121. õppetund: 3. Nefi 11:18–41

121. õppetund

3. Nefi 11:18–41

Sissejuhatus

Pärast seda, kui nefilased olid astunud ette ja katsunud haavajälgi Päästja kätel, jalgadel ja küljel, andis Issand Nefile ja teistele väe ristida ja teha teisi preesterluse talitusi. Samuti hoiatas Päästja, et inimesed väldiksid vaidlusi, ja lubas, et need, kes elavad Tema õpetuse järgi, pärivad Jumala kuningriigi.

Õpetamissoovitused

3. Nefi 11:18–27

Jeesus Kristus annab Nefile ja teistele väe ristida

Kirjutage enne tunni algust tahvlile küsimused: kes võib mind ristida? Kuidas ristimine käib?

Kui õpilaste seas on kedagi, kes on hiljuti Kirikuga liitunud, võiksite alustada tundi, paludes neil jagada oma kogemusi Kirikuga tutvumise ajast. Küsige neilt, kas nad mõtisklesid selle üle, millised on vastused neile tahvlil olevale kahele küsimusele, kui nad otsustasid ristitud saada.

Te võiksite tänast tundi alustada ka nii, et palute õpilastel kujutada ette, et keegi nende sõpradest on hiljuti otsustanud Kirikuga liituda ja on esitanud neile need tahvlil olevad küsimused. Paluge õpilastel selgitada, kuidas nad võiksid neile küsimustele vastata. Või paluge soovi korral, et kaks õpilast mängiksid neid küsimusi, kasutades rollimängu Kiriku liikme ja tema sõbra vahel.

Tuletage õpilastele meelde, et eelmises tunnis õppisid nad Jeesuse Kristuse ilmumisest rühmale nefilastele. Jeesus Kristus kutsus neid oma silmaga tunnistama Tema ülestõusmist ja jumalikkust, lubades katsuda haavajälgi Tema kätel, jalgadel ja küljel. Selgitage, et kohe selle kogemuse järel õpetas Päästja inimestele oma õpetust, et Temasse tuleb uskuda, tuleb saada ristitud ja võtta vastu Püha Vaim.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette salmid 3. Nefi 11:18–22. Paluge klassil teksti jälgida, et leida vastuseid küsimusele „Kes võib mind ristida?”. Paluge ühel õpilasel kirjutada vastused tahvlile selle küsimuse alla. Kuigi õpilased võivad sõnastada oma vastuseid erinevalt, peaksid nad tooma välja järgmise tõe: ristima peab isik, kellel on selleks vastav volitus. (Kui seda ei ole juba tahvlile kirja pandud, võiksite selle soovi korral vastuste hulka lisada.)

Selleks, et aidata õpilastel seda tõde sügavamalt mõista, võiksite lühidalt selgitada, et ristida võib üksnes see inimene, kellel on Aaroni preesterluses ametlikult preestri kutse (vt ÕL 20:46) või keegi, kellele on antud Melkisedeki preesterlus (vt ÕL 20:38–39; 107:10–11). Lisaks peab see inimene tegutsema vastavalt juhistele preesterluse juhilt, kes hoiab preesterluse võtmeid, mis on vajalikud selle talituse heaks kiitmiseks (näiteks piiskop, koguduse juhataja või misjoni juhataja).

Mida te arvate, miks nõuab Issand, et ristimistalituse teeks preesterluse hoidja, kellel on volitus?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 11:23–27. Paluge klassil teksti jälgida, et leida vastused küsimusele „Kuidas ristimine toimub?”. Paluge ühel õpilasel teiste vastused tahvlile selle küsimuse alla kirjutada.

Mida tehakse siis, kui ristimispalvet ei öeldud õigesti või kui ristitavat ei kastetud üleni vee alla? (Talitus tehakse uuesti.) Millist tõde me sellest õpime? (Kuigi õpilased võivad sõnastada vastused erinevalt, peaksid nad välja tooma tõe: ristida tuleb Issanda seatud korra kohaselt. Soovi korral kirjutage see tõde tahvlile.)
Miks on teie arvates tähtis, et ristimisi tehakse täpselt Issanda seatud korra kohaselt?

Selleks, et aidata õpilastel tajuda tõdede tähtsust, mida arutasite salme 3. Nefi 11:18–27 uurides, võiksite soovi korral küsida:

Milliseid tundeid te kogesite, kui saite ristitud? Mida tähendab teie jaoks teadmine, et teid ristis inimene, kellel on selleks vastav volitus ja et te saite ristitud Issanda seatud korra kohaselt?
Kas olete hiljuti ristimist näinud? Mida te tundsite?

Kui kellelgi Teie õpilastest on Aaroni preesterluses preestri amet, küsige:

Kuidas mõjutab teid teadmine, et teil on volitus ristida? (Soovi korral uurige välja, kas kellelgi Teie õpilastest on olnud võimalus kedagi ristida. Kui jah, siis paluge neil rääkida, mida nad selle kogemuse käigus tundsid ja õppisid.)

Soovi korral jagage oma kogemusi ja tundeid püha ristimistalituse kohta.

3. Nefi 11:28–30

Jeesus Kristus hoiatab, et tülitsemine on kuradist

Kirjutage tahvlile sõna tülitsemine.

Mida tähendab tülitsemine? (Vastuolu, konflikti või erimeelsusi.)

Paluge õpilastel panna vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja mõned olukorrad või tegevused, mille käigus võib tekkida tüli. Kui õpilastel on olnud kirjutamiseks piisavalt aega, paluge ühel neist lugeda ette 3. Nefi 11:28–30. Paluge klassil teksti jälgida ja tähele panna, mille üle mõned nefilased vaidlesid.

Mille üle mõned nefilased ilmselt vaidlesid? (Ristimistalituse (vt ka 3Ne 11:22) ja Kristuse õpetuste üle.)
Kust on 3. Nefi 11:29 kohaselt pärit tüli vaim? (Kirjutage tahvlile järgmine tõde: tüli vaim ei ole Jumalast, vaid kuradist. Soovi korral paluge õpilastel see tõde salmis 3. Nefi 11:29 ära märkida.)
Miks on teie arvates oluline vältida tüli, kui teistega evangeeliumi üle arutleme? Miks on vaidlemine evangeeliumi õpetamiseks vale viis? (Õpilased võivad anda erinevaid vastuseid, kuid veenduge, et nad mõistavad, et kui me teistega evangeeliumi üle vaidleme, ei ole Püha Vaim kohal, et meid aidata või tunnistada tõest nende südames, keda me õpetame.)

Selleks, et rõhutada tülitsemise tagajärgede tähtsust, kirjutage tahvlile õpetussõnad president James E. Faustilt Esimesest Presidentkonnast: Soovi korral innustage õpilasi, et nad selle oma pühakirjades salmi 3. Nefi 11:29 kõrvale kirjutaksid. (See tsitaat pärineb kõnest „What I Want My Son to Know before He Leaves on His Mission” (Mida ma tahan, et mu poeg enne misjonile minemist teaks). – Ensign, mai 1996, lk 41).

„Kui tülitsetakse, siis Issanda Vaim lahkub, olenemata sellest, kes on süüdi” (President James E. Faust).

Millal olete tundnud, et Issanda Vaim on tülitsemise pärast lahkunud? Kuidas te teadsite, et Vaim on lahkunud?

Juhtige tähelepanu sellele, mida Päästja ütles tülitsemise kohta salmis 3. Nefi 11:30: „Minu õpetus on, et sellised asjad peavad kaduma.”

Mida me saame teha, et kaoks vaidlemine ja tülitsemine? (Võimalikud vastused: me võime püüda olla rahutoojad (vt 3Ne 12:9). Võime palvetada, et saada tarkust ja kannatlikkust, et tülitsemisest võitu saada. Võime püüda vältida olukordi, kus tekib kiusatus teistega tülitseda.)
Millal olete tundnud, et teie püüdeid tülitsemisest hoiduda või tülitsemisest võitu saada on õnnistatud?
Kuidas aitab teid salmides 3. Nefi 11:29–30 kirjas olevate Päästja õpetuste meelespidamine, kui leiate ennast olukorrast, kus vaieldakse või võidakse muutuda vaidlushimuliseks?

Soovi korral võiksite jagada oma kogemust, kus tundsite, et Teid õnnistati püüete eest tülitsemisest hoiduda või tülitsemise soovist võitu saada. Selleks, et innustada õpilasi rakendama seda, mida nad salmidest 3. Nefi 11:28–30 õppisid, paluge neil meenutada, millised tülitsemisele ärgitavad olukorrad või tegevused nad oma vihikusse kirja panid. Innustage neid seadma ja üles kirjutama eesmärki, kuidas nad püüavad tülitsemisest hoiduda või jagu saada olukordadest või tegevustest, mis nad on kirja pannud.

3. Nefi 11:31–41

Jeesus Kristus kuulutab oma õpetust

Selleks, et valmistada õpilasi ette uurima salme 3. Nefi 11:31–41, kirjutage tahvlile:

Kujutis

Action

Paluge õpilastel rääkida lühidalt oma kaaslasele millestki, mida nad hiljuti tegid, millel oli positiivne tagajärg, ja selgitada, milline see tagajärg oli. Võiksite paluda neil rääkida ka millestki, mida nad tegid või nägid, millel oli negatiivne tagajärg. (Manitsege õpilasi, et nad ei räägiks midagi, mis võiks olla kohatu või väga isiklik.)

Lugege klassile ette 3. Nefi 11:31. Selgitage, et 3. Nefi 11. peatüki ülejäänud osa räägib sellest, kuidas Jeesus Kristus Nefi rahvale oma õpetust kuulutas. See peatükk toob välja Tema õpetuse vastuvõtmise või hülgamise tagajärjed.

Kirjutage tahvlile järgmised pühakirjaviited: 3. Nefi 11:32–34; 3. Nefi 11:35–36; 3. Nefi 11:37–38; 3. Nefi 11:39–40. Jagage õpilased paaridesse ja määrake igale paarile uurimiseks üks pühakirjakoht. Paluge neil leida teod ja tagajärjed, millest Jeesus Kristus õpetas. (Võiksite soovitada, et õpilased neid õpetusi neljanda usuartikliga võrdleksid.)

Pärast seda, kui õpilastel on olnud uurimiseks piisavalt aega, paluge mõnel neist rääkida talle määratud salmidest leitud tegudest ja tagajärgedest. Paluge neil kirjutada oma vastused tahvlil kas pealkirja „Tegu” või „Tagajärg” alla. Kui õpilased igast pühakirjakohast räägivad, esitage asjakohaseid küsimusi.

Paaridelt, kellele oli määratud 3. Nefi 11:32–34, küsige:

Kuidas aitab Püha Vaim meil uskuda Jeesusesse Kristusesse ja Taevasesse Isasse? (Püha Vaim tunnistab Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest.) Millal on Püha Vaim teile tunnistanud Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse olemasolust ja nende armastusest?

Paaridelt, kellele oli määratud 3. Nefi 11:35–36, küsige:

Kuidas suurendab nende salmide kohaselt see, et me valime usu Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse, meie elus Püha Vaimu mõju?

Paaridelt, kellele oli määratud 3. Nefi 11:37–38, küsige:

Mida sarnast te leidsite salmidest 3. Nefi 11:37 ja 3. Nefi 11:38?
Millised on väikese lapse head omadused? Miks on teie arvates tähtis saada „väikese lapse sarnaseks”?

Paaridelt, kellele oli määratud 3. Nefi 11:39–40, küsige:

Kuidas rõhutavad nendes salmides kirjas olevad Päästja õpetused selle tähtsust, kas me valime Tema õpetusele kuuletumise või mittekuuletumise?

Paluge õpilastel teha kokkuvõte tähtsamatest tegudest, mille kohta Jeesus Kristus õpetas, et me peame neid tegema, et pääseda taevariiki. Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid välja tooma järgmise tõe: selleks, et siseneda taevariiki, peame parandama meelt, uskuma Jeesusesse Kristusesse, saama ristitud ja võtma vastu Püha Vaimu. Lõpetuseks võiksite soovi korral sellest tõest oma tunnistust jagada. Innustage õpilasi elama Jeesuse Kristuse õpetuse järgi, nii et nad oleksid võimelised pärima Jumala kuningriigi. Soovi korral võiksite neile meelde tuletada, et nad teeksid tööd, et täita oma eesmärke tülitsemisest hoiduda ja tülitsemise soovist võitu saada.

Kommentaarid ja taustinfo

3. Nefi 11:19–22. Jeesus Kristus andis nefilastele volituse ristida

Miks pidid prohvet Nefi ja teised saama volituse ristida, kui nad seda talitust juba enne Päästja tulekut tegid? Mõtisklege Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Jeffrey R. Hollandi sõnade üle:

„Kuigi neil nefilastel oli muistsel Moosese ajajärgul volitus ristida, lasi Kristus Nefil ette astuda, et kinnitada tema preesterluse volitust ristida uuel evangeeliumi ajajärgul ja ehk asetada ta samal ajal ka apostliks. Seejärel palus ta ette astuda teisel rühmal, andes neile juhiseid, kuidas ristida, ja märkides, et selle tähtsa õpetuse üle nende seas ei vaielda” (Christ and the New Covenant: The Messianic Message of the Book of Mormon, 1997, lk 259–260).

3. Nefi 11:28. Ärge vaielge õpetuse üksikasjade üle

Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, miks on tähtis, et viimse aja pühad hoiduksid tülitsemisest:

„Kuna…vägi asub Issanda Vaimus, siis ei tohiks me oma usust rääkides iial tülitseda. Nagu õpib peaaegu iga misjonär: Piibli teemadel vaidlemine peletab alati Vaimu minema. Päästja on öelnud: „‥ see, kellel on tüli vaim, ei ole minust” (3Ne 11:29). Kahetsusväärsem sellest, kui Kirikut süüdistatakse mittekristluses, on see, kui Kiriku liikmed ei reageeri sellistele süüdistustele kristlikult! Olgu meie vestlused teistega alati kantud Vaimu viljadest, milleks on: „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus [ja] kasinus” (Gl 5:22–23)” (Kristlik julgus: jüngriks olemise hind. – 2008. a sügisene üldkonverents).

3. Nefi 11:33–34. Ristimistalitus on hädavajalik

Prohvet Joseph Smith õpetas, et ristimistalitus on hädavajalik selleks, et siseneda Jumala kuningriiki:

„Ristimine on tunnusmärk Jumalale, inglitele ja taevale, et me täidame Jumala tahet ja taeva all ei ole ühtegi teist teed, mida Jumal oleks inimesele määranud, et tulla Tema juurde, et saada päästetud ja siseneda Jumala kuningriiki, välja arvatud usk Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus ja ristimine pattude andekssaamiseks. Kõik teised teed on valed. Siis on teil Püha Vaimu anni lubadus” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 91).