Heebrealastele 7–10

Sissejuhatus

Paulus õpetas, et Jeesus Kristus on uue lepingu vahemees (Hb 8:8). Ta selgitas, et Kristuse ohverdus on suurem kui Moosese seaduse ohverdused ja et Moosese seaduse talitused olid mõeldud selleks, et suunata inimesi Päästja ja Tema lepituse poole.

Õpetamissoovitused

Heebrealastele 7–8

Paulus õpetas, et Jeesus Kristus on uue lepingu vahemees

Näidake taskulambi abil tahvlil mõne väikse eseme (nt võtmete või kääride) varju. Küsige õpilastelt, kas nad oskavad selle eseme ainult varju järgi ära arvata. Märkige, et me saame sageli eseme varju järgi kindlaks teha.

Näidake pilti „Jeesus Ketsemani aias palvetamas” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2008, nr 56; vt ka LDS.org). Selgitage, et Vanas Testamendis kirjutatakse tavanditest ja talitustest, mis sümboliseerisid Päästjat ja Tema lepitust ning viitasid neile.

Tooge Vanast Testamendist näiteid Jeesuse Kristuse ja Tema lepituse võrdkujude ja kujutiste kohta.

Selgitage, et kõik Moosese seadusesse puutuv pidi olema võrdkujuks või kujutiseks, mis suunas iisraellasi Jeesuse Kristuse ja Tema lepitusohvri poole (vt 2Ne 11:4; Jb 4:4–5). Paulus selgitas, kuidas mõned seaduse osad seda tegid. Ta tahtis aidata juutidest pühadel jääda ustavaks Jeesusele Kristusele, selle asemel et nad hakkaks uuesti Moosese seadust järgima.

Tehke kokkuvõte salmidest Heebrealastele 7:1–22, selgitades, et Paulus tsiteeris Vana Testamendi prohvetlikku kuulutust preestri tulekust „Melkisedeki korra järgi” (Ps 110:4; vt ka Hb 7:1). Ta õpetas, et Jeesus Kristus viis selle prohvetliku kuulutuse täide. Melkisedek oli õigemeelne kuningas ja ülempreester, kelle alam oli Aabraham (vt JST, 1. Moosese 14:25–40 Õpiabides; Al 13:14–19; märksõna „Melkisedek”. – Pühakirjajuht). Paulus kasutas Melkisedekki Jeesuse Kristuse võrdkuju ja kujutisena. Ta õpetas, et Jeesus Kristus ja Tema preesterlus olid vajalikud, kuna Leevi preesterlus koos selle halduses oleva Moosese seadusega ei teinud Jumala lapsi täiuslikuks (vt Hb 7:11). Võiksite selgitada, et Leevi preesterlus viitab Aaroni preesterluse volitusele, mida hoidsid Leevi suguharu liikmed (vt märksõna „Aaroni preesterlus”. – Pühakirjajuht).

Näidake pilti „Mooses annab Aaronile preesterluse” (Evangeeliumi kunstiraamat, nr 15; vt ka LDS.org) ja pange see pildi „Jeesus Ketsemani aias palvetamas” kõrvale. Selgitage, et Heebrealastele 7. peatükis kirjas oleva põhjal kõrvutas Paulus Leevi preestreid Jeesuse Kristusega. Võiksite selgitada, et ühe rolli järgi pidi Leevi preester olema vahemees, kes seisab sümboolselt inimeste ja Jumala vahel, et lahendada nende erimeelsusi.

Kirjutage tahvlile viide Heebrealastele 7:23–28. Jagage õpilased paaridesse ja paluge paarilistel need salmid üheskoos ette lugeda. Lisaks paluge neil lugeda salme JST, Heebrealastele 7:25 ja 26. Need salmid on kirjas Õpiabides. Paluge ühel õpilasel igast paarist leida fraasid, mis kirjeldavad Leevi preestreid, ja teisel fraasid, mis kirjeldavad Jeesust Kristust. Selgitage, et sõna neid salmis Heebrealastele 7:23 viitab preestritele.

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge neil, kes otsisid fraase preestrite kohta, leitut jagada. Kirjutage nende vastused tahvlile Moosese ja Aaroni pildi alla. (Mõned võimalikud vastused: kui preestrid surid, tuli nad asendada teiste preestritega [vt Hb 7:23]; nad tegid iga päev ohverdusi omaenda ja rahva pattude eest [vt Hb 7:27] ning preestritel oli nõrkusi [vt Hb 7:28].)

Paluge õpilastel, kes otsisid fraase Jeesuse Kristuse kohta, leitut jagada. Kirjutage nende vastused tahvlile Jeesuse Kristuse pildi alla. Nende vastused peaksid sarnanema järgmisega: Jeesus Kristus „jääb igavesti” ja Tema preesterlus „ei lähe kellegi teise kätte” (Hb 7:24); Ta võib päästa need, „kes tulevad tema läbi Jumala juurde” (Hb 7:25); Ta elab, et kosta meie eest (Hb 7:25); Tal polnud patte ja seetõttu polnud Tal „vaja ohverdada mitte omaenda pattude eest” (JST, Heebrealastele 7:26); Ta pidi tegema vaid ühe ohverduse ja see oli „rahva pattude eest” (JST, Heebrealastele 7:26); ning Ta on „täiuslikuks saanud igaveseks” (Hb 7:28).

Selgitage, et fraas „elades aina selleks, et kosta nende eest” (Hb 7:25) tähendab, et Päästja ülesanne on meie nimel sekkuda, et aidata meil naasta Jumala juurde.

Kuidas te selgitaksite, mille poolest Jeesus Kristus ja Leevi preestrid erinesid?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 8:1–3. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida seati või kutsuti tegema kõiki ülempreestreid, sealhulgas Jeesust Kristust.

Mida seati ülempreestreid tegema?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Joseph Smithi tõlge salmist Heebrealastele 8:4: „Seepärast, kui ta oli maa peal, ohverdas ta oma elu inimeste pattude eest. Nüüd iga preester peab selle käsuõpetuse all paratamatult käsuõpetuse järgi ande ohverdama või ohverdusi tegema.” (JST, Hebrews 8:4) Teistel paluge teksti jälgida ja leida, millise ohverduse Jeesus Kristus tegi.

Mis tõde selgub nendest salmidest selle kohta, mida Jeesus Kristus meie heaks tegi? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma tõe: Jeesus Kristus ohverdas oma elu meie pattude eest.)
Millised tahvlile kirjutatud fraasid aitavad meil mõista, miks Jeesus Kristus sai ohverdada omaenda elu meie pattude eest?

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida Jeesuse Kristuse lepitusohver nende jaoks tähendab. Paluge neil lõpetada vihikus või pühakirjapäevikus üks järgmistest lausetest:

Ma olen tänulik oma Päästja eest, sest …
Ma tean, et minu Päästja armastab mind, sest …
Lepitus on mulle õnnistuseks, sest …

Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge mõnel neist kirjapandut jagada, kui nad ei pea seda liiga isiklikuks.

Tehke kokkuvõte salmidest Heebrealastele 8:5–13, selgitades, et oma ohverduse tõttu sai Jeesusest Kristusest „parema lepingu vahemees” (salm 6). Kui inimesed selle lepingu vastu võtavad, aitab see neil „tunda Issandat” (vt salm 11) ja saada puhtaks pattudest.

Heebrealastele 9–10

Paulus näitab, kuidas Moosese seaduse talitused osutasid lepitusele

Joonistage enne tunni algust tahvlile juuresolev joonis.

Selgitage, et Heebrealastele 9. ja 10. peatükis kirjas oleva põhjal jätkas Paulus Leevi ülempreestrite kõrvutamist Jeesuse Kristusega, arutades preestrite ülesandeid lepituspäeval. Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmine lõik:

Kord aastas juutide pühal lepituspäeval (kutsutakse ka Jom Kippuriks) oli ülempreestril lubatud siseneda kõige pühamasse paika (kutsutakse ka pühamast pühamaks) telgis või hiljem Jeruusalemma templis. Seal ohverdas ülempreester härjavärsi ja siku. Ta piserdas loomade verd kõige pühamas paigas selleks ettenähtud kohtadesse, et sümboliseerida Kristuse lepitust preestrite pattude ja rahva pattude eest. Seejärel kandis ülempreester sümboolselt rahva patud üle teisele sikule (mida kutsuti Asaselile määratud sikuks), kes aeti seejärel kõrbesse. See protsess tähendas rahva pattude eemaldamist. Lisaks ohverdas ta kaks jäära põletusohvrina enda ja rahva eest. (Vt märksõna „Fasts”. – Bible Dictionary. Vt ka 3Ms 16:22)

Paluge pooltel õpilastel lugeda salme Heebrealastele 9:11, 12, 24 ja 28 ning pooltel Heebrealastele 10:1, 4 ja 10–12. Paluge kummalgi rühmal neile määratud salmid läbi lugeda ja leida, kuidas olid lepituspäeva sündmused Jeesuse Kristuse ohverduse võrdkujuks ja kujutiseks. Kui õpilastel on olnud piisavalt aega, paluge mõlema rühma liikmetel leitut jagada. Seejärel küsige:

Kui ülempreester sisenes lepituspäeval telgi kõige pühamasse paika, siis mis pühasse paika (vt Hb 9:12) võis Päästja minna tänu oma lepitusele? (Taevase Isa juurde ehk selestilisse auhiilgusesse.)
Mida võis Jeesuse Kristuse ohverdus teha, mida „härgade ja sikkude veri” (Hb 10:4) ei suutnud?
Miks siis ülempreestrid tegid lepituspäeval neid ohverdusi? (Et näidata „tulevaste hüvede varju” (vt Hb 10:1) ehk osutada Päästja lepitusele.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 10:17–20. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mis saab tänu lepitusele võimalikuks.

Kuhu me saame 19. salmi põhjal pääseda tänu Jeesuse ohverdusele? (Pühasse paika ehk Jumala juurde selestilisse kuningriiki.)
Kuidas me pääseme 20. salmi põhjal Jumala juurde?

Selgitage, et „uus ja elav tee” viitab Jeesuse Kristuse evangeeliumile või plaanile, tänu millele me võime saada Tema lepituse kaudu andeks ja pühitsetud ning seeläbi vääriliseks, et Tema juurde naasta.

Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Tänu Jeesuse Kristuse lepitusele pääseme me selestilisse kuningriiki, kui …”.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 10:22 ja 23. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida me peame tegema, et pääseda selestilisse kuningriiki. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Lõpetage tahvlil olev lause, et seal oleks kirjas: tänu Jeesuse Kristuse lepitusele pääseme me selestilisse kuningriiki, kui peame kinni oma usust Jeesusesse Kristusesse.

Mida tähendab teie arvates „pidada kinni” (vt salm 23) oma usust Jeesusesse Kristusesse?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Heebrealastele 10:35–38. Teistel paluge teksti jälgida ja leida Pauluse nõuanne, mis aitab meil oma usust Jeesusesse Kristusesse kinni pidada.

Mida saame teha, et pidada kinni oma usust Jeesusesse Kristusesse?
Mida tähendab „ärge ‥ heitke ära oma julgust”? (salm 35)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist, selgitades fraasi „ärge heitke ära oma julgust” tähendust.

„Viimse aja pühade kõnepruugis võiks see kõlada nii: „Loomulikult on see raske – enne Kirikuga liitumist, kui alles püüate liituda ja pärast liitumist. Pauluse sõnul on see alati nii olnud, kuid ärge andke järele! Ärge sattuge paanikasse ega taganege! Ärge kaotage enesekindlust! Ärge unustage oma kunagisi tundeid. Ärge umbusaldage saadud kogemust. Seesama meelekindlus päästis Moosese ja Joseph Smithi, kui vastane nendega silmitsi seisis, ja see päästab ka teid.” (Cast Not Away Therefore Your Confidence. – märts 2000, lk 8)

Kes teie tuttavatest peab eeskujulikult kinni oma usust Jeesusesse Kristusesse?

Paluge õpilastel mõtiskleda, kuivõrd pühendunult nad oma usust Jeesusesse Kristusesse kinni peavad. Paluge neil panna kirja, kuidas nad sellele veel enam pühenduvad ja veel võimekamaks saavad.

Kommentaarid ja taustinfo

Heebrealastele 7:1–2. Melkisedek

„Melkisedek oli „suur Vana Testamendi ülempreester, prohvet ja juht, kes elas pärast veeuputust Aabrahami ajal. Teda kutsuti Saalemi (Jeruusalemma) kuningaks, rahuvürstiks, õigemeelsuse kuningaks (mis on Melkisedeki heebreakeelne tähendus) ja kõige kõrgema Jumala preestriks” (märksõna „Melkisedek”. – Pühakirjajuht; scriptures.lds.org). Muudes pühakirjakohtades räägitakse, et Melkisedek andis Aabrahamile preesterluse, Aabraham jagas talle kümnist, ja et temast suuremat ei olnud (vt ÕL 84:14; Hb 7:4; 1. Moosese 14:18–20; JST, 1. Moosese 14:25–40 Õpiabides; Al 13:19). Kirjas heebrealastele on Melkisedek Jumala Poja prototüüp (vt Hb 7:15–16).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 480)

Heebrealastele 7:3. „Isata, emata”

„Joseph Smithi tõlge salmist Heebrealastele 7:3 selgitab, et „isata, emata” oli preesterlus: „Sest see Melkisedek pühitseti preestriks Jumala Poja püha korra järgi, milline kord on isata, emata” (Õpiabides). Sellisest sõnastusest nähtub, et erinevalt Leevi või Aaroni korrast muistsel ajal ei anta Melkisedeki preesterlust üksnes põlvnemise põhjal. Vanem Bruce R. McConkie ‥ Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on täiendavalt selgitanud: „Õigust sellele kergemale preesterlusele ei päritud samal moel nagu leviitide või Aaroni poegade puhul. Kõrgemasse preesterlusse pühitsemiseks oli tingimusteta vajalik õigemeelsus” (Mormon Doctrine, 2. tr, 1966, lk 478).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 480)