Raamatukogu
143. õppetund: Eteri 1


143. õppetund

Eteri 1

Sissejuhatus

Moroni lühendas Eteri raamatu 24 kuldplaadilt, mille leidis Limhi saadetud otsingurühm (vt Mo 8:7–11). Nendel plaatidel oli kirjas jeredlaste ajalugu. Jutustus jeredlastest algab sellega, kuidas Jered ja tema vend otsivad oma peredele ja sõpradele Issanda kaastunnet ja juhatust ajal, mil Issand segas Paabeli torni juures inimeste keeled (vt 1Ms 11). Kuna Jeredi vend palvetas ustavalt, säilitas Issand Jeredi, tema venna, nende perede ja sõprade keele. Issand kuulutas, et Ta juhib nad tõotatud maale, kus neist saab suur rahvas.

Õpetamissoovitused

Eteri 1:1–32

Moroni paneb kirja Eteri sugupuu alates Jeredist Paabeli torni juures

Selleks, et aidata õpilastel meeles pidada, kust Eteri raamat pärit on, korrake nendega üle käsiraamatu lisas leiduvad ülevaated rännakutest, mis on kirjas Moosia peatükkides 7–24. Paluge neil mõelda 4. rännakule: katsele leida Sarahemla. Seejärel paluge neil leida, mida Limhi rahvas sellel rännakul leidis. Seejärel paluge neil võtta lahti Eteri raamatu avalehekülg. Raamatu pealkirja all olev kokkuvõte selgitab, et Eteri raamat pärineb 24 plaadilt, mille Limhi rahvas leidis.

Kujutis
journeys in Mosiah 7–24

Selgitage, et pärast seda, kui Moroni lõpetas oma isa ülestähenduse, koostas ta lühenduse ehk lühendatud versiooni 24 kuldplaadil olevast ülestähendusest. See ülestähendus sisaldas jeredlaste ajalugu, kes elasid Ameerika mandril enne nefilasi ja laamanlasi. Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 1:1–5, et leida, mida otsustas Moroni oma lühendusse jeredlaste ülestähendusest sisse panna. Paluge õpilastel rääkida, mida nad leidsid.

Kui teil on võimalik saada Paabeli torni pilt, võiksite seda näidata. Paluge õpilastel teha kokkuvõte, mida nad teavad salmis Eteri 1:5 mainitud torni ja selle kohta, mis juhtus nendega, kes püüdsid seda ehitada. (Seda torni kutsuti Paabeli torniks. Issand segas inimeste keeled, kes püüdsid seda ehitada, ja hajutas nad nende pahelisuse tõttu laiali, vt 1Ms 11:1–9.)

Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas on omavahel seotud jeredlaste ja nefilaste ajalugu, võite neil soovi korral lasta vaadata Mormoni Raamatu järjehoidjal (32336 124) olevat kronoloogiat. Selgitage, et Moroni alustas oma aruannet jeredlaste ajaloost, esitades 24 kuldplaadile rahva ajaloo kirja pannud prohvet Eteri sugupuu. Moroni pani kirja Eteri esivanemad alates mehest nimega Jered, kes elas Paabeli torni ajal.

Eteri 1:33–43

Jeredi palvete kaudu saavad tema pere ja sõbrad osa halastusest ja juhatusest

Küsige õpilastelt, kas keegi neist on kunagi olnud kohas, kus nad ei mõista keelt, mida rahvas ümberringi räägib. Paluge neil rääkida, kuidas nad end sellises olukorras tundsid. Seejärel paluge neil ette kujutada, kuidas pidid end tundma inimesed Paabeli torni juures, kui nad mõistsid, et kõigi keeled on segatud. Paluge neil vaikselt mõtiskleda järgmiste küsimuste üle:

  • Kui oleksid sellises olukorras, siis kellega suhtlemisest sa kõige rohkem puudust tunneksid? Miks?

Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 1:33–34. Enne lugemise alustamist paluge, et nad otsiksid 1) kellega tahtis Jered olla võimeline suhtlema ja 2) millise lahenduse ta selle probleemi lahendamiseks välja pakkus. (Ta tahtis, et tal oleks võimalus suhelda oma perega ja palus, et ta vend palvetaks, et nende keelt ära ei segataks.) Kui õpilased on rääkinud, mida nad leidsid, küsige:

  • Mida tähendab teie jaoks fraas „hüüdma Issanda poole”?

  • Mida te õpite salmidest Eteri 1:33–34 selle kohta, kuidas Jered suhtus oma venda ja tema palvetesse?

Jagage õpilased paaridesse. Paluge paarides lugeda kordamööda ette salmid Eteri 1:35–42. Paluge õpilastel pöörata tähelepanu Jeredi venna palvetele ja sellele, kuidas Issand neile palvetele vastas. Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, küsige:

  • Mis teile Jeredi venna palvete juures muljet avaldab?

  • Kuidas vastas Issand Jeredi venna palvetele?

  • Milliseid põhimõtteid saame õppida sellest, kuidas Jeredi vend palvetas ja viisist, kuidas Issand tema palvetele vastas? (Kui õpilased oma mõtetest räägivad, innustage neid mõtisklema kaastunde ja armastuse üle, mida Taevane Isa nende vastu tunneb. Kirjutage tahvlile põhimõte: Kui me usus pidevalt Jumala poole hüüame, on Ta meie vastu kaastundlik.)

Kirjutage järgmised küsimused enne tunni algust tahvlile. (Valmistage soovi korral õpilastele käsilehed või lugege küsimused aeglaselt ette, et õpilased jõuaksid need kirja panna.)

Mille poolest erineb Taevase Isa poole hüüdmine lihtsalt palve ütlemisest?

Millal olete tundnud palvele vastust saades Taevase Isa kaastunnet? Millal on pereliikmed või sõbrad rääkinud teile Taevase Isa kaastundest palvele saadud vastuses?

Mida õpetavad Jumala vastused meie palvetele meile selle kohta, mida Ta meie vastu tunneb?

Mida te saate teha, et teie palved oleksid veelgi sisukamad?

Paluge õpilastel nende küsimuste vastused oma vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna. Soovi korral andke neile võimalus rääkida, mida nad kirja panid. Tunnistage, et teate, et Taevane Isa armastab meid ja soovib meid õnnistada, kui me järjepidevalt Tema poole hüüame.

Selgitage, et Eteri 1. peatükis kirjas olev aruanne annab meile lisateadmisi sellest, kuidas Jumal meid armastab, ja õnnistustest, mis tulevad palve kaudu. Paluge õpilastel vaadata üle salmid Eteri 1:34, 36 ja 38, et leida, mida Jered tahtis, et tema vend oma palvetes paluks. Paluge ühel õpilasel teiste öeldud vastused tahvlile kirja panna. Võiksite soovitada, et õpilane paneks vastused kirja tahvlile kirjutatud põhimõttes olevate sõnade „Jumala poole hüüame” alla.

Võiksite õpilastele soovitada, et nad salmi Eteri 1:38 lõpus märgiksid ära fraasi „olgem Issandale ustavad”. Rõhutage, et Jeredi ja tema venna teod näitavad nende usku ja tahet olla Issandale kuulekad. Nad palusid usus õnnistusi, mida vajasid.

Paluge õpilastel vaadata üle salmid Eteri 1:35, 37, 40–42, et leida, kuidas Jumal Jeredit ja tema venda ning nende peresid ja sõpru õnnistas. Paluge tahvlile kirjutaval õpilasel teiste avastused põhimõttes kirjutatud sõna kaastundlik alla kirjutada. Veenduge, et õpilased mõistavad Jeredi venna palvete ja Issanda antud õnnistuste vahelisi seoseid.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 1:43. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, milliseid õnnistusi Jumal lubas, isegi kui Jeredi vend konkreetselt neid õnnistusi ei olnud palunud.

  • Milliseid õnnistusi Issand veel rahvale lubas? (Jered soovis, et tema vend küsiks Issandalt, kuhu nad peaksid minema. Jered arvas, et Issand juhib nad maale, mis on „parim kogu maailmas” (Et 1:38). Issand lubas nad juhatada tõotatud maale. Lisaks andis Ta neile konkreetseid juhiseid, kuidas oma teekonnaks esmaseid ettevalmistusi teha. Veel lubas Ta, et kasvatab nende peredest üles suure rahva ning et maa pinnal ei ole kedagi suuremat kui see rahvas.)

Paluge õpilastel võtta lahti salm 2. Nefi 4:35. (Võiksite õpilastele soovitada, et nad salmi 2. Nefi 4:35 viite oma pühakirjades salmi Eteri 1:43 kõrvale kirjutaksid.) Seejärel paluge neil lugeda läbi salmid 2. Nefi 4:35 ja Eteri 1:43, et leida, mida õpetatakse nendes salmides õnnistustest, mida Jumal vastusena meie palvetele annab.

  • Mida õpetatakse salmi 2. Nefi 4:35 kohaselt sellest, kuidas Jumal palvele vastab? (Jumal annab heldelt sellele, kes otsib Teda palves. Vajadusel selgitage, et heldelt tähendab palju.) Kuidas kinnitab salm Eteri 1:43 seda, mida Nefi kuulutas salmis 2. Nefi 4:35?

  • Millisel põhjusel lubas Issand salmi Eteri 1:43 kohaselt isegi rohkem õnnistusi, kui jeredlased palusid? (Issand lubas õnnistusi lisaks, kuna nad olid ustavalt palvetanud. Võiksite õpilastele soovitada, et nad märgiksid salmis Eteri 1:43 ära fraasi „kuna sa oled hüüdnud minu poole pikka aega”.)

  • Millist põhimõtet võime salmist Eteri 1:43 õppida? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid nad peaksid välja tooma põhimõtte: kui palvetame usus järjepidevalt Jumala poole, võime saada rohkem õnnistusi, kui oleme palunud. Võiksite õpilastele soovitada, et nad selle põhimõtte oma pühakirjadesse kirjutaksid.)

  • Millal olete seda põhimõtet oma elus või mõne tuttava elus näinud?

Kui õpilased on rääkinud oma vastustest, võite tuua mõne näite enda või kellegi teise elust. Prohvet Joseph Smith on selle põhimõtte kohta heaks näiteks. Ta sai rohkem õnnistusi, kui oli palunud, kui palvetas, et saada teada, milline kirik on õige (vt JSA 1:10–20), ja kui ta palvetas, et teada oma kohta Issanda ees (vt JSA 1:29–47).

Lõpetuseks innustage õpilasi, et nad püüaksid siiramalt palvetada. Samuti innustage neid meeles pidama, et Taevane Isa on kaastundlik ja vastab nende palvetele vastavalt nende ustavusele ja sellele, mida Ta teab, mis tooks nende ellu suuremaid õnnistusi.

Kuldsalmi kordamine

Jagage õpilased paaridesse. Andke neile aega, et nad aitaksid teineteisel kõigi Mormoni Raamatu 25 kuldsalmi viited ja võtmesõnad üle korrata. Võiksite õpilastele soovitada, et nad kasutaksid teineteisele küsimusi esitades kuldsalmide kaarte (vt kuldsalmide kordamise soovitust 45. õppetunni lõpus). Seejärel andke neile kuldsalmide kohta küsimused, milles võiksite kasutada kuldsalmide kaartidel olevaid võtmesõnu. Kontrollige koos klassiga vastuseid. Paluge õpilastel ära märkida salmid, mida nad peavad kordama ja innustage neid iseseisvalt õppima. Kooliaasta lõpu lähenedes mõelge kõigi Mormoni Raamatu kuldsalmide peale töö tegemisele.

NB! Võite teha seda tegevust tunni alguses või lõpus. Tunni alguses peaks tegevus olema lühike, et jätkuks aega õppetunniks. Vaata käsiraamatu lisast ka teisi kordavaid tegevusi.

Kommentaarid ja taustinfo

Eteri 1:34–35. Mis on Jeredi venna nimi?

Vanem George Reynolds Seitsmekümnest on rääkinud järgmise loo, mis näitab, et Jeredi venna nimi ilmutati prohvet Joseph Smithile:

„Vanem Reynolds Cahoonile sündis Kirtlandis elades poeg. Ühel päeval möödus tema majast Joseph Smith ja ta kutsus prohveti sisse ning palus tal last õnnistada ja talle nimi anda. Joseph tegi seda ja andis poisile nimeks Mahonri Moriankumer. Kui õnnistus lõppes, pani ta lapse voodile ja pöördus vanem Cahooni poole, öeldes, et ta andis tema pojale Jeredi venna nime. Issand oli seda talle just ilmutanud. Vanem William F. Cahoon, kes seisis seal lähedal, kuulis, kuidas prohvet sellest ta isale rääkis. See oli esimene kord, kus Jeredi venna nimi oli käesoleva ajajärgu kirikus teada antud” (The Jaredites. – Juvenile Instructor, 1. mai 1892, lk 282).

Eteri 1:43. „Sa oled hüüdnud minu poole pikka aega”

President Spencer W. Kimball õpetas, et me peame suhtuma palvetamisse tõsiselt ja tegema seda sageli:

„Kas te saate oma palvetele vastuseid? Kui ei, siis võib-olla ei ole te selleks kõike teinud. Kas toote kuuldavale vaid mõned leierdatud sõnad ja kulunud väljendid või räägite Issandaga siiralt? Kas palvetate vaid vahetevahel, kuigi peaksite palvetama järjepidevalt, sageli ja alatasa? Kas pakute vaid sente selleks, et tasuda suurt võlga, kuigi peaksite andma selle kohustuse täitmiseks dollareid?

Kas te vaid räägite palvetades või te ka kuulate? Teie Päästja on öelnud: „Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan: kui keegi mu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse ja söön õhtust ühes temaga ja tema minuga!”(Ilm 3:20.)” (Prayer. – New Era, märts 1978, lk 17).

Prindi