156. õppetund

Moroni 7:20–48

Sissejuhatus

Moroni pani kirja oma isa jutluse kokkuvõtte, mille tema isa, Mormon, aastaid tagasi palvemajas esitanud oli. Jutluses õpetas Mormon oma kuulajaid, kuidas „[haarata] kinni kõigest heast” (Mn 7:20, 25). Ta selgitas, kuidas on omavahel seotud usk, lootus ja ligimesearmastus, ning lõpetas palvega, et Tema rahvas palvetaks Isa poole kogu südame jõuga, et saada ligimesearmastuse, Kristuse puhta armastuse and (vt Mn 7:47).

Õpetamissoovitused

Moroni 7:20–39

Mormon õpetab, et usu kaudu Jeesusesse Kristusesse saame me haarata kinni kõigest heast

Kirjutage enne tundi tahvlile järgnev küsimus.

Mis on mõned head asjad, millega Taevane Isa on teid õnnistanud?

Andke õpilastele tunni alguses paar minutit, et küsimusele vihikus või pühakirjapäevikus kirjalikult vastata. Seejärel paluge neil mõned asjad loetelust ette lugeda.

Lugege ette Moroni 7:24. Paluge õpilastel teksti jälgida ja otsida kõigi neile osaks saanud heade asjade allikat.

• Kes on kõigi teile osaks saavate heade asjade allikas? (Õpilaste vastused võivad erineda, kuid neis peaks kajastuma tõde: kõik head asjad tulevad tänu Jeesusele Kristusele.)

Aitamaks õpilastel salmis Moroni 7:24 õpetatut paremini mõista, selgitage, et me oleme Aadama ja Eeva järeltulijatena „langenud” ega saaks iseseisvalt ühtegi õnnistust (vt ka Al 22:14; Et 3:2; UA 3). Ilma Jeesuse Kristuse ja Tema lepituseta „ei saaks [meile] tulla midagi head”. Kõik hea, mis me oma Taevaselt Isalt iial saanud oleme, on tulnud Päästja ja Tema lepituse kaudu.

Selgitage, et Taevasel Isal on meie jaoks palju õnnistusi varuks. Ta tahab, et me „[haarame] kinni kõigest heast” (Mn 7:19) ja Ta tahab anda meile kõik, mis on Tal endal (vt ÕL 84:38).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Mormoni küsimus salmist Moroni 7:20. Seejärel paluge õpilastel lugeda läbi Moroni 7:21–24 ja otsida, mida need salmid õpetavad selle kohta, kuidas haarata kinni kõigest heast.

• Kuidas vastaksite salmidest Moroni 7:21–24 loetu alusel Mormoni küsimusele salmis Moroni 7:20? (Aidake õpilastel oma vastustes tuua välja järgmine põhimõte: kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, saame haarata kinni kõigest heast.)

Aitamaks õpilastel mõista, kuidas nad saavad „haarata kinni kõigest heast”, paluge osal neist lugeda kordamööda ette Moroni 7:25–26, 32–38. Paluge pooltel õpilastel leida viisid, kuidas peaksime näitama oma usku Jeesusesse Kristusesse. Paluge ülejäänud pooltel otsida häid asju, millest selle tulemusena osa saame. (Kui õpilane loeb ette 33. salmi, selgitage soovi korral, et fraas „minu arvates otstarbekas” viitab asjadele, mis on kooskõlas Issanda tahtega.)

Kui õpilased on leitu kohta aru andnud, võite paluda neil panna kirja eesmärgi, mis aitab neil rakendada suuremat usku Jeesusesse Kristusesse ja haarata kinni kõigest heast, mida Taevane Isa neile anda soovib. Jagage oma tunnistust, et Päästja, Tema evangeeliumi ja Tema lepituse kaudu tulevad suured õnnistused. Innustage õpilasi oma usku Temasse tugevdama.

Moroni 7:40–43

Mormon õpetab, et usk Jeesusesse Kristusesse annab meile lootust igavesele elule

Joonistage tahvlile pilt kolme jalaga taburetist (või näidake kolmejalgset taburetti).

Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem M. Russell Ballardi sõnad:

„Alus, millele saame ehitada oma elukonstruktsiooni, koosneb kolmest jumalikust põhimõttest. ‥ Üheskoos annavad need meile aluspõhja nagu kolmejalgne taburet” (The Joy of Hope Fulfilled. – Ensign, nov 1992, lk 33).

Märgistage üks taburetijalg sildiga usk Jeesusesse Kristusesse. Paluge õpilastel mõelda, mida võiksid esindada ülejäänud kaks jalga. Seejärel paluge õpilastel lugeda läbi Moroni 7:40 ja leida, mida esindab teine jalg. (Teine jalg esindab lootust.)

Lugege ette järgnevad lootuseavaldused. Paluge õpilastel kuulata, kuidas need kaks lootust teineteisest erinevad.

1. Loodan, et täna sajab vihma.

2. Loodan Issanda lubadusele, et saan meeleparanduse kaudu rahu tunda.

• Kuidas need lootused teineteisest erinevad? (Aidake õpilastel mõista, et esimeses näites viitab sõna lootus ebamäärasele soovile. Teises näites väljendab sõna lootus usaldust. See motiveerib tegutsema ja selle keskmes on Jeesuse Kristuse lepitus.)

Aitamaks õpilastel mõista lootust nii, nagu seda kasutatakse pühakirjades, paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimesest Presidentkonnast president Dieter F. Uchtdorfi sõnad:

„Lootus on Vaimu and. ‥

Lootus ei ole teadmine, vaid pigem on see pidev usaldus, et Issand täidab oma lubadused meie suhtes. See on kindlustunne, et kui me praegu Jumala seaduste ja Tema prohvetite sõnade järgi elame, saame tulevikus soovitud õnnistused. See on usk ja ootus, et meie palved saavad vastuse. See avaldub enesekindluses, optimismis, entusiasmis ja kannatlikus püsivuses” (Lootuse piiritu vägi. – 2008. a sügisene üldkonverents).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 7:41. Paluge õpilastel teksti jälgida ja otsida, mida peaksime Mormoni õpetuse järgi lootma. Kui õpilased leitu kohta aru annavad, märgistage tabureti teine jalg sildiga lootus igavesele elule.

Moroni 7:41 on kuldsalm. Vaadake õppetunni lõpus toodud õpetamissoovitust, et õpilasi salmi õppimise juures aidata.

Märkige, et Moroni 7:41 on kuldsalm. Võiksite õpilasi innustada seda salmi eriliselt ära märkima, nii et nad võiksid selle kergesti üles leida.

• Kuidas me võime saada Moroni 7:41 järgi lootust, et meid tõstetakse üles igavesse ellu? (Õpilaste sõnastus võib erineda, kuid nende vastuses peaks kajastuma järgnev põhimõte: kui me rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, võime saada Tema lepituse kaudu lootust, et meid tõstetakse üles igavesse ellu.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Moroni 7:42–43 ja otsida iseloomuomadusi, mida vajame, et meil oleks usku ja lootust. Paluge neil leitu kohta aru anda. (Soovi korral selgitage, et tasane ja vaga südamega tähendab alandlikku, leebet ja Issanda tahtele alistuvat.)

• Miks ilma tasaduse ja vaga südameta ei saa teie arvates olla usku ega lootust Jeesuse Kristuse lepitusse?

Paluge õpilastel vastata vihikus või pühakirjapäevikus järgnevale küsimusele:

• Kuidas annab usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse sulle lootust, et sa saad igavese elu?

Moroni 7:44–48

Mormon õpetab ligimesearmastuse tähtsusest

Viidake uuesti kolmejalgsele taburetile. Paluge õpilastel lugeda läbi Moroni 7:44 ja leida märgistus tabureti kolmandale jalale. Kui õpilased leitu kohta aru annavad, märgistage kolmas jalg sildiga ligimesearmastus. Paluge neil ligimesearmastust omaenda sõnadega määratleda.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 7:45–47. Paluge õpilastel teksti jälgida ning otsida, kuidas kirjeldas ja määratles ligimesearmastust Mormon.

Moroni 7:45, 47–48 on kuldsalmid. Vaadake õppetunni lõpus toodud õpetamissoovitust, et õpilasi salmi õppimise juures aidata.

• Kuidas määratleb Mormon salmis Moroni 7:47 ligimesearmastust? („Kristuse puhas armastus.”)

• Mida teie arvates tähendab, et ligimesearmastus ei hävi ilmaski?

• Miks me teie arvates pole mitte midagi, kui meil pole ligimesearmastust?

Paluge õpilastel valida salmist Moroni 7:45 ligimesearmastuse kirjeldusi ja selgitada, mida need kirjeldused nende arvates tähendavad. Vajadusel selgitage õpilaste ütlusi. (Näiteks tähendab „pikameelne”, et keegi talub katsumusi kannatlikult. „Ei kadesta” tähendab, et see inimene pole teiste peale kade. Ei „ole iseennast täis” tähendab, et see inimene on alandlik. „Ei otsi omakasu” kirjeldab omadust panna Jumal ja teised iseendast ettepoole. „Ei ole kergesti ärritatav” tähendab, et inimene ei saa kergesti vihaseks. „Usub kõik” kirjeldab kedagi, kes on nõus kõigega, mis on tõde.)

Küsige õpilastelt, kuidas nad võiksid reageerida järgnevates olukordades, kui neil poleks ligimesearmastust. Seejärel küsige, kuidas nad reageeriksid, kui nad pakataksid ligimesearmastusest. (Soovi korral kohandage need olukorrad oma õpilaste huvidele ja vajadustele.)

1. Inimesed teevad koolis sinu või kellegi teise üle nalja.

2. Sul on vend või õde, kes sind sageli tüütab.

3. Keegi su tuttavatest on teinud tõsist pattu.

4. Uus kvoorumi või klassi nõustaja ei meeldi sulle nii palju kui varasem nõustaja.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moroni 7:48. Paluge klassil teksti jälgida ja leida, mida peame tegema, et meid ligimesearmastuse anniga õnnistataks. Veenduge, et õpilaste vastustest saab selgeks järgnev põhimõte: kui me palume Isa kogu südame jõuga ja elame kui Jeesuse Kristuse tõelised järgijad, võime me täituda ligimesearmastusega.

Märkige, et Moroni 7:45, 47–48 on kuldsalmid. Võiksite õpilasi innustada neid salme eriliselt ära märkima, nii et nad võiksid need kergesti üles leida.

• Miks peaksime teie meelest palvetama kogu südame jõuga, et ligimesearmastuse andi saada?

• Millal olete näinud näiteid ligimesearmastusest? (Paluge osal õpilastel kogemusi jagada. Soovi korral jagage ka mõnda omaenda kogemust.)

• Millal olete tundnud, et Issand on aidanud teil tunda teiste vastu suuremat ligimesearmastust?

Paluge õpilastel vaadata üle Moroni 7:45 ja valida üks ligimesearmastuse omadus, milles nad peaksid end parandama. Innustage neid palvetama ja paluma ligimesearmastuse andi, kui nad püüavad end selles valdkonnas parandada. Tunnistage usu, lootuse ja ligimesearmastuse mõjust teie elus.

Kuldsalm – Moroni 7:41

Aidake õpilastel jätta meelde Moroni 7:41. Kasutage soovi korral mõnda käsiraamatu lõpus olevas lisas selgitatud meetodit.

Kuldsalmid – Moroni 7:45, 47–48

Paluge õpilastel valida järgnevast loetelust üks inimene, kelle vastu nad tahaksid näidata suuremat ligimesearmastust: mõni pereliige, kvoorumi või klassi liige, klassikaaslane koolis, sõber või naaber. Innustage neid mõtlema selle väljavalitud inimese peale, kui nad loevad salmi Moroni 7:45, ja mõtisklema, kuidas tema vastu rohkem Kristuse-sarnast armastust näidata. Paluge neil kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse üks või kaks viisi, kuidas nad väljavalitud inimese vastu armastust näitavad. Paluge neil tuleval nädalal oma palveis ka selle püüdluse eest palvetada. Soovi korral andke õpilastele tulevastel päevadel võimalus oma kogemusi jagada.

NB! Õppetunni pikkuse tõttu võiksite selle tegevuse mõnel muul päeval teha, mil teil selleks rohkem aega on.

Kommentaarid ja taustinfo

Moroni 7:29–31. Inglite teenimine

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjeldas inglite teenimist:

Sõna „ingel” kasutatakse pühakirjades kõikide taevaste olendite kohta, kes kannavad Jumala sõnumit” (George Q. Cannon, Gospel Truth, valinud Jerreld L. Newquist, 1987, lk 54). Pühakirjades on toodud arvukaid juhtumeid, kus ingel isiklikult ilmus. Ingli ilmumine Sakariasele ja Maarjale (vt Lk 1) ning kuningas Benjaminile ja Heelamani pojale, Nefile (vt Mo 3:; 3Ne 7:17–18), on kõigest mõned üksikud näited. ‥

Inglite teenimine võib olla ka nähtamatu. Ingel võib edastada sõnumeid häälega või meele kaudu antud mõtete ja tunnete vahendusel. President John Taylor kirjeldas, et „inglite ehk Jumala sõnumitoojate mõju meie meelele on selline, et süda mõistab ‥ igavese maailma ilmutusi” (Gospel Kingdom. Valinud G. Homer Durham, 1987, lk 31).

Nefi kirjeldas kolme inglite teenimise ilmingut, kui tuletas oma mässumeelsetele vendadele meelde, et 1. nad olid „näinud inglit”, 2. nad olid „aeg-ajalt kuulnud ta häält” ja 3. et ingel oli ka „rääkinud [neile] vaikse, tasase häälega”, kuigi nad olid „tundetud” ega „suutnud tema sõnu tunda” (1Ne 17:45). Pühakirjades on veel palju muidki avaldusi, et inglid on evangeeliumi õpetama ja inimesi Kristuse juurde tooma läkitatud (vt Hb 1:14; Al 39:19; Mn 7:25, 29, 31–32; ÕL 20:35). Enamik inglite suhtlusest on pigem tuntav või kuuldav kui nähtav” (The Aaronic Priesthood and the Sacrament. − Ensign, nov 1998, lk 38–39).

Moroni 7:45–48. Ligimesearmastus, „Kristuse puhas armastus”

President Thomas S. Monson õpetas vajadusest ligimesearmastuse anni järele:

„Meil on vaja armastust, mis märkab neid, keda ei panda tähele, armastust, mis annab lootust neile, kes on heidutatud, aitab neid, kes on raskustes. Tõeline ligimesearmastus väljendub armastavates tegudes. Ligimesearmastust vajatakse kõikjal. ‥

Ligimesearmastus tähendab kannatlikkust kellegagi, kes on meid alt vedanud. See tähendab, et me hoidume kergesti solvumisest. Me lepime nõrkuste ja puudustega. Me võtame inimesi sellistena, nagu nad on. Me näeme välimusest kaugemale, omadusi, mida ei tuhmista aeg. See tähendab, et me ei kipu teisi sildistama. ‥

Kellegi elu pole täiuslik! Selle asemel, et teisi hukka mõista ja arvustada, tundkem nende vastu Kristuse puhast armastust. ‥

Juhtigu ligimesearmastus teid kõigis teie tegemistes. Kandke seda hinges, väljendugu see igas teie mõttes ja teos!” (Armastus ei hävi ilmaski. – 2010. a sügisene üldkonverents)

Vanem Marvin J. Ashton Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist loetles mõned viisid ligimesearmastuse näitamiseks:

„Tõeline ligimesearmastus pole miski, mille ära annate. See on miski, mille omandate, ja mis on siis osa teist. ‥

Ehk ilmneb suurim ligimesearmastus siis, kui oleme üksteise vastu kenad, kui me ei hakka kellegi üle kohut mõistma ega kedagi liigitama, kui me lihtsalt otsustame üksteise kasuks või vaikime. Ligimesearmastus tähendab leppimist teiste erinevuste, nõrkuste ja vajakajäämistega; kannatlikkust kellagagi, kes on meid alt vedanud, või hoidumist pahaseks saamast, kui keegi ei toimi nii, nagu meie loodaksime. Ligimesearmastus tähendab, et me ei kasuta ära kellegi nõrkusi ja oleme nõus andestama, kui keegi meile haiget teeb. Ligimesearmastus tähendab, et me eeldame üksteisest parimat” (The Tongue Can Be a Sharp Sword. – Ensign, mai 1992, lk 19).

Moroni 7:45–48. „Kristuse puhta armastuse” põhjalikum definitsioon

Viidates Mormoni sõnadele salmides Moroni 7:45–48, õpetas vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Õpetlik oleks märkida, et kalliks peetavat ligimesearmastust ehk „Kristuse puhast armastust” saab tõlgendada kaheti. Üheks tähenduseks on selline halastav, andestav armastus, mida Kristuse jüngrid peaksid tundma üksteise vastu. See tähendab, et kõik kristlased peaksid püüdma armastada, nagu armastas Päästja, näidates kõigi vastu üles ehedat ja lunastavat kaastunnet. Kui üldse, siis on see õnnestunud kahjuks vaid mõnel üksikul surelikul, kuid see on üleskutse, mille poole kõik peaksid püüdlema.

„Kristuse puhta armastuse” põhjalikum definitsioon pole siiski see, mida me kristlastena teiste suhtes näidata püüame, kuid mis meil suuremalt jaolt ebaõnnestub, vaid pigem see, mida Kristus meie suhtes täiesti edukalt üles näitas. Tõelise ligimesearmastuse kohta on teada vaid üks juhtum. See väljendub täiuslikul ja ehedal kujul lakkamatus, ülimas ja lepitavas armastuses, mida tunneb meie vastu Kristus. Kristuse armastus meie vastu „on pikameelne ja lahke ja ei kadesta”. Tema armastus meie vastu ei ole „iseennast täis, ‥ kergesti ärritatav, ei mõtle halba”. Kristuse armastus meie vastu „kannatab kõik, usub kõik, loodab kõik, talub kõik”. Nagu Kristusest näha, ei hävi ligimesearmastus ilmaski. Ilma selle ligimesearmastuseta – tema puhta armastuseta meie vastu – oleksime me mitte midagi, lootusetud, kõigist inimestest kõige armetumad. Tõepoolest, kellelt leitakse viimasel päeval tema armastuse õnnistused – lepitus, ülestõusmine, igavene elu, igavene lubadus – neil läheb kindlasti kõik hästi.

See aga ei vähenda mingil kombel käsku, et meil tuleb püüda hakata üksteist nõndaviisi armastama. Me peaksime „paluma Isa kogu südame jõuga, et [me võiksime] täituda selle armastusega”.(1Kr 13:4–5, 7–8; Mn 7:48.) Peaksime püüdma olla oma suhetes teistega järjepidevamad ja usaldusväärsemad, pikameelsemad ja lahkemad ning vähem kadestama ja olema vähem iseennast täis. Nõnda nagu elas Kristus, nii peaksime ka meie elama, ja nõnda nagu armastas Kristus, peaksime ka meie armastama. Kuid see „Kristuse puhas armastus, millest rääkis Mormon, on just nimelt see – Kristuse armastus. Kui meil on see jumalik kingitus, lunastav and, siis on meil kõik; ilma selleta pole meil midagi ja me pole lõpuks midagi muud kui vaid „kuradid ja kuradi inglid”.(2Ne 9:9.)

Elus tuleb ette omajagu hirme ja äpardusi. Vahel mõni asi ei õnnestu. Vahel veavad inimesed, või majandus- või äritegevus või valitsus meid alt. Kuid üks asi ajas ja igavikus meid alt ei vea, ja see on Kristuse puhas armastus. ‥

Kristuse ligimesearmastuse ime nii päästab kui ka muudab meid. Tema lepitav armastus päästab meid nii lihalikust, himurast ja kuratlikust käitumisest kui ka surmast ja põrgust. See lunastav armastus muudab ka hinge, ülendades selle langenud käitumisnormide juurest millegi kaugelt üllama, kaugelt pühamani. Mispärast tuleb meil „[hoida] ligimesearmastust” – Kristuse puhast armastust meie vastu ning sihilikku püüet tunda puhast armastust tema ja kõigi teiste vastu –, sest ilma selleta pole me mitte midagi ja meie igavese õnne plaan läheks täiesti raisku. Kui meie elus poleks Kristuse lunastavat armastust, poleks ükski muu omadus – koguni vooruslik omadus ega eeskujulik heategu – päästmiseks ja rõõmuks piisav” (Christ and the New Covenant: The Messianic Message of the Book of Mormon, 1997, 336–337).