Sissejuhatus Jaakobuse kirja
Milleks seda kirja uurida?
Jaakobuse kiri on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmete seas hästi tuntud tähtsa katkendi poolest salmis Jaakobuse 1:5, mis pani noore Joseph Smithi Jumalalt tõde otsima. Jaakobus rõhutas kirjas läbivalt, et me peame olema „sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad” (Jk 1:22). Selle kirja uurimine aitab õpilastel mõista, kui tähtis on näidata oma usku tegude kaudu (vt Jk 2:14–26), ja inspireerib neid otsima „elukrooni, mille Issand on tõotanud neile, kes teda armastavad” (Jk 1:12).
Kes selle kirja kirjutas?
Kirjas teatatakse, et selle autoriks on „Jakoobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane” (Jk 1:1).
Kristlaste pärimuste põhjal on see Jaakobus, nagu Juudaski, üks Joosepi ja Maarja poegadest ning seega Jeesuse Kristuse poolvend (vt Mt 13:55; Mk 6:3; Gl 1:19). Tõsiasi, et Jaakobust mainitakse salmis Matteuse 13:55 Jeesuse vendadest esimesena, võib osutada sellele, et ta oli Tema vanim poolvend. Nagu teisedki Issanda poolvennad, polnud Jaakobus esialgu Jeesuse jünger (vt Jh 7:3–5). Kuid kui Jeesus üles tõusis, oli Jaakobus üks neist, kellele Kristus ülestõusnuna ilmus (vt 1Kr 15:7).
Hiljem sai Jaakobusest apostel ja varakristlike kirjameeste sõnul Kiriku esimene piiskop Jeruusalemmas (vt Ap 12:17; 21:18; Gl 1:18–19; 2:9). Kiriku ühe juhina oli tal silmapaistev roll Jeruusalemma koosolekul (Ap 15:13). Sugulus Jeesusega tugevdas kahtlemata Jaakobuse mõju Kirikus, ometi ütles Jaakobus enda kohta alandlikult mitte Jeesuse vend, vaid Issanda sulane (vt Jk 1:1).
Kus ja millal see kiri kirjutati?
See, millal Jaakobus selle kirja kirjutas, pole teada. Kuna Jaakobus elas Jeruusalemmas ja hoidis seal silma peal Kiriku tegemistel, kirjutas ta tõenäoliselt oma kirja selles piirkonnas.
Tõsiasi, et Jaakobus ei maininud 50. aastal pKr toimunud Jeruusalemma koosolekut (vt Ap 15), võib osutada sellele, et see kiri kirjutati enne, kui see aset leidis. Kui see kiri kirjutati tõesti enne Jeruusalemma koosolekut, on see Uue Testamendi raamatutest üks esimesi kirju, mis kunagi kirja pandi.
Kellele ja miks see kiri kirjutati?
Jaakobus kirjutas oma kirja „hajuvil asuvaile kaheteistkümnele suguharule” (Jk 1:1) ehk kogu Iisraeli kojale. Ta kutsus neid „evangeeliumi vastu võtma [ja] tulema Kristuse karja sekka” (Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 3. kd, lk 243). Jaakobus õpetas Kiriku liikmeid, et nad elaksid nii, et nende elust oleks näha nende usk Jeesusesse Kristusesse.
Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?
Jaakobuse kirja on liigitatud mõnikord Vana Testamendi Õpetussõnade sarnaseks tarkuseraamatuks. Kirja tekst koosneb lühikestest selgitustest kristliku elu põhimõtete kohta. Lisaks võib tõmmata lähedasi paralleele Matteuse 5.–7. peatükis kirjas oleva Päästja mäejutluse ja Jaakobuse sõnade vahel. Mõned sarnased teemad on järgmised: tagakiusamise talumine (vt Jk 1:2–3, 12; Mt 5:10–12); „täiuslikuks” või vaimselt küpseks saamine (vt Jk 1:4; 2:22; Mt 5:48); Jumalalt palumine (vt Jk 1:5; Mt 7:7–8); Jumala tahte täitmine (vt Jk 1:22; Mt 7:21–25); teiste armastamine (vt Jk 2:8; Mt 5:43–44; 7:12); hea ja halva tundmine nende vilja järgi (vt Jk 3:11–12; Mt 7:15–20); rahu pidamine (vt Jk 3:18; Mt 5:9); ja vannete vandumata jätmine (vt Jk 5:12; Mt 5:34–37).
Ülevaade
Jaakobuse 1–2. Jaakobus tervitab oma lugejaid ja tutvustab mõnda oma kirja põhiteemat, nagu katsumuste talumine, tarkuse otsimine ja usutunnistuse kinnitamine oma eluga. Jumala sõna kuuljad peavad olema ka sõna tegijad. Jaakobus defineerib „puhast jumalateenistust” kui vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitsemist ja püüet elada ilma patuta (vt Jk 1:27). Pühad peavad armastama oma ligimesi ja näitama usku oma tegude kaudu.
Jaakobuse 3–4. Jaakobus selgitab, et kontrollimatu kõne on oma olemuselt hävitav, ja vastandab seda nende õigemeelsuse viljaga, kes peavad rahu. Ta hoiatab oma lugejaid, et nad ei sõbruneks maailmaga, vaid seisaks vastu kuradile ja ligineks Jumalale.
Jaakobuse 5. Jaakobus hoiatab rikkaid, kes on pahelised. Ta lõpetab oma kirja lühikeste nõuannetega pühade kohustuste kohta teiste Kiriku liikmete ees. Ta annab pühadele nõu pidada kannatlikult vastu kuni Issanda tulemiseni ja olla oma elus kõiges aus. Jaakobus innustab haigeid kutsuma vanemaid neid õliga võidma.