kuid mitte nii tähtsad nagu isiklik kogemus, tõeline jüngripõli ja tugevus, mis tuleb sellest, kui ise Tema puudutuse ülevust kogeda” (Broken Things to Mend. – Ensign või Liahona, mai 2006, lk 70).

2. Nefi 31:13, 17–18. „Püha Vaimu vastuvõtmine”

Vanem David A. Bednar õpetas:

„Uue Kiriku liikme kinnitamine ja Püha Vaimu anni andmine on mõlemad lihtsad ja tähendusrikkad talitused. Väärilised Melkisedeki preesterluse hoidjad asetavad oma käed isiku pea peale ja ütlevad tema nime. Seejärel kinnitatakse isik püha preesterluse volitusega ja Päästja nimel Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks ning öeldakse tähtsad sõnad: „Võta vastu Püha Vaim!”

Kuna talitus on nii lihtne, võib selle tähendus meil kahe silma vahele jääda. Neli sõna – „Võta vastu Püha Vaim!” – pole lihtsalt niisama sõnad. See on preesterluse korraldus: käskiv manitsus tegutseda ise ja mitte lihtsalt olla mõjutatav muust (vt 2Ne 2:26). Püha Vaimu kohalolu ei hakka toimima meie elus pelgalt sellepärast, et käed pandi meie pea peale ja lausuti need neli tähendusrikast sõna. Selle talituse käigus võtab igaüks meist endale püha ja jääva vastutuse – tahta, otsida, teha tööd ja elada nii, et me tõesti „võtame vastu Püha Vaimu” ja sellega kaasnevad vaimsed annid. ‥

Palvetamine, õppimine, kogunemine koosolekutele, kummardamine, teenimine ja kuuletumine ei ole eraldiseisvad tegevused evangeeliumi pikas tegemist vajavate asjade nimekirjas. Pigem on need õigemeelsed harjumused Püha Vaimu vastuvõtmise oluliseks vaimseks eelduseks. Jumala käsud, mida me täidame, ja Kiriku juhtide inspireeritud nõuanded, mida järgime, keskenduvad eeskätt Vaimu kaasluse saavutamisele. Põhiliselt keskenduvad kõik evangeeliumi õpetused ja tegevused Kristuse juurde tulemisele läbi Püha Vaimu vastuvõtmise oma ellu” (Receive the Holy Ghost. – Ensign või Liahona, nov 2010, lk 95, 97).

Järgmises avalduses loetletakse üles mõned õnnistused, mis võivad meile osaks saada, kui oleme Püha Vaimu kaasluse väärilised:

„[Püha Vaim] võib juhtida sind otsuste tegemisel ning kaitsta sind füüsilise ja vaimse ohu eest. …

Ta on Trööstija (Jh 14:26). ‥ Vaimu sosistused võivad rahustada sinu hirme, summutada sind elus vaevavad mured, ja trööstida sind, kui sa kurvastad. Püha Vaim võib täita sind „lootuse ja täiusliku armastusega” ning „õpetab sinule kuningriigi rahutoovaid asju” (Mn 8:26; ÕL 36:2). ‥

Kui Püha Vaimu annist täielikult osa saada, võimaldab see saada ilmutust ja tröösti, teenida ja õnnistada teisi vaimsete andide kaudu ning saada puhtaks patust ja saada kõlblikuks, et pälvida ülendus selestilises kuningriigis” (Usule truu: evangeeliumi teatmik, 2004, lk 145, 146).

2. Nefi 31:15–16. „Pea vastu lõpuni”

Fraasi „pea vastu lõpuni” kasutatakse sageli selleks, et põhjendada vajadust kogu elu kannatlikult raskusi taluda. Vanem Joseph B. Wirthlin selgitas, et lõpuni vastu pidada tähendab ka Kristusele ustavaks jäämist:

„Lõpuni vastupidamine on õpetus igavesse ellu viivale rajale jäämisest pärast seda, kui sellele rajale on astutud usu, meeleparanduse, ristimise ja Püha Vaimu vastuvõtmise teel. Lõpuni vastupidamine nõuab, et me teeksime seda ‥, kogu südamest või nagu Mormoni Raamatu prohvet Amaleki õpetab, peame me „tul[ema] tema juurde ja pakku[ma] kogu oma hing[e] ohvriannina temale ja jätka[ma] paastumises ja palves ja pida[ma] vastu lõpuni; ja nii tõesti, kui Issand elab, [meid] päästetakse”.(Om 1:26.)

Lõpuni vastupidamine tähendab seda, et me oleme istutanud oma elu korralikult evangeeliumi pinnasesse, pidades kinni Kiriku õpetustest, teenides alandlikult oma ligimesi, elades Kristuse sarnaselt ja pidades kinni oma lepingutest. Need, kes peavad vastu, on tasakaalukad, järjekindlad, alandlikud, pidevalt täiustuvad ja ilma kavaluseta. Nende tunnistuse aluseks ei ole inimeste heakskiit – selle aluseks on tõde, teadmised, kogemused ja Vaim” (Pürgige edasi. – 2004. a sügisene üldkonverents).

2. Nefi 31–33. Püha Vaim

Nefi viimased õpetused Mormoni Raamatus sisaldavad paljusid tõdesid Püha Vaimu kohta. Näiteks:

  1. Püha Vaim võimaldab teil rääkida „inglite keeles” (vt 2Ne 31:13).

  2. Pattudest andekssaamine toimub Püha Vaimu väel (vt 2Ne 31:17).

  3. Püha Vaim tunnistab Isast ja Pojast (vt 2Ne 31:18).

  4. Püha Vaim näitab teile kätte kõik, mida te peaksite tegema (vt 2Ne 32:5).

  5. Püha Vaim õpetab inimesi palvetama (vt 2Ne 32:8).

  6. Kui inimene räägib Püha Vaimu väel, kannab Püha Vaim sõnumi teiste südameni (vt 2Ne 33:1).