Raamatukogu
122. õppetund: 3. Nefi 12


122. õppetund

3. Nefi 12

Sissejuhatus

Jeesus Kristus õpetas nefilastele, kuidas saada Tema evangeeliumi õnnistusi ja käskis neil mõjutada teisi head tegema. Ta kuulutas, et Ta on täitnud Moosese seaduse ja andis inimestele kõrgema seaduse, et valmistada neid ette saama Tema ja meie Taevase Isa sarnaseks.

Õpetamissoovitused

3. Nefi 12:1–12

Jeesus Kristus õpetab rahvale õnnistustest, mida saame, kui elame Tema evangeeliumi järgi

Kirjutage enne tunni algust tahvlile järgmised küsimused.

Kas Taevane Isa ootab, et me oleksime täiuslikud?

Kas peame saama selles elus täiuslikuks, et selestilisse kuningriiki siseneda?

Kas võime kunagi saada täiuslikuks?

Paluge õpilastel tunni alguses nende küsimuste üle mõtiskleda. Paluge neil mõelda neile küsimustele kogu õppetunni jooksul.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 12:48. Juhtige tähelepanu sellele, et see on kuldsalm. Võiksite õpilastele soovitada, et nad selle koha eriliselt ära märgiksid, nii et nad selle kergesti üles leida võiksid.

Innustage üht õpilast lugema ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem Russell M. Nelsoni õpetust täiuslikuks olemise käsu kohta:

Kujutis
Vanem Russell M. Nelson

„Me ei peaks olema kohkunud, kui meie tõsised püüded saada praegu täiuslikuks tunduvad nii vaevaliste ja lõpututena. Täiuslikkus seisab alles ees. Täiuslikkus saab täiel määral tulla alles pärast ülestõusmist ja ainult Issanda kaudu. See ootab ees kõiki, kes Teda armastavad ja peavad kinni Tema käskudest” (Perfection Pending. – Ensign, nov 1995, lk 88).

  • Mida te arvate, miks saab täiuslikkus tulla „ainult Issanda kaudu”?

Korrake üle tunni alguses esitatud kolm küsimust. Küsige õpilastelt, kas nad muudaksid oma vastuseid neile küsimustele, olles nüüd lugenud salmi 3. Nefi 12:48 ja kuulnud vanem Nelsoni selgitust. Aidake õpilastel mõista, et Taevane Isa ei oota, et me saame sureliku elu ajal täiuslikuks, vaid et kui me püüame usinalt pidada kinni käskudest ja loodame lepitusele, muudetakse meid lõpuks täiuslikuks.

Kirjutage tahvlile õnnistatud. Paluge õpilastel lugeda läbi salmid 3. Nefi 12:1–12, et leida, milliseid omadusi soovitab Päästja meil arendada ja milliseid õnnistusi Ta selle tulemusel lubab.

  • Millised õnnistused on tulnud teie ellu selle tagajärjel, et elate salmides 3. Nefi 12:1–12 toodud Jeesuse Kristuse õpetusi järgides?

Juhtige tähelepanu sellele, kui sageli esineb neis salmides sõna õnnistatud. Tunnistage, kuidas on Teid õnnistatud, kui olete elanud Päästja õpetuste kohaselt.

Paluge õpilastel panna vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja, millist salmides 3. Nefi 12:1–12 mainitud õnnistust nad sooviksid saada. Paluge neil panna kirja, millist omadust nad selle õnnistuse saamiseks arendama peavad. Seejärel paluge neil panna kirja, mida nad tahaksid teha, et seda omadust arendada. Paluge paaril õpilasel rääkida, mida nad kirja panid ja miks.

3. Nefi 12:13–16

Päästja manitseb rahvahulka maailmale õigemeelseks eeskujuks olema

Asetage välja soolatops. Paluge õpilastel rääkida, milleks sool kasulik on. Kui õpilased vastavad, veenduge, et oleks selge, et soolaga maitsestatakse toitu ja et see on säilitusaine, mida kasutatakse selleks, et hoida ära liha riknemist. Soovi korral selgitage ka seda, et Moosese seaduse ajal kästi preestritel sageli oma ohvriandides soola ohverdada (vt 3Ms 2:13). Seega sümboliseeris sool lepingut Issanda ja Tema rahva vahel.

Paluge õpilastel lugeda läbi salm 3. Nefi 12:13 ja leida, keda Päästja soolaga võrdles. Kui õpilased vastavad, selgitage, et Päästja ei viidanud mitte üksnes rahvahulgale, kes oli tol päeval templi juures, vaid kõigile neile, kes on ristitud Tema Kirikusse ja kes elavad Tema evangeeliumi järgi.

  • Kuidas sarnaneme meie, Jeesuse Kristuse järgijad, soolale? (Me peame aitama inimesi säilitada ehk päästa ja parandama maailma, avaldades teistele head mõju.)

  • Mida tähendab teie arvates soola jaoks see, kui ta kaotab oma maitse?

Kui õpilased selle küsimuse üle arutlevad, võiksite soovi korral lugeda Seitsmekümnest vanem Carlos E. Asay õpetust:

„Sool ei kaota vananedes oma maitset. Maitse kaob millegagi segunemisel või reostumisel. ‥ Inimese maitse ja väärtus kaovad, kui ta reostab oma meeli kõlvatute mõtetega, rüvetab oma suu, rääkides kõike muud kui tõde, ja kasutab oma jõudu vääriti, tehes kurje tegusid” (Salt of the Earth: Savor of Men and Saviors of Men. – Ensign, mai 1980, lk 42).

  • Miks me peame olema puhtad selleks, et avaldada teistele head mõju?

Selgitage, et Päästja kasutas ka teist sümbolit, et õpetada, kuidas Tema Kiriku lepingulised liikmed peaksid teistele head mõju avaldama. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 12:14–16. Paluge klassil teksti jälgida, et tähele panna, kuidas kasutas Päästja valgust, et õpetada Tema lepingurahva rollist maailmas. Enne kui õpilane alustab lugemist, võiksite soovi korral selgitada, et vakk on kast.

  • Kuidas saavad Kiriku liikmed olla teistele valguseks? Mida tähendab teie arvates lasta meie valgusel paista? (Kui õpilased sellele küsimusele vastavad, aidake neil näha, kuidas võib teisi aidata nende eeskuju õigemeelsest elust.)

  • Kuidas võivad mõned Kiriku liikmed oma valguse kinni katta?

  • Miks tahab Päästja salmi 3. Nefi 12:16 kohaselt, et me laseksime oma valgusel paista? (Olles õigemeelseks eeskujuks, saame aidata teistel Taevast Isa ülistada. Võiksite õpilastele soovitada, et nad selle põhimõtte oma sõnastuses oma pühakirjadesse kirjutaksid.)

  • Kelle õigemeelne eeskuju on aidanud teil saada Taevase Isaga lähedasemaks ja tugevdanud teie soovi evangeeliumi järgi elada?

Paluge õpilastel mõtiskleda selle üle, milliseks eeskujuks on nad ümbritsevatele inimestele. Innustage neid mõtlema sellele, kuidas nad saavad aidata teistel paremini suurendada armastust Taevase Isa vastu ja soovi Teda järgida.

3. Nefi 12:17–48

Jeesus Kristus õpetab rahvahulgale kõrgemat seadust, mis aitab neil saada Tema ja Taevase Isa sarnaseks

Selgitage, et Päästja jätkas nefilaste õpetamist selle kohta, kuidas tulla Tema juurde ja siseneda taevariiki. Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 12:19–20. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida sõna, mis nendes salmides mitu korda esineb.

  • Millist tähtsat sõna kasutas Päästja kolm korda, kui Ta kutsus inimesi enda juurde tulema? (Käsud.)

Selgitage, et salmid 3. Nefi 12:21–47 sisaldavad mõndasid konkreetseid Päästja antud käske, mis aitavad meil tulla Tema juurde ja saada rohkem Tema-sarnaseks. Kui Ta nefilastele neid käske õpetas, viitas Ta eeskirjadele, mis olid osa Moosese seadusest ning seejärel õpetas Ta kõrgemat seadust. Ta viitas tavapärasele arusaamisele Moosese seadusest, kui kasutas fraase „vana aja inimesed on öelnud” ja „on kirjutatud”. Kui Ta ütles „Kuid mina ütlen teile”, andis Ta juhiseid, kuidas Ta tahab, et me tänapäeval sellest käsust kinni peaksime.

Selleks, et aidata õpilastel neid salme uurida, joonistage tahvlile järgnev tabel. Jagage klass neljaks. Määrake igale rühmale üks rida tabelist ning paluge neil lugeda vastavad salmid ja vastata küsimustele.

Milline oli tavapärane arusaam Moosese seaduses?

Kuidas soovitas Päästja meil elada?

Mida võiks noor naine või mees teha, et rakendada Päästja õpetust?

3. Nefi 12:21

3. Nefi 12:22–26

3. Nefi 12:27

3. Nefi 12:28–30

3. Nefi 12:38

3. Nefi 12:39–42

3. Nefi 12:43

3. Nefi 12:44–46

Et aidata neid õpilasi, kes loevad salmi 3. Nefi 12:22, võiksite soovi korral selgitada, et raka on halvustav või pilkav sõna, mis väljendab põlgust või naerualuseks tegemist (vt Mt 5:22 joonealust märkust 1). Soovi korral selgitage, et vanem David E. Sorensen Seitsmekümnest on õpetanud, et fraas „leppige kiiresti oma vastasega” (3Ne 12:25) tähendab, et „lahendame oma erimeelsused koge alguses, et hetkeline raev ei laieneks füüsiliseks või emotsionaalseks julmuseks ning et meist ei saaks meie viha vange” (Forgiveness Will Change Bitterness to Love. – Ensign või Liahona, mai 2003, lk 11).

Kui õpilased on neile määratud salmide uurimise lõpetanud, paluge igal rühmal öelda oma vastused. Soovi korral laske õpilastel oma vastused tahvlil olevasse tabelisse kirjutada.

  • Mis tundus muutuvat Moosese seaduse ja Jeesuse Kristuse õpetatud kõrgema seaduse vahel?

Soovi korral juhtige tähelepanu sellele, et kõrgem seadus keskendub rohkem meie soovidele, mõtetele ja motivatsioonile kui välistele tegudele.

  • Miks on väga oluline keskenduda oma soovidele, mõtetele ja motivatsioonile, kui püüame täiuslikuks saada?

Paluge õpilastel valida 3. Nefi 12. peatükist üks Päästja õpetus ja panna lühidalt kirja, kuidas nad selle kohaselt ennast arendavad.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 3. Nefi 12:19–20. Aidake õpilastel mõista, et meelt parandades ja püüdes usinalt Päästja õpetatud käskudest kinni pidada, võime saada lepituse kaudu täiustatud ning „pääseme taevariiki” (3Ne 12:20).

Kui õpilased on need tegevused lõpetanud, paluge neil rääkida, mis oli nende jaoks kõige tähendusrikkam. Tehke peatükist kokkuvõte, kirjutades tahvlile järgmine põhimõte: kui me tuleme Kristuse juurde ja peame kinni Tema käskudest, võime saada rohkem Tema ja meie Taevase Isa sarnaseks, kes on täiuslikud. Tuletage õpilastele meelde, et selleks, et saavutada mingit täiuslikkuse astet, peame toetuma Jeesuse Kristuse lepitusele. Paluge õpilastel panna kirja üks-kaks viisi, kuidas nad tahaksid täna õpitud Päästja õpetusi rakendada. Lõpetage tund, jagades oma tunnistust tahvlil kirjas olevast põhimõttest.

Kuldsalm – 3. Nefi 12:48

Paluge õpilastel võtta pühakirjades lahti salm 3. Nefi 12:48. Paluge neil see salm kooris ette lugeda. Andke õpilastele salmi uurimiseks aega, seejärel paluge neil pühakirjad sulgeda ning see salm uuesti nii hästi kui võimalik ette lugeda. Laske neil korrata salmi vaatamist ja pühakirjade sulgemist ning seejärel salmi uuesti peast ette lugemist.

  • Kuidas tulemus pingutades paranes?

  • Kuidas aitab see tegevus teil mõista oma teekonda täiuslikkuse poole?

Juhtige tähelepanu sellele, et meie pingutused on elus väga olulised. Tuletage õpilastele meelde, et siiski ei oota Issand, et saaksime sureliku elu jooksul kõigis asjades täiuslikuks. Lepituse ja meie usinate püüete kaudu Päästjat järgides võime lõpuks täiuslikuks muudetud saada. Paluge õpilastel mõelda ühele viisile, kuidas nad saavad püüda Päästjat järgida.

NB! Selle õppetunni pikkuse tõttu võite soovi korral seda tegevust mõnel teisel päeval kasutada, kui selleks rohkem aega on.

Kommentaarid ja taustinfo

3. Nefi 12:28–30. Himuruse patt

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas:

„Miks on himurus nii tõsine surmapatt? Peale Vaimu täieliku hävitamise meie hinges, rüvetab see ka kõige ülevamat ja pühamat tunnet, mille Jumal on andnud meile surelikkuses – mehe ja naise vahelist armastust ja nende ühist soovi tuua lapsi perekonda, mis on määratud kestma igavesti. ‥ Armastus paneb meid instinktiivselt sirutama käe Jumala ja teiste inimeste poole. Himurusel ja jumalakartlikkusel puuduvad kokkupuutepunktid. Himurus ülistab oma himude rahuldamist. Armastus tuleb avasüli ja sel on suur süda; himuruse näol on tegu vaid suure isuga” (Pole enam paika minu hinge vaenlasele. – 2010. a kevadine üldkonverents).

3. Nefi 12:43–44. „Armasta oma ligimest” ja „armasta oma vaenlast”

Päästja õpetus nefilastele, et nad peaksid armastama üksteist ja oma vaenlasi, oli aja- ja asjakohane. Pärast sajandeid kestnud sõdu nefilaste ja laamanlaste vahel, aga ka aastaid kestnud sisekonflikte, valitses rivaalitsevate rühmade vahel tavaks kujunenud vihavaen. Näiteks nenditakse salmis Moosia 10:17, et laamanlased on „õpetanud oma lapsi, et nad vihkaksid neid [nefilasi] ja tapaksid neid ja et nad rööviksid ja rüüstaksid neid ja teeksid kõik, mis nad võivad, et neid hävitada.” Kui rahvas oleks jätkuvalt elanud salmides 3. Nefi 12:43–44 kirjas olevate Päästja õpetuste järgi, oleksid nad ehk säilitanud rahu ja jäädavalt lõpetanud vale tava õpetada lapsi oma vaenlasi vihkama. Kuid Päästja külaskäigule järgnenud rahuaastad katkesid, kuna mõned inimesed otsustasid hakata „tahtlikult vastu Kristuse evangeeliumile; ja nad õpetasid oma lapsi, et nad ei usuks”. Nad valisid „nende isade pahelisuse ja jäleduse ‥, just nagu oli alguses. Ja neid õpetati vihkama Jumala lapsi, just nagu laamanlasi oli õpetatud vihkama Nefi lapsi algusest peale” (4Ne 1:38–39).

Prindi