103. õppetund: 1. korintlastele 1–2

103. õppetund

1. korintlastele 1–2

Sissejuhatus

Saanud teada Kiriku liikmete probleemidest Korintoses, kirjutas Paulus neile ning õhutas riidlemist lõpetama ja ühtseks saama. Lisaks selgitas ta, et Jumal kutsub nõrgad ja alandlikud oma evangeeliumi jutlustama ning et Jumala asju saab teada ja mõista vaid Vaimu kaudu.

Õpetamissoovitused

1. korintlastele 1:1–16

Paulus kirjutab Korintose pühadele ning õhutab neid riidlemist lõpetama ja ühtseks saama

Näidake õpilastele pere, võistkonna ja sõpruskonna pilti (või kirjutage tahvlile pere, võistkond, sõpruskond).

Mis võiks tekitada igas mainitud rühmas lõhesid ja riidu?
Kuidas sellised lõhed ja riiud peret, võistkonda või sõpruskonda mõjutavad?
Kuidas Kiriku liikmete vahelised lõhed ja riiud Kirikut mõjutavad?

Paluge õpilastel otsida 1. korintlastele 1. peatükki uurides tõde, mida Paulus õpetas Korintose pühadele lõhede ja riidlemise kohta.

Paluge õpilastel avada Pühakirjajuhis Piibli kaart nr 13, „Apostel Pauluse misjonirännakud”, ja leida kaardilt Korintos.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine lõik:

Oma teisel misjonirännakul läks Paulus Korintose linna, kus jutlustas evangeeliumi. Tookord said paljud inimesed ristitud (vt Ap 18:1–18). Hiljem Efesoses õpetades sai Paulus teada, et Korintoses olid Kiriku liikmete seas tekkinud probleemid, kuna osa usulepöördunuid pöördus tagasi endiste tõekspidamiste ja ebajumalakummardamise tavade juurde. Paulus kirjutas Kiriku liikmetele Korintoses, et neid tugevdada ja meenutada neile kohustust Issandat teenida.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 1:1 ja 2. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Paulus Korintoses elavaid Kiriku liikmeid nimetas.

Kuidas Paulus Korintoses elavaid Kiriku liikmeid nimetas?
Mis amet oli Paulusel Kirikus 1. salmi põhjal?

Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 1:3–9, selgitades, et Paulus ütles Korintose pühadele, et ta tänas Jumalat nende pärast selle armu eest, mis neile on antud Jeesuses Kristuses, mis oli neid kõigiti õnnistanud. Märkige, et pühade poole pöördudes osutas Paulus oma sõnadega, et Taevane Isa ja Jeesus Kristus on eri isikud (vt salm 3).

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 1:10 ja 11. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Paulus Korintose pühasid tegema õhutas.

Mida Issand meilt Kiriku liikmetena salmi 1. korintlastele 1:10 põhjal ootab? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase põhimõtte: Issand ootab, et me oleksime pühadena ühtsed ning et meie seas poleks lõhesid ega riide.)
Mida me saame Kiriku liikmetena teha, et meie peredes poleks lõhesid ega riide? Et meie kogudustes poleks lõhesid ega riide? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Mis õnnistusi me võime saada, kui oleme ühtsed ja meie seas pole riide?
Millal on teid selle tulemusel õnnistatud, kui olete olnud klassi, kvoorumi või kogudusena ühtsed?

Pöörake õpilaste tähelepanu tahvlile kirjutatud vastustele ja innustage neid valima üks moodus, kuidas lõhedest ja riidudest lahti saada, ning seadma eesmärki seda ellu viia.

Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 1:12–16, selgitades, et Korintose pühad jagasid end selle järgi rühmadesse, kes neid ristinud oli. Nad läksid omavahel riidu, kuna uskusid, et see, kui tähtis oli nende ristija, määras Kirikus nende staatuse.

1. korintlastele 1:17–31

Paulus õpetab, et Jumal kutsub nõrgad oma evangeeliumi jutlustama

Selgitage, et Pauluse ajal elas Korintoses palju kreeklasi. Need kreeklased hindasid kõrgelt filosoofilisi mõttekäike ja ilmalikku tarkust.

Miks võiks kellelgi, kes väärtustab ilmalikku filosoofiat, olla raske evangeeliumi vastu võtta? (Võiksite lugeda salmi 2Ne 9:28.)

Paluge õpilastel otsida salme 1. korintlastele 1:17–31 uurides tõde, mis aitaks neil mõista ilmaliku tarkuse ekslikkust.

Jagage õpilased nelja rühma. Andke igale rühmale üks pühakirjaviide: 1. korintlastele 1:17–18; 1. korintlastele 1:19–20; 1. korintlastele 1:21–22 ja 1. korintlastele 1:23–24. Paluge õpilastel lugeda neid salme oma rühmaga ja leida, mida ütles Paulus maailma tarkuse kohta võrreldes Jumala tarkusega. Selgitage, et fraas „sest Kristus ei läkitanud mind ristima” 17. salmis vihjab sellele, et Paulust ei saadetud koguma tuntust seeläbi, kui paljusid ta usule pöörab. Lisaks võiksite selgitada, et fraasid „tarkade tarkus” 19. salmis ja „selle maailma tarkus” 20. salmis viitavad tolle aja puudulikele filosoofilistele mõttekäikudele.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge ühel õpilasel igast rühmast teha teiste jaoks kokkuvõte, mida Paulus Korintose pühadele tarkuse kohta õpetas. Kui kõik rühmad on aru andnud, küsige:

Miks teie arvates võis sõnum Jeesuse Kristuse lepitusest olla uskmatute jaoks rumalus?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 1:25. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Paulus inimese tarkusest Jumala tarkusega võrreldes. Selgitage, et Paulus kasutas Jumala ülima tarkuse ja väe edasiandmiseks selliseid fraase nagu „mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed” ja „mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed”. Jumal ei ole jõle ega ole Tal ka nõrkusi.

Mis tõde õpetas Paulus inimese tarkusest Jumala tarkusega võrreldes? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tõde: Jumala tarkus on suurem kui inimese tarkus.)
Kuidas võiks selle tõe mõistmine mõjutada seda, kuidas keegi otsib oma probleemidele lahendusi?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. korintlastele 1:26 ja 27. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, keda valib Jumal oma evangeeliumi jutlustama.

Keda valib Jumal oma evangeeliumi jutlustama?
Miks teie arvates valib Jumal oma evangeeliumi jutlustama neid, keda maailm peab jõledateks ja nõtradeks ehk rumalateks ja nõrkadeks?

1. korintlastele 2

Paulus selgitab, kuidas me õpime Jumala asju

Paluge ühel õpilasel lugeda ette lugu, mille rääkis Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packer.

„Istusin lennukis veendunud ateisti kõrval, kes kuulutas nii jõuliselt, et ta ei usu Jumalasse, et ma jagasin temaga oma tunnistust. „Te eksite,” ütlesin, „Jumal on olemas. Ma tean, et Ta elab!”

Tema vaidles vastu: „Te ei tea. Seda ei tea keegi! Te ei saa seda teada!” Kui ma alla ei andnud, esitas see ateist, kes oli advokaat, ehk isegi tähtsaima küsimuse, mida tunnistuse kohta saab esitada. „Olgu peale,” ütles ta põlglikult ja üleolevalt, „te ütlete, et te teate. Öelge mulle, kuidas te teate.”

Kui püüdsin vastata, jäin ma oma kõrgematest teaduskraadidest hoolimata abitult toppama. ‥

Kui kasutasin sõnu Vaim ja tunnistus, vastas ateist: „Ma ei tea, millest te räägite.” Sõnad palve, tajumine ja usk olid tema jaoks sama tähendusetud. „Näete,” ütles ta, „te ju tegelikult ei tea. Kui teaksite, oskaksite te mulle öelda, kuidas te teate.”

Olin nõutu ega teadnud, mida teha.” (The Candle of the Lord. – Ensign, jaan 1983, lk 51)

Mida oleksite teie sellele ateistile öelnud?

Paluge õpilastel otsida 1. korintlastele 2. peatükki uurides tõde, mis aitaks neil teada, miks ei saanud see mees juhataja Packerist aru saada ja miks nad võivad olla kindlad oma teadmiste peale vaimsetest asjadest.

Tehke kokkuvõte salmidest 1. korintlastele 2:1–8, selgitades, et Paulus ütles Korintose pühadele, et ta ei püüdnud neid evangeeliumis veenda maailma tarkuse abil. Ta õpetas neid Vaimu kaudu, et neil oleks usku Jumalasse. Lisaks ütles Paulus neile, et uskmatud ei või mõista Jumala saladusi.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette 1. korintlastele 2:9–16. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, miks Pauluse sõnul võivad mõned inimesed teada ja mõista „Jumala sügavusi” (salm 10), teised aga mitte.

Miks võisid Paulus ja teised ustavad inimesed 9. ja 10. salmi põhjal Jumala asju mõista?
Miks ei suuda mõned inimesed 14. salmi põhjal Jumala asju mõista?
Mis tõde selgub nendest salmidest selle kohta, kuidas me Jumala asju teada ja mõista võime? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid veenduge, et nad toovad välja tõe: me võime teada ja mõista Jumala asju ainult Tema Vaimu kaudu.)

Viidake juhataja Packeri loole ja selgitage, et juhataja Packer tundis inspiratsiooni küsida lennukis tema kõrval istunud mehelt, mis maitse on soolal. Paluge ühel õpilasel lugeda ette juhataja Packeri loo ülejäänud osa.

„Ta küll püüdis mitu korda, kuid ei osanud öelda. Ta ei suutnud nii tavalist asja, nagu on soola maitse, sõnadesse panna. Jagasin temaga uuesti oma tunnistust ja ütlesin: „Ma tean, et Jumal on olemas. Te heitsite selle tunnistuse üle nalja ja ütlesite, et kui ma tean, võiksin ma teile täpselt öelda, kuidas ma seda tean. Mu sõber, vaimselt öeldes olen ma maitsnud soola. Ma ei oska selle teadmiseni jõudmist teile sõnadega edasi anda paremini, kui teie saate mulle öelda, mis maitse on soolal. Aga ma kordan teile taas, et Jumal on olemas! Ta tõesti elab! Ja ärge püüdke mulle öelda, et ma ei tea, lihtsalt sellepärast, et teie seda ei tea. Sest mina tean!”

Kuulsin teda lahkudes pomisemas: „Mul pole vaja teie usu abi! Saan ilma selleta hakkama.”

Sellest kogemusest alates pole mul kunagi olnud piinlik või häbi, et ma ei suuda pelgalt sõnadega seletada kõike, mida ma vaimselt tean.” (The Candle of the Lord, lk 52)

Kirjutage tahvlile sõnad Jumala asjad ja küsige õpilastelt, mida peavad nemad Jumala asjadeks, mida saab teada ja mõista ainult Tema Vaimu kaudu. Kirjutage nende vastused tahvlile.

Miks on meil tähtis uskuda, et me võime teada ja mõista Jumala asju ainult Tema Vaimu kaudu?

Pöörake õpilaste tähelepanu tahvlile kirjutatud loetelule ja paluge neil jagada kogemust, mis aitas neil Vaimu kaudu teada ja mõista ühte neist Jumala asjadest. Soovi korral jagage ka oma kogemust.

Innustage õpilasi mõtisklema, mida nad saavad teha, et otsida Vaimu abi, kui nad Jumala asju teada ja mõista püüavad.

Lõpetuseks tunnistage õppetunnis õpetatud tõdedest.

Kommentaarid ja taustinfo

1. korintlastele 1:17–2:13. Maailma tarkus

„Kui Paulus kõneles „selle maailma tarkuse” vastu (1Kr 1:20), viitas ta tolle aja puudulikele filosoofilistele mõttekäikudele, mitte vaeva väärt teadmiste ja hariduse omandamisele, mida Issand tegema innustab (vt Mt 22:37; 2Ne 9:29; ÕL 88:78–80). Paulus kasutas salmides 1. korintlastele 1:17–2:13 korduvalt sõnu targad ja tarkus, et viidata ilmalikele filosoofilistele vooludele ja nende toetajatele. Filosoofilised mõttekäigud olid sageli avalike arutelude teemaks. Paulus vastandas piiratud inimtarkust Jumala ristilöödud Poja vägevale sõnumile (vt 1Kr 1:17–25). Nendest hoolimata, kes evangeeliumi halvustasid, pidi pühade usk sõltuma mitte inimeste tarkusest, vaid Jumala väest (vt 1Kr 2:5).

Nii juutidel kui ka paganatel oli raske ristilöödud Messia sõnumit vastu võtta. Rooma ühiskonnas karistati ristilöömisega kurjategijaid või orjasid ja see tähendas häbi ja lüüasaamist. Mõte, et keegi kannatab teiste asemel ja sureb nende eest ning ärkab hiljem uuesti ellu, oli filosoofiliselt meelestatud kreeklaste jaoks „jõledus” (1Kr 1:23). Juutide jaoks, kelle ettekujutused Messiast olid seotud kuninglikkuse, väe ja võiduga, oli sõnum ristil surnud Messiast „pahandus” ja vastuvõetamatu mõte (1Kr 1:23).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 364)

1. korintlastele 1:18–29. „Mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev”

„Samal ajal kui paljud juudid ja paganad evangeeliumisõnumi „jõledusena” (1Kr 1:18) tagasi lükkasid, õpetas Paulus, et „mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed” (1Kr 1:19–25). Jumal teeb sageli oma tööd nende kaudu, keda maailm võib pidada rumalaks või nõrgaks (vt ÕL 35:13–14; 124:1). Salmis 1. korintlastele 1:28 see, „ mis maailma ees on halvast soost” ehk need, kes on vähenõudlikud ja alandlikud, on need, keda Jumal valib oma tööd täide saatma.” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 364)

1. korintlastele 2:6–16. „Mis on Jumala”, „tuleb ära mõista vaimselt”

Kuna „seda ‥ , mis on Jumala Vaimust”, saab üksnes „ära mõista vaimselt” (1Kr 2:14), ei saa ilmalikult meelestatud inimesed mõista vaimseid tõdesid. Jumal on andnud meile võimaluse vaimsete teadmiste saamiseks. Vanem Paul V. Johnson Seitsmekümnest on õpetanud:

„Teaduspõhises maailmas kasutatakse tõe teadasaamiseks ja teadmiste suurendamiseks teaduslikku meetodit. Sellest on olnud aastate jooksul äärmiselt suur abi, seeläbi on saadud tohutul hulgal teaduspõhiseid teadmisi ja see jätkab teadmatusekatte eemaldamist meie füüsiliselt maailmalt. Vaimsete asjade õppimine nõuab aga erinevat lähenemist, kui teaduslike asjade õppimine. Teaduslikust meetodist ja mõtlemisest on suur abi, kuid need üksi ei too iial vaimseid teadmisi.

Vaimsete asjade õppimine nõuab mõtlemisvõimet, kuid sellest ei piisa. Vaimseid asju õpime me vaid Vaimu abil. ‥

Vastused vaimsetele küsimustele antakse inimestele, kes ei tee oma südant kõvaks, kes küsivad usus, uskudes, et nad saavad, ja peavad usinalt kinni käskudest. Kui me ka seda mustrit järgime, pole meil kontrolli vastuse ajastuse üle. Vahel tulevad meie vastused kiiresti ning vahel tuleb meil küsimused mõneks ajaks riiulile panna ja loota oma usule, mis on täienenud meile teada olevate vastuste tulemusena.” (A Pattern for Learning Spiritual Things. Seminari ja usuinstituudi sateliidiülekanne, 7. aug 2012, si.lds.org)

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:

„Issanda sätestatud meetodid pühade teadmiste omandamiseks on hoopis erinevad meetoditest, mida kasutavad need, kes omandavad teadmisi vaid õppimise teel. Näiteks on üheks sagedaseks akadeemiliste teadmiste omandamise meetodiks arutelu või väitlus, millega seoses on mul märkimisväärseid isiklikke kogemusi. Kuid Issand on andnud meile vana- ja nüüdisaja pühakirjades juhatust, et me ei peaks vaidlema Tema õpetuse pidepunktide üle. (Vt 3Ne 11:28–30; ÕL 10:63.) ‥ Evangeeliumitõdesid ja tunnistust saadakse Pühalt Vaimult aupakliku uurimise ja vaikse mõtisklemise teel.” (Alternate Voices. – Ensign, mai 1989, lk 29)