73. õppetund

Johannese 13

Sissejuhatus

Usaldage sõna väge

Võib-olla tunnete te kiusatust uskuda, et õpilastele ei meeldi pühakirju uurida, või et te ei saa õpetada pühakirju päevast päeva nii, et õpilaste huvi säiliks. Pidage siiski meeles, et pühakirjades on kirjas elu sõnad (vt ÕL 84:85) ja et sõnal on „võimsam mõju [meelele] kui mõõgal või millelgi muul” (Al 31:5).

Pärast paasapüha söömaaega pesi Jeesus oma apostlite jalgu ja vihjas, et Tema äraandja on Juudas. Viimasest tormilisest surelikust teenimisnädalast hoolimata keskendus Jeesus oma õpetustes kuulekusele, teenimisele ja armastusele – need olid Tema elule iseloomulikud tunnused ja peaksid olema iseloomulikud Tema jüngrite elus igas vanuses.

Õpetamissoovitused

Johannese 13:1–17

Jeesus peseb oma apostlite jalgu

Enne tunni algust tehke tahvlile järgnev joonis:

Lugege ette järgnevad küsimused ja paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas nad vastaksid (selgitage, et nad ei pea vastuseid ette kandma):

• Kuhu sa ennast sellel teljel asetaksid?

• Kas sa tahaksid olla õnnelikum, kui sa oled praegu?

• Kas sulle meenub keegi, kellel tahaksid aidata õnnelikumaks saada?

Paluge õpilastel otsida Johannese 13. peatükki uurides põhimõtet, mis aitab neil teada, mida nad saavad teha, et olla õnnelikumad.

Et aidata õpilastel mõista Johannese 13. peatüki konteksti, meenutage neile, et Jeesus pidas oma apostlitega paasapühi. Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 13:1–3, selgitades, et kui Jeesus pidas oma apostlitega viimast õhtusöömaaega enne oma ristilöömist, teadis Ta, et Ta peagi tapetakse ja naaseb oma Taevase Isa juurde.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 13:4 ja 5 ning teistel teksti jälgida ja leida, mida Jeesus tegi, kui Ta oli oma apostlitega paasasöömaaja lõpetanud. Selgitage, et fraas „võtab oma kuue seljast” 4. salmis tähendab seda, et Jeesus võttis seljast üleriided, nagu keegi võtaks tänapäeval seljast jope.

• Mida Päästja oma jüngrite heaks tegi?

Selgitage, et „Uue Testamendi ajal kandsid inimesed lahtiseid sandaale, kõndisid sageli tolmustel teedel, kuhu oli kogunenud loomade väljaheiteid, ja neil ei olnud pesuvett alati käepärast. Nende jalad läksid väga mustaks ja teise inimese jalgade pesemine võis olla üsna ebameeldiv töö. ‥ Sellist külalislahket kommet täitsid tavaliselt kõige alamad teenijad.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 242) Sel viimsel õhtusöömaajal „tõusis Kristus vaikselt püsti, vöötas end orja või sulase kombel ja laskus põlvili, et apostlite jalgu pesta” (Jeffrey R. Holland. He Loved Them unto the End. – Ensign, nov 1989, lk 25).

Näidake pilti „Jeesus apostlite jalgu pesemas” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 55; vt ka LDS.org).

• Kuidas te oleksite reageerinud, kui Jeesus oleks hakanud teie jalgu pesema, kui te oleksite tookord kohal olnud, kui Ta oma apostlite jalgu pesi?

• Mida ilmutab apostlite jalgade pesemine Jeesuse iseloomu kohta?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smithi tõlge salmist Johannese 13:8 (Pühakirjajuhis). Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles Peetrus, kui Päästja hakkas tema jalgu pesema.

• Mida ütles Peetrus Joseph Smithi tõlke põhjal salmis Johannese 13:8, kui Päästja hakkas ta jalgu pesema?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smithi tõlge salmidest Johannese 13:9 ja 10 (Pühakirjajuhis). Teistel paluge teksti jälgida ja leida Peetruse vastus sellele, mida Issand talle ütles.

• Mida me saame teada Peetruse kohta selle põhjal, mida ta 9. salmis Päästja sõnade peale vastas? (Peetrus austas Issandat ja tahtis Teda täielikult järgida.)

Selgitage, et apostlite jalgu pestes ei teinud Päästja ainult kaunist teenet, vaid täitis ka Moosese seadust ja tegi algust ühe püha talitusega (vt Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 708–709). See talitus taastati meie evangeeliumi ajajärgul prohvet Joseph Smithi vahendusel (vt ÕL 88:74–75, 137–41).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 13:11 ning teistel teksti jälgida ja leida, miks ütles Jeesus, et apostlid on „puhtad, kuid mitte kõik”.

• Kellele Päästja viitas, kui Ta ütles, et apostlid on „puhtad, kuid mitte kõik”? (Juudas Iskariotile, kes Ta peagi ära andis.)

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Johannese 13:12–17. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Päästja oma apostlitele, kui Ta oli nende jalgu pesnud.

• Millise eeskuju seadis Päästja oma apostlitele järgimiseks salmide 13–16 põhjal? (Kuigi Päästja oli Õpetaja ja Issand [vt s 13] ning kõikidest kõige suurem, teenis Ta teisi.)

• Millise õnnistuse osaliseks me saame Päästja lubaduse põhjal, mille Ta andis oma apostlitele 17. salmis, kui järgime Tema eeskuju ja teenime teisi? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase põhimõtte: kui me teenime teisi Päästja eeskuju varal, oleme me õnnelikumad.)

• Miks me oleme teie arvates õnnelikumad, kui me teenime teisi, nagu teenis Päästja?

Paluge õpilastel meenutada aega, kui nad olid õnnelikumad, kuna järgisid teisi teenides Päästja eeskuju. Paluge osal õpilastel jagada oma kogemusi teistega. Võiksite rääkida ka mõnest oma kogemusest.

Et aidata õpilastel saada selgeks üks viis, kuidas seda põhimõtet rakendada, paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida ütles vanem M. Russell Ballard Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Paluge iga uue päeva hommikul, et Taevane Isa juhataks teid, et te märkaksite võimalust teenida üht Tema hinnalistest lastest. Seejärel otsige usku ja armastust tulvil südamega kogu päeva jooksul kedagi, keda aidata. ‥ Seda tehes suureneb teie vaimne tundlikkus ja te leiate teenimiseks võimalusi, mida te varem kunagi pole märganud.” (Olgem õhinaga asja juures. – 2012. a sügisene üldkonverents)

• Kuidas leida vanem Ballardi sõnul võimalusi, et teisi teenida?

Innustage õpilasi järgima teisi teenides Päästja eeskuju. Soovi korral paluge õpilastel olla valmis rääkima mõnes järgmises tunnis teiste teenimisega seotud kogemustest.

Johannese 13:18–30

Jeesus vihjab, kes on Tema äraandja

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 13:18–30, selgitades, et kui Jeesus oli õpetanud oma apostlitele, et nad on õnnelikud, kui nad teisi teenivad, ütles Ta, et üks neist annab Ta ära. Kui Johannes küsis Jeesuselt, kes Ta ära annab, vastas Jeesus, et Tema äraandja on üks Tema apostlitest (Juudas).

Johannese 13:31–38

Jeesus õpetab oma apostleid üksteist armastama

Küsige õpilastelt, kas keegi on neid kunagi süüdistanud, et nad ei ole kristlased või tõelised Jeesuse Kristuse jüngrid, kuna nad on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed. Kui keegi õpilastest käe tõstab, küsige, kuidas nad sellele süüdistusele, et nad pole kristlased, vastasid. Kui keegi pole midagi sellist kogenud, küsige:

• Kuidas te reageeriksite, kui keegi ütleks teile, et te pole kristlased?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 13:34 ja 35. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis aitas Päästja sõnul teistel märgata, et apostlid olid Jeesuse Kristuse jüngrid.

• Millise käsu andis Jeesus oma apostlitele 34. salmi põhjal?

• Mida teised 35. salmi põhjal tunneksid, kui apostlid armastaksid üksteist, nagu Jeesus neid armastas?

• Mis põhimõte selgub Päästja õpetustest oma apostlitele? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase põhimõtte: kui me armastame üksteist, nagu Jeesus Kristus meid armastab, siis teised teavad, et me oleme Tema jüngrid.)

• Kuidas näitab Jeesus Kristus selle põhjal, mida Te olete Temast sel aastal õppinud, et Ta inimesi armastab?

Et aidata õpilastel tunnetada, et põhimõte, mille nad just välja tõid, on õige ja tähtis, paluge ühel õpilasel lugeda ette lugu, mille jutustas vanem Paul E. Koelliker Seitsmekümnest:

„Kaks noort misjonäri koputasid uksele, lootes leida kedagi, kes nende sõnumi vastu võtab. Uks avanes ja üpris suurt kasvu mees tervitas neid mitte kõige sõbralikuma häälega: „Ma vist juba ütlesin teile, et ärge enam mu uksele koputage. Olen teid juba varem hoiatanud, et kui te peaksite tagasi tulema, ei juhtu midagi meeldivat. Minge nüüd minema.” Mees sulges kiiresti ukse.

Minema jalutades pani vanem ja kogenum misjonär julgustuseks ja trööstiks käe noorema misjonäri õlgade ümber. Nad ei teadnud, et mees jälgib aknast, kas tema sõnum neile ikka kohale jõudis. Mees oli oodanud, et näeb neid külaskäigu püüdele järgnenud järsu vastuse üle naermas ja sellesse kerglaselt suhtumas. Kui ta aga nägi, kuidas kaks misjonäri teineteist südamlikult kohtlesid, leebus ta süda otsekohe. Ta avas ukse ja palus misjonäridel tagasi tulla ja temaga oma sõnumit jagada.

‥ Armastus isekeskis ning oskus oma mõtetes, kõnes ja tegudes üha enam Kristusele keskenduda on peamine põhimõte Kristuse jüngriks ‥ saamisel.” (Ta tõesti armastab meid. – 2012. a kevadine üldkonverents)

• Kuidas järgisid selles loos kirjeldatud misjonärid Issanda nõu üksteist armastada?

Paluge õpilastel laulda kirikulaulu „Armastage üksteist” (Kiriku lauluraamat) ja paluge neil mõelda mõnele tuttavale, kelles tunneb kergesti ära Jeesuse Kristuse jüngri, kuna ta näitab teiste vastu armastust. Kui laul on lauldud, paluge õpilastel öelda nende nimed, kellele nad mõtlesid, ja selgitada, kuidas on neile inimestele iseloomulik teistele armastust näidata. Soovi korral rääkige õpilastele kellestki, kellele te ise mõtlesite.

Innustage õpilasi kirjutama vihikusse või pühakirjapäevikusse, mida nad teevad, et armastada teisi paremini, nagu Päästja neid armastab.

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 13:36–38, selgitades, et kui Peetrus oli kuulutanud, et ta annab oma elu Jeesuse Kristuse eest, ütles Jeesus Peetrusele, et ta salgab Jeesust kolm korda veel enne kukelaulu.

Kuldsalmide kordamine

Korraldage õpilastele vihjete abil pühakirjajaht, et aidata neil harjutada, kuidas kuldsalme pühakirjast kiiresti üles leida. Vihjetena võiksite kasutada kuldsalmide kaartidel olevaid võtmesõnu, taustinfot, õpetusi ja põhimõtteid ning soovitusi salmi rakendamiseks. Samuti võiksite ise vihjeid välja mõelda. Pühakirjajahi tegevused, milles õpilased võistlevad pühakirjasalmide leidmises, aitavad neil aktiivselt kuldsalme õppida. Kui kasutate kuldsalmide õppimiseks pühakirjajahti, tehke seda nii, et see ei haavaks kellegi tundeid ega solvaks Vaimu. Aidake õpilastel vältida üleolevat suhtumist pühakirjadesse ja ülemäärast võistlushimu. Samuti püüdke tagada, et õpilased võistleksid pigem teatud kriteeriumite alusel kui üksteise vastu. Näiteks võiksid õpilased võistelda õpetajaga või võistelda, et näha, kas teatud protsent õpilasi konkreetse pühakirjakoha määratud aja jooksul üles leiab.

Kommentaarid ja taustinfo

Johannese 13:1–17. Päästja pesi oma jüngrite jalgu

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas, et jüngrite jalgade pesemine näitas seda, et Päästja oli jäägitult oma jüngritele pühendunud.

„Keset [viimset õhtusöömaaega] tõusis Kristus vaikselt püsti, vöötas end orja või sulase kombel ja laskus põlvili, et apostlite jalgu pesta. (Vt Jh 13:3–17.) See väike usklikering selles vaevu rajatud kuningriigis oli kohe läbimas oma raskeimat katsumust, ja nii jättis ta kõrvale oma üha suureneva ahastuse, et ta võiks veel üks kord neid teenida ja tugevdada. Pole tähtis, et tema jalad jäid pesemata. Ta jätkas kõige alandlikumal kombel nende õpetamist ja puhastamist. Ta tahtis olla viimase tunnini – ja enamgi veel – nende toetav sulane.” (He Loved Them unto the End. – Ensign, nov 1989, lk 25)

Johannese 13:4–12. Jalgade pesemine on evangeeliumi talitus

Joseph Smithi tõlge aitab jüngrite jalgade pesemisest veel paremini aru saada: „See oli juutide komme vastavalt nende seadusele, mispärast, Jeesus tegi seda selleks, et seadus saaks täidetud.” (JST, Jh 13:10 Pühakirjajuhis)

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist õpetas:

„Kellelegi, kes loeb vaid möödaminnes, ei saa ega peagi selgeks saama selle kogutähendus, sest jalgadepesemine on püha talitus, mis on reserveeritud pühapaigas tegemiseks nendele, kes end vääriliseks teevad. Ometi on ilmne, et ka juutide templites tehti pühi talitusi, mille kohta ei ole ega saagi olla säilinud mingit teavet üheski meieni jõudnud kirjandusteoses.” (The Mortal Messiah, 4 kd, 1979–1981, 4. kd, lk 38–39)

Hoiatav märkus: Te ei pea laskuma veelgi sügavamale üksikasjadesse, kui seda on vanem McConkie sõnad püha jalgadepesemise talituse kohta, mida tehakse templis „nendele, kes end vääriliseks teevad”. Pidage meeles president Spencer W. Kimballi hoiatust:

„Vahetevahel esitab keegi küsimusi või püüab rääkida talitustest, mis ei vasta tema teadmistele ega kuulu tema kompetentsi. Õpetaja teeb oma õpilastele karuteene, kui ta tekitab huvi või innustab arutlema millestki sellisest, mis ei kuulu nende ellu või milles neil puuduvad kogemused – nagu teatud õnnistused, mida puudutatakse pühakirjades, teatud võimalused, mis on piiratud ning mida annavad vaid need, kellel on eriline volitus, ja mida antakse vaid eritingimustel. ‥ Meie õpetajatel oleks teadagi arukas need teemad sinnapaika jätta ja ennast ega oma õpilasi nendega mitte vaevata.” (The Ordinances of the Gospel. Kõne seminari ja usuinstituudi õpetajatele, 18. juuni 1962, lk 2–3)

Johannese 13:17. „Õndsad olete, kui te seda teete”

President Thomas S. Monson teatas, et õnn tuleb teiste teenimisest:

„Tõelise õnne leidmiseks peame me pöörama tähelepanu endast väljapoole. Keegi ei ole saanud selgeks elu tähendust enne, kui ta pole loobunud omaenese minast ja asunud teenima oma ligimesi. Teiste teenimine on nagu kohustus – selle tegemine toob tõelist rõõmu.” (Guideposts for Life’s Journey. Brigham Youngi Ülikooli pühalik koosolek, 13. nov 2007, lk 4, speeches.byu.edu).

Johannese 13:23. „Üks tema jüngritest ‥ oli lauas istumas Jeesuse rinna najal”

„Uue Testamendi aegadel lebasid einestajad ametlikel söömaaegadel sageli ümber laua asetatud madalatel asemetel ja nõjatusid vasakule käsivarrele, pea laua poole ja jalad lauast eemale suunatud. Seega nõjatusid võõrustajast paremal istuvad külalised seljaga võõrustaja poole. Näib, et see oli see koht, kus istus apostel Johannes, „Jeesuse rinna najal” ehk nõjatudes söömaajal Jeesuse poole (võrdle Lk 16:22). Sellises asendis sai Johannes, jünger, „keda Jeesus armastas”, pidada Päästjaga eravestlusi, mida kõik söömaajal viibinud poleks kuulnud, vesteldes näiteks Juudase äraandmisest (vt Jh 13:23–28).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 242)

Johannese 13:34–35. „Et teiegi üksteist armastaksite”

Vanem Joseph B. Wirthlin Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kõneles armastuse ja jüngriks olemise tähtsusest:

„Armastus on jüngriraja algus, keskosa ja lõpp. ‥ Lõpuks juhatab armastus meid igavese elu ausse ja hiilgusesse. ‥

Kui Jeesus andis oma jüngritele uue käsusõna „et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud” [Jh 13:34], andis Ta neile suure võtme õnne jaoks siin elus ja hiilguse jaoks järgnevas.

Armastus on kõikidest käskudest suurim – see on kõikide muude käskude aluseks. See on see, millele me elava Kristuse järgijatena keskendume.” (Suur käsk. – 2007. a sügisene üldkonverents)

Tsiteerinud Johannese 13:34 ja 35, õpetas Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige, vanem M. Russell Ballard:

„Armastus, millest Päästja räägib, on teokas. See ei väljendu suurtes ja kangelaslikes tegudes, vaid pigem lihtsate, lahkete ja teenivate tegude kaudu.” (Rõõm armastusest ajendatud teenimisest. – 2011. a kevadine üldkonverents)

President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast teatas:

„Võime armastada on Kristuse jüngrile omane iseloomujoon.” (Jumala armastus. – 2009. a sügisene üldkonverents)