87. õppetund

Alma 27–29

Sissejuhatus

Kui laamanlased edutult nefilasi ründasid, pöördus nende viha anti-nefi-lehhilaste vastu. Kuna anti-nefi-lehhilased olid sõlminud lepingu, et ei vala enam iial teiste verd, keeldusid nad oma kaitseks relvi haaramast. Ammon läks anti-nefi-lehhilaste eesotsas Sarahemlasse, kus nefilased võtsid nad enda kaitse alla, ja kus neid hakati tundma Ammoni rahvana. Kui nefilased kaitsesid Ammoni rahvast laamanlaste eest, said tuhanded nefilased ja laamanlased lahingus surma. Olgugi et armsate inimeste surm nefilasi kurvastas, leidsid paljud neist lootust ja rõõmu Issanda lubadusest, et õigemeelsed „äratatakse üles, et nad võiksid olla lõpmatu õnne seisundis Jumala paremal käel” (Al 28:12).

Õpetamissoovitused

Alma 27

Anti-nefi-lehhilased lähevad Ammoni juhtimisel nefilaste juurde varju

Paluge õpilastel tõsta käsi, kui keegi on neile kunagi midagi lubanud ja seejärel oma lubadust murdnud. Seejärel paluge neil tõsta käsi, kui keegi on andnud neile lubaduse ja siis seda pidanud.

• Millisel arvamusel olete inimestest, kes lubadusi peavad? Miks?

• Millisel arvamusel võiks Issand olla nendest, kes peavad Talle antud lubadusi?

Tutvustage Alma 27. peatükki ja selgitage, et kui laamanlased olid püüdnud nefilasi edutult hävitada, ründasid nad anti-nefi-lehhilasi − laamanlasi, kes olid pöördunud usule Ammoni ja tema vendade teenimise kaudu. Paluge õpilastel meenutada, mida anti-nefi-lehhilased tegid, et näidata Issandale, et nad peavad oma lepingut, et nad „ei kasuta enam kunagi relvi inimese vere valamiseks” (Al 24:18). (Nad matsid oma sõjarelvad.) Avastamaks, kui sihikindlalt kavatsesid anti-nefi-lehhilased oma lubadust pidada, paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 27:2–3. (Võiksite õpilastele soovitada lugeda ka Alma 24:18–19, ja kirjutada see viide lehekülje serva Alma 27:3 kõrvale.)

• Kui teie oleksite anti-nefi-lehhilane, kui raske oleks teil siis oma lepingut pidada ning jätta enda ja oma armsamate kaitseks lahingusse minemata?

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 27:4–10 ja leida, millise ettepaneku tegi Ammon, et anti-nefi-lehhilasi kaitsta ja aidata neil lepinguid pidada. Paluge ühel õpilasel see lõik kokku võtta.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 27:11–12 ja paluge klassil leida, milliseid juhiseid sai Ammon Issandalt. Selgitage, et anti-nefi-lehhilased läksid Ammoni juhtimisel Sarahemlasse (vt Al 27:13–15). (Võtke soovi korral kokku ka Alma 27:16–19 ja märkige, et just neis oludes said Ammon ja teised Moosia pojad Almaga uuesti kokku, nagu on kirjas salmis Alma 17:1–4.)

Selgitage, et nefilaste ülemkohtunik küsis rahvalt, kas nad on nõus laskma anti-nefi-lehhilastel endi seas elada. Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 27:22–24 ja otsida nefilaste vastust ülemkohtuniku läkitusele.

• Kuidas lubasid nefilased anti-nefi-lehhilasi aidata?

• Miks olid nefilased teie arvates nõus oma endisi vaenlasi kaitsma?

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 27:26 ja leida, kelleks nefilased anti-nefi-lehhilasi kutsuma hakkasid.

Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Alma 27:27–30. Paluge klassil teksti jälgida ja tähele panna, mille järgi Ammoni rahvas tuntuks sai. Paluge õpilastel leitu kohta aru anda.

• Mis teile Ammoni rahva juures muljet avaldab? Miks?

• Kuidas on Issandasse pöördumine ja lepingute pidamine Alma 27:27–30 järgi omavahel seotud? (Õpilased võivad vastata oma sõnadega, kuid nende vastustes peaks kajastuma, et nad mõistavad järgnevat tõde: Kui me oleme täielikult Issandasse pöördunud, peame me Temaga sõlmitud lepinguid. Soovi korral kirjutage see põhimõte tahvlile.)

• Kes on teie elus selle põhimõtte järgimisel eeskujuks olnud?

Alma 28

Nefilased löövad laamanlasi suures lahingus

Märkige, et kuigi paljud nefilased olid ustavad, olid nad sellest hoolimata silmitsi raskete katsumustega.

Selgitage, et president Thomas S. Monson on rääkinud ühe oma nooruspõlve kogemuse kohta järgneva loo. Kuuldes, et tema sõber Arthur Patton oli Teises maailmasõjas surma saanud, külastas noor Thomas Monson tema ema, kes polnud Kiriku liige. Ta meenutas hiljem:

„Proua Pattoni elus kustus valgus. Ta kobas äärmises pimeduses ja sügavas meeleheites.

Ma lähenesin, palve südames, tuttavale Pattonite majaesisele jalgteele, mõtiskledes, millised trööstivad sõnad võiksid tulla kellegi huulilt, kes on veel pelgalt poiss.

Uks avanes ja proua Patton kallistas mind nagu omaenda poega. Kodust sai pühakoda, kui murest murtud ema ja küündimatu poiss põlvitades palvetasid.

Põlvilt tõustes vaatas proua Patton mulle silma ja ütles: „Tommy, minul pole kirikut, aga sinul on. Ütle mulle, kas Arthur elab edasi?”” (Proua Patton – lugu läheb edasi. – 2007. a sügisene üldkonverents).

• Kuidas vastaksite teie proua Pattoni küsimusele?

Lugege ette president Monsoni vastus:

„Ma tunnistasin talle nii hästi, kui oskasin, et Arthur elab tõepoolest edasi” (Proua Patton – lugu läheb edasi. – 2007. a sügisene üldkonverents).

• Kuidas muudavad teadmised päästmisplaanist nende väljavaateid, kelle armsamad on surnud?

Paluge mõnedel õpilastel lugeda kordamööda ette Alma 28:1–3. Paluge klassil tähele panna, millist hinda nefilased maksid, et aidata Ammoni rahval lepingut pidada. Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 28:4–6 ja leida, kuidas nii palju surnuid nefilastele mõjus. Paluge õpilastel otsida salmidest Alma 28:11–12 põhjuseid, miks mõned inimesed tunnevad hirmu, kui neile armsad inimesed surevad, samas kui teised on lootusrikkad.

• Miks tunnevad mõned inimesed hirmu, kui neile armsad inimesed surevad?

• Miks on mõned inimesed lootusrikkad, kui neile armsad inimesed surevad? (Õpilased võivad vastata oma sõnadega, kuid nende vastustes peaks kajastuma, et kui meil on usku Jeesusesse Kristusesse ja Issanda lubadustesse, võime me tunda surmaga kokku puutudes lootust ja rõõmu.)

Kirjutage tahvlile järgnev lõpetamata lause: Ja nõnda me näeme, …

Küsige õpilastelt, kuidas nad lõpetaksid lause Alma 28. peatükist õpitu alusel.

Kui õpilastel on olnud aega vastata, paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 28:13–14. Paluge õpilastel oma vastuseid nendes salmides õpetatud põhimõtetega kõrvutada. (Võiksite õpilastele soovitada ära märkida fraas „ja nõnda me näeme” igal selle ilmnemisel neis salmides. Selgitage, et Mormon kasutas seda fraasi sageli tähtsate õppetundide edastamiseks, mida Mormoni Raamatu lugudest õpime.)

Aidake õpilastel märgata pühakirjades õpetatud põhimõtteid

Mõnel juhul eelneb pühakirjades õpetatud põhimõtetele fraas „ja nõnda me näeme”. Näiteks kirjutab Mormon salmides Alma 28:13–14 „ja nõnda me näeme”, et pöörata meie tähelepanu põhimõtetele, mida õpime Ammoni ja anti-nefi-lehhilaste kogemustest. Õpetage õpilastele, et pühakirju uurides ja nende üle mõtiskledes võivad nad ka ise põhimõtteid avastada, kui küsivad endalt: „Mida need salmid mulle õpetavad?”

• Mida olete lugenud Alma 27.–28. peatükist, mis Mormoni „ja nõnda me näeme” fraase kinnitavad?

• Millal olete näinud kedagi lootusrikkalt omaenda või armsa inimese surmaga silmitsi seismas, kuna tal oli usku Jeesusesse Kristusesse?

• Kuidas selgitaksite ülestõusmist, et aidata kellelgi tema enda või talle armsa inimese surmaga lootusrikkalt silmitsi seista?

Alma 29

Alma rõõmustab, et saab tuua hingi Jumala juurde

Öelge õpilastele, et Alma 29. peatükis väljendab Alma soovi Issanda käes tööriistaks olla. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 29:1–3. Paluge klassil tähele panna, mida Alma oleks teinud, kui ta oleks võinud saada „oma südame soovi”. (Ta oleks „[hüüdnud] meeleparandust kõikidele rahvastele”.)

• Miks Alma seda Alma 29:2 alusel soovis?

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 29:4–5 ja otsida, mida annab Issand neile, kelle soovid on õigemeelsed. (Kui õpilased peaksid küsimusele vastamisel abi vajama, pöörake nende tähelepanu fraasile „ma tean, et ta annab inimestele vastavalt nende soovidele”. Selgitage, et kui me soovime midagi õigemeelset, õnnistab Issand meid vastavalt nendele soovidele. Märkige, et kui kõik meie õigemeelsed soovid selles elus ei täitu, täituvad need igavikes.)

Paluge õpilastel uurida iseseisvalt Alma 29:10, 14, 16, ja leida, milliseid õnnistusi Alma sai, kui aitas teistel tulla Kristuse juurde. Paluge õpilastel leitu kohta aru anda.

• Millise sõnaga kirjeldas Alma oma tundeid, kui aitas teistel tulla Kristuse juurde? (Võiksite õpilastele soovitada ära märkida sõna „rõõm” iga kord, kui see nendes salmides ilmneb.)

• Milline põhimõte saab selgeks Alma kogemusest aidata teistel meelt parandada ja Jeesuse Kristuse juurde tulla? (Õpilased võivad vastata oma sõnadega, kuid nende vastustes peaks kajastuma, et nad mõistavad järgnevat põhimõtet: Me tunneme sellest rõõmu, kui aitame teistel meelt parandada ja Jeesuse Kristuse juurde tulla.)

• Millal on teiste aitamine Kristuse juurde tulemisel teile rõõmu teinud?

Innustage õpilasi otsima võimalusi, kuidas aidata teistel Jeesuse Kristuse juurde tulla. Soovi korral jagage mõnda oma rõõmsat kogemust seoses misjonitööga.

Kommentaarid ja taustinfo

Alma 28:11–12. Rahu leidmine surma korral

Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rääkis, kuidas meie teod siin elus saavad meile surma korral rahu tuua:

„Vennad ja õed! Me elame, et surra ja sureme, et elada – teises kuningriigis. Kui me oleme hästi ettevalmistunud, ei tekita surm mingit õudu. Igavesest vaatenurgast on surm enneaegne vaid neile, kes pole valmis Jumalaga kohtuma.

Praegu on aeg ette valmistuda. Kui siis surm tuleb, saame me liikuda selestilise hiilguse suunas, mille Taevane Isa on valmistanud oma ustavatele lastele. Vahepeal pakub maha jäänud armsatele inimestele ‥ surmavalus leevendust vankumatu usk Kristusesse, täiuslik lootusesära, armastus Jumala ja kõigi inimeste vastu ning sügav soov neid teenida” (Now Is the Time to Prepare. – Ensign või Liahona, mai 2005, lk 18).

Vanem Wilford W. Andersen Seitsmekümnest rääkis, kuidas mõned sõbrad tulid toime oma isa surmaga:

„Hiljuti suri mu hea sõber vähki. Ta oli sügavalt usklik inimene ja seda on ka tema pere. Oli kosutav näha, kuidas nende usk aitas neil üle elada need väga rasked ajad. Sisemine rahu andis neile jõudu ja muutis nad tugevamaks. Nende loal loen ma ette ühe pereliikme kirja, mis oli kirjutatud vaid mõni päev enne pereisa surma:

„Viimased päevad on olnud eriti rasked. ‥ Eile õhtul kogunesime isa voodi juurde. Me kõik tundsime Issanda Vaimu ja see lohutas meid väga. Me tunneme rahu. ‥ See on olnud raskeim asi, mis meil üle elada on tulnud, kuid me tunneme rahu, sest teame, et ‥ meie Isa taevas on lubanud, et kunagi elame perena taas koos. Kui arst oli isale haiglas öelnud, et teha pole enam midagi, vaatas ta, pilk täis suurt usku, meile otsa ja küsis vapralt: „Kas kellelgi siin ruumis on kahtlusi seoses päästmisplaaniga?” ‥ Me oleme tänulikud isale ja emale, kes on meid õpetanud seda plaani usaldama”” (Meie Lunastaja kalju. − 180. kevadine üldkonverents, mai 2010).

Täiendavad õpetamissoovitused

Alma 27:30. „Rahvas, keda Issand kõrgelt soosis”

Kirjutage tahvlile järgnev põhimõte: Kui me oleme oma lepingutele ustavad, hakkab Issand meid kõrgelt soosima.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 27:30. Küsige klassilt:

• Mis tähendab olla „rahvas, keda Issand kõrgelt soosis”?

• Miks Issand seda rahvast kõrgelt soosis? (Vt Al 27:27.)

Alma 28:11–12. Õigemeelsete armsate inimeste surma üle leinamine

Kui te õpetate salme Alma 28:11–12, olge tähelepanelikud õpilaste suhtes, kes on kaotanud armsa inimese ja teda taga leinanud. Kui te seda õpilaste jaoks vajalikuks peate, lugege nendega soovi korral salme ÕL 42:44–46, et aidata neil mõista rõõmu, mis saab osaks ustavatele inimestele, kes surevad.

Alma 29:4–5. Jumal annab meile vastavalt meie soovidele, soovime me siis head või halba

Paluge õpilastel koostada lühike loetelu asjadest, mida nad kõige enam soovivad. (Innustage neid kirja panema nii vaimseid kui ka ajalikke soove.)

• Kuidas mõjutab meie soov tegusid, kui me midagi tõeliselt soovime?

• Mida te teete täna, mis aitaks teie soovidel lõpuks täituda?

Paluge õpilastel lugeda läbi Alma 29:4–5 ja võrrelda neid salme järgmiste avaldustega. (Soovi korral kirjutage need avaldused enne tunni algust tahvlile.)

„Soovid määravad ära meie prioriteedid, prioriteedid annavad kuju meie valikutele ja valikutest lähtub, mida me teeme. Soovidest, mis on meie tegutsemise ajendiks, lähtuvad meie muutumine, meie saavutused ja kelleks me saame” (Dallin H. Oaks. Soov. − 181. kevadine üldkonverents, mai 2011, lk 42).

„See, mida me aja jooksul järjepidevalt soovime, selliseks me lõpuks ka saame ja see on meie tasu igavikus. ‥ Vaid siis, kui me oma soove koolitame ja välja õpetame, võivad neist vaenlaste asemel meie liitlased saada!” (Neal A. Maxwell. According to the Desire of [Our] Hearts. − Ensign, nov 1996, lk 21–22).

• Mida tähendab oma soove koolitada ja välja õpetada? Kuidas me seda teeme?

Paluge õpilastel mõtiskleda, kas nende tänases elus peegelduvad nende tõelised soovid?

Alma 29:10, 13–16. Rõõm evangeeliumi jagamisest

Aitamaks õpilastel end mugavamalt tunda, kui nad aitavad teistel Jeesuse Kristuse juurde tulla, jagage nad paaridesse ja paluge neil harjutada evangeeliumi jagamist järgnevates olukordades. (Kirjutage soovi korral olukorrad paberile ja andke see igale paarile.)

1. Sa märkad, et üks lähedane sõber pole viimasel aja rõõmus. Õpeta talle Mormoni Raamatust. Aita tal mõista, et raamatu lugemine ja selle õpetuste järgi elamine toob õnne.

2. Sinu sõbral, kes on Kiriku liige, on olnud raskusi Tarkuse Sõna järgi elamisega. Räägi talle, kuidas Tarkuse Sõna järgi elamine on aidanud sul saada Issandaga lähedasemaks.

3. Sõber küsib sinult su usuliste tõekspidamiste kohta. Kui oled selgitanud talle oma tõekspidamisi Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest, ütleb sõber: „Ma olen alati arvanud, et Jumal võib olla olemas, aga ma pole olnud selles iial nii kindel kui sina.” Aita sõbral mõista, kuidas ta võib seda, mida sa talle õpetasid, ise teada saada.