151. õppetund: Eteri 13–15

151. õppetund

Eteri 13–15

Sissejuhatus

Prohvet Eteri ülestähendus jeredlaste tsivilisatsioonist on tunnistuseks, et neid, kes hülgavad Issanda ja Tema prohvetid, ei saada edu. Eter hoiatas jeredlaste kuningat Koriantumri, et tema rahvas hävitatakse, kui tema ja tema kodakondsed meelt ei paranda. Kui Koriantumr ja tema rahvas keeldusid meelt parandamast, levisid üha rohkem ja mitmeid aastaid sõjad ja pahelisus, kuni kogu jeredlaste rahvas oli hävitatud. Ainult Eter ja Koriantumr jäid ellu, et Eteri prohvetliku kuulutuse täitumist tunnistada. Nendes peatükkides täitub samuti Jumala määrus, et „ükskõik missugune rahvas [tõotatud maad] valdab, see peab teenima Jumalat või nad pühitakse ära” (Et 2:9).

Õpetamissoovitused

Eteri 13:1–12

Moroni paneb kirja Eteri prohvetlikud kuulutused Uuest Jeruusalemmast ja vana aja Jeruusalemmast

Selgitage, et mõned linnad on tuntud nimede poolest, mis kirjeldavad nende tähelepanuväärseid tunnusjooni. Lugege ette järgmised kirjeldavad linnanimed ja paluge õpilastel arvata, millise linnaga on tegu: tulede linn (Pariis), Igavene Linn (Rooma), tuuline linn (Chicago), Idamaade pärl (Hongkong) ja kanalite linn (Veneetsia). Paluge õpilastel pakkuda, mida need kirjeldavad nimed nende linnade kohta teada annavad.

Juhtige tähelepanu sellele, et Moroni pani kirja Eteri prohvetliku kuulutuse kolme linna kohta: Uus Jeruusalemm (vt Et 13:6–8, 10); Eenoki linn, mis „tuleb taevast alla” (Et 13:3, vt ka Ms 7:62–64) ja Jeruusalemm pühal maal (vt Et 13:11). Rääkige õpilastele, et Eter õpetas jeredlastele, et maa, millel nad elavad, on ühe tulevase ja väga tähtsa linna asupaik (vt Et 13:2–3). Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 13:4–8, et leida, milliste linnade nimesid nendes salmides mainitakse.

Mis on nende linnade nimed? (Jeruusalemm ja Uus Jeruusalemm.) Millist kirjeldavat nime kasutas Eter pühal maal asuva Jeruusalemma ja Uue Jeruusalemma kohta, mis ühel päeval Ameerika mandrile ehitatakse? (Püha linn.)
Mida te arvate, kuidas oleks elada linnas, mis on tuntud kui „püha linn”?

Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 13:10–11, et leida, mille alusel inimesed kvalifitseeruvad nendesse pühadesse linnadesse elama.

Millised inimesed kvalifitseeruvad nendes linnades elama? (Need, kelle rõivad on „valged Talle vere läbi”.)
Mida tähendab inimeste jaoks, et nende rõivad on tehtud „valgeks Talle vere läbi”? (See tähendab, et inimesed on saanud Jumala Talle, Jeesuse Kristuse lepituse kaudu pattudest puhtaks. Vt 1Ne 12:11; Al 5:21.)

Selgitage, et Uue Jeruusalemma teine nimi on Siion (vt Ms 7:62; 1.UA). Kui Uus Jeruusalemm ja Jeruusalemm rajatakse tulevikus, siis praegu võivad kõik Kiriku liikmed rajada Siionit sinna, kus nad elavad (vt ÕL 6:6; 14:6). Kõige peamisemas tähenduses on Siion „puhtad südamelt” (ÕL 97:21). Jagage Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem D. Todd Christoffersoni sõnu:

Kujutis

Vanem D. Todd Christofferson

„Siion on Siion selle kodanike iseloomu, omaduste ja ustavuse pärast (Vt Ms 7:18). Pidage meeles: „Issand nimetas oma rahva Siioniks, sest neil oli üks süda ja üks meel ning nad elasid õigemeelsuses; ja nende seas ei olnud ühtegi vaest” (Ms 7:18). Kui me tahame luua Siioni oma kodudes, kogudustes ja vaiades, siis peame me tõusma selle käitumisnormi tasemele. Meil on vaja: 1. saada südamelt üheks ja meelelt üheks, 2. saada üksikisikuliselt ja kollektiivselt pühaks rahvaks, ja 3. hoolitseda vaeste ja puudusekannatajate eest” (Tulge Siionisse. – 2008. a sügisene üldkonverents).

Andke õpilastele hetk aega, et mõelda, mida nad saavad teha, et aidata kehtestada kõrgemaid käitumisnorme oma kodus ja koguduses. Võiksite anda neile aega, et oma mõtted vihikusse või pühakirjapäevikusse kirja panna.

Eteri 13:13–15:34

Jeredlased hülgasid Eteri prohvetlikud hoiatused ning jäid paheliseks ja sõdima, kuni nad hävitati

Tehke kokkuvõte salmidest Eteri 13:13–14, selgitades, et jeredlased hülgasid Eteri ja ajasid ta enda seast minema. Päeva ajal peitis Eter end „kaljukoopas”, kus ta kirjutas lõpuni jeredlaste ülestähenduse. Öösiti tuli ta välja, et näha, mis on saanud osaks tema rahvale, jeredlastele. Ta kirjutas sellest, mida nägi.

Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 13:15–19, et leida, kuidas jeredlaste ühiskonda kirjeldati. Kui õpilased on lugemise lõpetanud, paluge neil jeredlaste ühiskonda oma sõnadega kirjeldada. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 13:20–22. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, milliseid sõnumeid käskis Issand Eteril Koriantumrile edastada.

Milline oli Eteri sõnum Koriantumrile? (Kui Koriantumr ja ta pere meelt parandavad, säästab Issand rahva ja laseb Koriantumril oma kuningriigi säilitada. Kui nad meelt ei paranda, hävitatakse kuningriigis kõik peale Koriantumri.)
Kuidas vastasid sellele Koriantumr ja tema rahvas?

Tehke kokkuvõte salmidest Eteri 13:23–14:20, selgitades, et maal jätkusid sõjad. Kolm meest – Sared, Gileadi ja Liib (ajalises järjekorras) – püüdsid võtta Koriantumrilt kuningriiki. Lõpuks said salajased liidud rohkem võimu ja kogu rahvas kisti sõtta. „Kõik rahvas maa palgel valas verd ja mitte kedagi polnud neid ohjeldamas” (Et 13:31). Koriantumri viimaseks vaenlaseks oli mees nimega Siis.

Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 14:21–25, 30–31 ja 15:1–2, et leida, kui ulatuslik oli sõdadest põhjustatud häving. Seejärel paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 15:3–5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida, mida üritas Koriantumr teha, et allesjäänud rahvast hävingust päästa.

Mida Koriantumr tegi? (Ta tegi ettepaneku, et loovutab kuningriigi Siisile.)
Kuidas reageeris Siis Koriantumri ettepanekule? (Ta ütles, et jätab inimesed ellu, kui tal lubatakse Koriantumr tappa. Vt ka Et 14:24.)

Tehke kokkuvõte salmidest Eteri 15:6–11, selgitades, et Koriantumri rahvas ja Siisi rahvas jätkasid omavahel sõdimist. Soovi korral selgitage, et lahing, milles jeredlaste rahvas hävitati, peeti Raama künka juures. Aastasadu hiljem hävitati nefilaste tsivilisatsioon sama künka juures ja siis kutsuti seda Kumooraks. (Vt Et 15:11; Mr 6:6.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Eteri 15:12–17. Enne lugema hakkamist paluge neil otsida üksikasju jeredlaste olukorra kohta ja tuua nende seast välja üks asi, mis on eriti kurb. Kui lugemiseks on olnud piisavalt aega, paluge mitmel õpilasel rääkida, mida nad leidsid.

Tuletage õpilastele meelde, et Eter oli mitmeid aastaid rahvast meeleparandusele manitsenud (vt Et 12:2–3; 13:20). Kirjutage tahvlile järgmine lõpetamata lause. Kui me hülgame Issanda manitsuse meelt parandada, ‥

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 15:18–19. Paluge õpilastel teksti jälgida, et tuua välja, kuidas tahvlil olevat lauset lõpetada. Kui õpilased on vastanud, lõpetage lause, pannes kirja järgmine põhimõte. Kui me hülgame Issanda manitsuse meelt parandada, siis Tema Vaim lahkub ja Saatan saab meie südame üle võimust.

Kuidas mõjutas jeredlaste varasem meeleparandusest keeldumine nende võimet hiljem muutuda?

Tehke kokkuvõte salmidest Eteri 15:20–32, selgitades, et Koriantumri ja Siisi sõjaväed võitlesid seni, kuni jäid alles ainult Koriantumr ja Siis. Siis tappis Koriantumr Siisi. Nagu Eter oli prohvetlikult kuulutanud, olid tapetud kõik kuningriigi inimesed peale Koriantumri, kes elas siis selleks, et näha, kuidas teine rahvas – Sarahemla rahvas – selle maa päris (vt Et 13:21; Om 1:20–22). Paluge ühel õpilasel lugeda ette Eteri 15:33, et näidata, et Eteri räägitud Issanda sõnad olid täide läinud.

Juhtige tähelepanu sellele, et jeredlaste ajalugu on ekstreemne näide sellest, mis juhtub rahvaga, kui nad hülgavad Jumala korduvad kutsed meelt parandada. Kuigi see on äärmuslik näide, võime sellest välja tuua põhimõtted, mis võivad meile abiks olla. Selgitage, et nagu jeredlased, hülgavad ka tänapäeval paljud inimesed Jumala kutsed meelt parandada, kaotades seeläbi Issanda Vaimu. Sageli leiavad need inimesed põhjendusi meeleparandusest keeldumiseks. Lugege ette järgmised põhjendused ja paluge õpilastel selgitada, mida nad vastaksid inimesele, kes selliseid asju ütleb. Kui õpilased vastavad, innustage neid viitama põhimõtetele, mida nad on Eteri peatükkidest 13–15 õppinud.

„Ma tean, et filmid, mida ma vaatan, ei vasta Kiriku käitumisnormidele, kuid tundub, et need ei avalda mulle mingit halba mõju.”
„Sõpradega alkoholi joomine pole nii hull, me lihtsalt lõbutseme.”
„Ma spikerdan vaid sellepärast, et minu klassis teevad seda kõik. Spikerdamiseta on mul võimatu häid hindeid saada.”
„Vaatan vaid pisut pornograafiat. See pole nii, et ma lähen välja ja käitun amoraalselt. Pealegi võin ma sellest igal ajal loobuda.”
„Ma ei pea praegu meelt parandama. Ma võin oodata, kuni lähen misjonile või hakkan templis abielluma.”

Veenduge, et õpilased mõistavad, et kui inimesed teevad pattu ja meelt ei paranda, saavad neile alati osaks nende pattude tagajärjed. Kinnitage õpilastele, et kui nad on pattu teinud, võivad nad oma pattudest meelt parandada ja saada oma elus tagasi Issanda Vaimu. Lugege ette, mida ütles vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

Kujutis

Vanem Neil L. Andersen

„Ma tunnistan, et Päästja suudab ja on innukas meile meie patud andeks andma. Pole pattu, mida ei saaks andestada, välja arvatud nende väheste omad, kes pärast täiuse tundmist hukatuse valivad. Meile kõigile on antud imetlusväärne õigus pöörata selg pattudele ja tulla Kristuse juurde. Jumalik andestus on üks magusamaid evangeeliumi vilju, mis viib südamest süü ja valu, asendades need rõõmu ja meelerahuga” (Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents).

Paluge õpilastel analüüsida oma elu, et täheldada igat pattu, mis on takistuseks sellele, et Püha Vaim oleks pidevalt nende kaaslane. Innustage neid kasutama lepituse väge, et teha muudatused, mis aitaksid neil hoida Vaimu oma kaaslasena ning vastu seista Saatana võimule.

Selleks, et aidata õpilastel mõista veel ühte Eteri peatükkides 13–15 õpetatud põhimõtet, paluge neil lugeda läbi pühakirjakohad Eteri 13:27; 14:24; 15:6, 22, 28. Enne lugema asumist paluge neil leida sõnad ja fraasid, mis rõhutavad jeredlaste viha ja kättemaksusoove. Võiksite soovitada, et õpilased need sõnad ja fraasid ära märgiksid.

Olles uurinud Eteri peatükke 13–15, millised olid jeredlaste viha ja kättemaksusoovi tagajärjed?
Milliseid põhimõtteid vihast ja kättemaksust saame jeredlaste ajaloo viimastest episoodidest õppida? (Õpilased võivad erinevatest põhimõtetest rääkida. Veenduge, et nende vastustest selguks, et viha ja kättemaks panevad inimesi tegema valikuid, mis teevad neile endale ja teistele haiget.)
Milliseid tagajärgi võib viha ühele inimesele või tervele perele tuua?

Tunnistage, et me võime vihast ja kättemaksusoovidest jagu saada, kui pöördume Jeesuse Kristuse poole ja saame Tema lepituse kaudu osa andestusest ja trööstist. Innustage õpilasi pöörduma palves Issanda poole, et nad saaksid vajalikku abi, kui tunnevad kellegi vastu viha.

Kokkuvõte Eteri raamatust

Varuge aega, et aidata õpilastel Eteri raamat üle korrata. Paluge neil mõelda sellele, mida nad on sellest raamatust nii seminaris kui ka iseseisvalt pühakirju uurides õppinud. Vajadusel paluge neil meeldetuletuseks vaadata kiiresti üle Eteri raamatu mõne peatüki päis. Kui aega on olnud piisavalt, paluge mõnel õpilasel rääkida millestki sellisest Eteri raamatus, mis oli nende jaoks inspireeriv või mis aitas neil suurendada usku Jeesusesse Kristusesse.

Kommentaarid ja taustinfo

Eteri 13:3–5. Uus Jeruusalemm ja vana aja Jeruusalemm

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas Uuest Jeruusalemmast ja muistsel ajal ehitatud Jeruusalemmast.

„Selleks, et kujutada ette, mida Uue Jeruusalemma all mõeldakse, peame teadma neid viit fakti:1. Muistne Jeruusalemm, linn, kus möödus palju meie Issanda isiklikust teenimisajast inimeste seas, ehitatakse viimseil päevil uuesti üles ja see saab olema üks kahest suurest maailma pealinnast − tuhandeaastase rahuriigi linnana, kust Issanda sõna edasi läheb. 2. Uus Jeruusalemm, uus Siion, Jumala linn ehitatakse Ameerika mandrile. 3. Eenoki linn, algupärane Siion, „Pühaduse Linn ̤‥ võeti ̤‥ üles taevasse”.(Ms 7:13–21) 4. Eenoki linn oma muudetud rahvaga, kes nüüd on ülestõusnud seisundis, naaseb Uue Jeruusalemmana, et ühineda sama nime kandva linnaga, mis on ehitatud Ameerika mandrile. 5. Kui maa muudetakse selestiliseks, tuleb „linn, Püha Jeruusalemm” taas „maha ̤‥ taevast Jumala juurest”, ja see maa saab selestiliste olendite igaveseks elukohaks.(Ilm 21:10–27.)”(Doctrinal New Testament Commentary, 3. kd, 1973, lk 580–581.)

Eteri 13:2–4, 6. Kuhu ehitatakse Uus Jeruusalemm?

Issand ilmutas prohvet Joseph Smithile, et viimseil päevil ehitatakse Uus Jeruusalemm Ameerika Ühendriikidesse Missouri osariiki Jacksoni maakonda (vt ÕL 57:1–4; 84:1–4). Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, milline seos on Kiriku liikmete praeguse kogunemise ja Uue Jeruusalemma lõpliku rajamise vahel:

„Las Iisrael koguneb kõigi rahvaste seas kokku Siioni vaiadesse. Las iga maa olla Siioniks neile, kes on määratud seal elama. Olgu evangeeliumi täius kõigi rahvaste kõigi pühade jaoks. Ärgu hoitagu tagasi ühtegi nende õnnistust. Kerkigu templid, kus viiakse läbi Issanda koja talituste täius. Kuid siiski on olemas keskne koht: koht, kus seisab peatempel, koht, kuhu tuleb Issand. ‥ Ja selleks keskseks kohaks on koht, mida inimesed kutsuvad praegu Ameerika Ühendriikides Missouri osariigis Jacksoni maakonnas Independence’iks, kuid mis saab tulevastel päevadel olema meie Jumala Siioniks ja tema rahva Pühaduse Linnaks” (A New Witness for the Articles of Faith, 1985, lk 595).

Eteri 15:19. Kuidas saab Saatan meie südame üle võimu?

Kuigi kuradil on suur võim meid kiusata ja petta, ei saa ta jagu meie valikuvabadusest, välja arvatud juhul, kui me ise anname tema mõjule voli. President James E. Faust Esimesest Presidentkonnast on selgitanud:

„Hirm Saatana võimu ees ei tohiks meid halvata. Ta ei saa meie üle võimu, kui me seda ei luba. Ta on tegelikult argpüks ja kui me oleme vankumatud, siis ta taganeb. ̤‥

Oleme kuulnud, kuidas naljamehed ja teised õigustavad või selgitavad oma pahategusid, öeldes: „Kurat sundis mind seda tegema.” Tegelikult ma ei usu, et kurat saaks sundida meid midagi tegema. Ta saab kindlasti kiusata ja petta, kuid tal ei ole meie üle võimu, mida me talle ei anna.

Saatanale vastuseismise vägi võib olla tugevam kui arvame. Prohvet Joseph Smith õpetas, et „kõigil olevustel, kellel on kehad, on vägi nende üle, kellel keha ei ole”. Kuradil ei ole võimu meie üle, kui me seda talle ei anna. Hetkel, mil hakkame vastu ükskõik millele, mis tuleb Jumalalt, haarab kurat võimust” (Teachings of the Prophet Joseph Smith, valinud Joseph Fielding Smith, Salt Lake City: Deseret Book Co, 1938, lk 181)” (The Great Imitator. – Ensign, nov 1987, lk 35).

Eteri 15:19–30. Kättemaksu ja viha tagajärjed

Seitsmekümnest vanem David E. Sorenseni sõnad innustavad meid pigem andestama, kui laskma endasse viha ja kättemaksusoove:

„Kui keegi on haiget teinud meile või meie lähedastele, võib valu olla väljakannatamatu. Võib tunduda, et valu või ülekohus on maailmas kõige tähtsam asi ja et meil pole muud valikut, kui otsida kättemaksu. Kuid Kristus, Rahuvürst, õpetab midagi paremat. Võib olla väga raske andestada kellelegi kahju, mida nad on teinud, kuid kui me seda teeme, loome endale parema tuleviku. Kellegi pahategu ei kontrolli enam meid. Kui me teistele andestame, annab see meile vabaduse valida, kuidas oma elu elame. Andestamine tähendab, et minevikumured ei dikteeri enam meie saatust ja me võime, Jumala armastus südames, tulevikule keskenduda” (Forgiveness Will Change Bitterness to Love. – Ensign või Liahona, mai 2003, lk 12).