Efeslastele 4

Sissejuhatus

Paulus õpetas, et Issand oli rajanud oma Kiriku ning kutsunud juhid pühasid nii täiustama kui ka ühtseks muutma. Lisaks innustas ta Kiriku liikmeid enesest ära heitma vanu kombeid ja elama nii, nagu nad teavad olevat õige.

Õpetamissoovitused

Efeslastele 4:1–16

Paulus õpetab, miks Jeesuse Kristuse Kirik on tähtis

Paluge õpilastel mõtsikleda kahe järgmise sündmustiku üle:

Koolis palub teie õpetaja õpilastel ühel vastuolulisel teemal arvamust avaldada. Kui õpilased seda teevad, mõistate te, et enamik neist toetab seisukohta, mis ei lähe kokku Kiriku õpetustega.
Teie riigi seadusandjad on seadustanud käitumise, mis on Kiriku juhtide õpetuste järgi vale.

Miks võiksid sellised olukorrad Kiriku liikme jaoks rasked olla?

Paluge õpilastel otsida Efeslastele 4:1–16 uurides tõde, kuidas teada muutuvate väärtuste ja tõekspidamistega maailmas, mis on õige ja mis on vale.

Meenutage õpilastele, et selles kirjas võis Paulus kirjutada uutele kirikuliikmetele. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Efeslastele 4:1–6. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus Kiriku ja selle õpetuse kohta.

Mida õpetas Paulus Kiriku ja selle õpetuse kohta?
Mida Paulus teie arvates mõtles, kui ta õpetas, et on „üks Issand, üks usk [ja] üks ristimine”? (salm 5) (Pauluse päevil oli maa peal ainult üks õige Jeesuse Kristuse Kirik ja nii on ka meie ajal [vt ÕL 1:30].)

Tehke kokkuvõte salmidest Efeslastele 4:7–10, selgitades, et Paulus õpetas, et meile kõigile on antud Jeesuse Kristuse lepituse kaudu Tema armu and. Lisaks õpetas Ta, et Kristus oli andnud inimkonnale veel teisigi ande.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Efeslastele 4:11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Issand on Kirikus teinud. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Mida on Issand Kirikus teinud?

Selgitage, et preesterluse ametite nimetused tänapäeva Kirikus ei pruugi olla samad, kui olid Pauluse ajal kasutatud ametinimetused, ja võib-olla polnud Kiriku algusajal kõiki kutseid, mis on Kirikus nüüdisajal. Näiteks õpetas prohvet Joseph Smith, et „evangeeliumi kuulutaja on patriarh” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 140). Karjane on karja juht, mis on sobiv kirjeldus tänapäeva piiskopile ning koguduse, vaia ja ringkonna juhatajale.

Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Issand on kutsunud apostlid, prohvetid ja teised Kiriku juhid appi …”.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Efeslastele 4:12 ja 13. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks pani Issand mõned Kirikus apostleiks, prohveteiks ja teisteks juhtideks.

Mis eesmärgil pani Issand mõned oma Kirikus apostleiks, prohveteiks ja teisteks Kiriku juhtideks? (Lisage tahvlil olevale lausele pühasid täiustama.)
Kuidas aitavad apostlid, prohvetid ja teised Kiriku juhid meid täiustada?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Efeslastele 4:14. Teistel paluge teksti jälgida ja leida veel üks põhjus, miks Issand pani mõned Kirikus apostleiks, prohveteiks ja teisteks juhtideks.

Miks veel andis Issand need juhid Kiriku liikmetele? (Lisage tahvlile ja neid valeõpetuse eest kaitsma, et kogu tõde oleks järgmine: Issand on kutsunud apostlid, prohvetid ja teised Kiriku juhid appi pühasid täiustama ja neid valeõpetuse eest kaitsma.)

Et aidata õpilastel mõista 14. salmis kujutatud olukorda, näidake pilti tormisel merel õõtsuvast laevast. Te võite pildi tormisel merel olevast laevast ka tahvlile joonistada või paluda seda teha mõnel õpilasel.

Mis võib juhtuda merel raevuka tormi käes õõtsuva laevaga?

Viidake õppetunni alguses esitatud sündmustikele.

Kuidas saab tormisel merel õõtsuvat laeva kõrvutada kellegagi, keda „õõtsutatakse” (salm 14) valeõpetuste ja avaliku arvamuse muutuvate tuulte käes?
Kuidas aitavad apostlite, prohvetite ja teiste Kiriku juhtide õpetused Jumala järgijatel nendel mäslevatel vetel navigeerida ja turvaliselt Taevase Isa juurde naasta?

Kirjutage tahvlile järgmised Kiriku kutsed: apostlid, prohvetid, patriarhid, piiskopid ja õpetajad. Paluge õpilastel valida kaks kutset ja kirjutada vihikusse või pühakirjapäevikusse, kuidas on mõni juht, kellel on see kutse, aidanud neil vaimselt täiuslikumaks või tugevamaks saada või kaitsta neid valeõpetuse ja pettuse eest. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge mõnel neist jagada ühte kogemust, millest nad kirjutasid.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Efeslastele 4:15 ja 16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas peaksid Kiriku juhid meile evangeeliumitõdesid õpetama.

Kuidas peaksid Kiriku juhid meile evangeeliumitõdesid õpetama?

Efeslastele 4:17–32

Paulus innustab pühasid halba enesest ära heitma ja Jeesuse Kristuse kaudu uueks saama

Võtke tundi kaasa lihtne mantel või pintsak (eelistatavalt selline, mis on vana või räbalaks kantud). Lisaks võtke võimaluse korral kaasa mantel või pintsak, mida sobib kanda mõne peenema sündmuse puhul. (Võite võtta selle asemel kaasa ka mõne igapäevase ja mõne kena särgi. Veenduge, et mõlemad särgid on piisavalt suured, et õpilane saaks neid enda riiete peal kanda.) Paluge ühel õpilasel klassi ette tulla ja lihtne mantel selga panna. Paluge õpilasel mantlit oma seljas teistele näidata. Seejärel paluge tal see lihtne mantel seljast võtta ning panna selga kenam mantel ja seda teistele näidata. Tänage õpilast ning paluge tal mantel seljast võtta ja oma kohale istuda.

Kumb neist kahest mantlist sobib paremini mõne peenema sündmuse puhul?

Meenutage õpilastele, et Paulus võis kõneleda neile, kes olid äsja Kirikusse pöördunud. Paluge õpilastel leida Efeslastele 4:17–32 uurides, kuidas õpetas Paulus neile uutele pöördunutele millegi enesest ära heitmise ja millegi uuega riietumise abil, mida nad Jeesuse Kristuse jüngritena tegema peavad.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Efeslastele 4:17–20. Teistel paluge teksti jälgida ning leida sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad nende paganate vaimset seisundit, kes polnud Kirikuga liitunud.

Kuidas kirjeldas Paulus teiste paganate vaimset seisundit?
Mis oli Pauluse sõnul selle põhjuseks, miks teiste paganate vaimne seisund just selline oli?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Efeslastele 4:21–24. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis oli aidanud Kiriku liikmetel saada teistsuguseks kui teised inimesed.

Mis oli aidanud Kiriku liikmetel 21. salmi põhjal saada teistsuguseks kui teised inimesed?

Viidake õpilasele, kes need kaks mantlit selga pani, ja küsige õpilastelt, mida pidi see õpilane tegema, enne kui ta sai kenama mantli selga panna.

Mille käskis Paulus Kiriku liikmetel „enesest ära heita”? (salm 22) (Võiksite öelda õpilastele, et sõnaga elu viidatakse sageli kellegi üleüldisele käitumisele.)
Mida tähendab „riietuda uue inimesega”? (salm 24) (See tähendab vaimset uuestisündi (vt Mo 27:25) ja usinat igapäevast elu Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi.)
Mis tõde selgub nendest salmidest Jeesuse Kristuse jüngrite kohta? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja sarnase tõe: Jeesuse Kristuse jüngrid heidavad enesest ära endised patused kombed ja riietuvad uute õigemeelsete kommetega.)

Paluge õpilastel joonistada vihikusse või pühakirjapäevikusse järgmine tabel:

Vana mina	Uus mina

Jagage õpilased paaridesse. Paluge igal paaril lugeda üheskoos ette Efeslastele 4:25–32. Paluge neil täita lugemise käigus tabel, kirjutades „vana mina” alla selle, mille Kristuse jüngrid peavad „enesest ära heitma” (vt salm 22) või mis peab neist „jääma kaugele ära” (vt salm 31), ja „uue mina” alla selle, millega Kristuse jüngrid peavad „riietuma” (vt salm 24). Pöörake tähelepanu, et Joseph Smithi tõlge salmile Efeslastele 4:26 algab sõnadega „Kas te võite vihastuda ja siiski mitte teha pattu?”. (Ingliskeelne VAP Piibel Ephesians 4:26, joonealue märkus a).

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge igal paaril välja mõelda sündmustik, mis kirjeldab seda, kuidas keegi võiks käituda, kui ta pole oma patust loomust ühes Pauluse kirjeldatud valdkonnas enesest ära heitnud. Lisaks paluge igal paaril välja mõelda sündmustik, mis kirjeldab, kuidas seesama inimene võiks käituda, kui ta tuleks Kristuse juurde ja temast saaks uus inimene. Kui õpilastel on olnud aega oma plaanid välja mõelda, paluge mõnel paaril klassi ette tulla ja oma sündmustikke selgitada. Kui need paarid on oma ettekande teinud, küsige teistelt:

Kuidas võiks üks Kiriku liige, kes teab tõde, kuid ei ela selle järgi, sarnaneda kellegagi, kes on kutsutud tähtsale sündmusele, kuid ei pane selga sobivaid riideid?
Milliseid raskusi me võime kohata, kui püüame oma vana patuse loomuse enesest ära heita ja Kristuse jüngritena uueks saada?
Miks on Kiriku liikmetel tähtis meeles pidada, et oma vanade kommete enesest ära heitmine ja täielik Jeesuse Kristuse järgimine on jätkuv protsess ega ole ühekordne sündmus?

Selgitage, et paljude jaoks on uute õigemeelsete kommetega riietumine sama lihtne kui sellised väiksed muudatused nagu veidi lahkem ja kannatlikum olemine, mõnest käsust veidi täielikumalt kinnipidamine või elust halva harjumuse kõrvaldamine.

Tunnistage, kui tähtis on vanad patused kombed enesest ära heita ja uute õigemeelsete kommetega riietuda. Paluge õpilastel panna kirja üks asi, mida nad saavad teha täna, et vanad kombed enesest ära heita ja täielikult Jeesust Kristust järgida. Innustage neid kirjapandu järgi tegutsema.

Kuldsalmid – Efeslastele 4:11–14

Et aidata õpilastel selgitada salmides Efeslastele 4:11–14 õpetatud õpetust, paluge õpilastel leida endale kaaslane ja selgitada Pauluse õpetuste abil salmides Efeslastele 4:11–14, miks Issand rajas oma Kiriku ja kutsus juhid selles teenima. Seejärel paluge õpilastel selgitada, kuidas nad saaksid aidata salmides Efeslastele 4:11–14 õpetatu abil sõpra, kes usub, et organiseeritud Kiriku jaoks pole mingit vajadust.

Kommentaarid ja taustinfo

Efeslastele 4:13. „Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda”

Mis tähendab jõuda „Kristuse täiuse täisea mõõduni” (vt Ef 4:13)? Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, et see viitab „austatud ja ülendatud seisundile, millest Kristus ise rõõmu tunneb. Kogu päästmisplaan on mõeldud selleks, et võimaldada inimestel saada Jumala-sarnaseks. Need, kes saavad lõputult täiuslikuks, saavad olema kui Kristus, ja tema on nagu Isa. (3Ne 28:10) [Raamatus „Lectures on Faith” öeldakse]: „Päästmine seisneb auhiilguses, volituses, ülevuses, väes ja võimus, mis on Jehooval, ja ei milleski muus. Ja keegi ei saa seda endale kui vaid Tema ise või mõni Tema-sarnane” (Lectures on Faith, 1985, lk 76).

‥ Kristus „sai Isa hiilguse täiuse; ja ta sai kogu võimu nii taevas kui maa peal ja Isa hiilgus oli temaga, sest ta elas temas” (ÕL 93:16–17).” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 2. kd. lk 511)