Raamatukogu
Sissejuhatus Pauluse teise kirja korintlastele

Sissejuhatus Pauluse teise kirja korintlastele

Milleks seda kirja uurida?

Pauluse teine kiri korintlastele paistab silma teemade poolest, mis pakuvad tröösti kannatustes, jõudu nõtruses (millega Paulus ise eeskujuks oli) ja oskust eristada õigeid õpetajaid valedest. Pauluse eeskuju ja õpetused tema teises kirjas korintlastele inspireerivad õpilasi jääma olukorrast või tagajärgedest hoolimata truuks ja ustavaks lepingutele, mille nad on sõlminud Jumala, Igavese Isaga.

Kes selle kirja kirjutas?

Teise kirja korintlastele kirjutas Paulus (vt 2Kr 1:1).

Kus ja millal see kiri kirjutati?

Peagi pärast seda, kui Paulus oli kirjutanud esimese kirja korintlastele, tekkisid Efesoses tema õpetuste vastu rahutused (vt Ap 19:23–41) ja ta lahkus ning läks Makedooniasse (vt Ap 20:1; 2Kr 2:13; 7:5). Ilmneb, et kirja 2. korintlastele kirjutas ta tõenäoliselt aastatel 55–57 pKr Makedoonias viibides. (Vt märksõna „Pauluse kirjad”. – Pühakirjajuht, scriptures.lds.org.)

Kellele ja miks see kiri kirjutati?

Kiri 2. korintlastele kirjutati Kiriku liikmetele Korintoses. Kui Paulus oli oma kolmanda misjonirännaku ajal Makedoonias, tõi Tiitus talle Korintosest uudiseid, et pühad olid ühe tema varasema kirja hästi vastu võtnud (vt 2Kr 7:6–13). Korintose kogudus tegi edusamme, kuid Paulus sai teada ka valeõpetajatest, kes seal Kristuse puhast õpetust rikkusid. Millalgi pärast Pauluse esialgset ja arvatavat teist külaskäiku Korintosesse (2Kr 1:15–16), mil ta näis olevat osa pühasid nuhelnud (vt 2Kr 2:1; 12:21), olid saabunud Korintosesse jutlustajad Jeruusalemma piirkonnast ja hakanud õpetama, et pühad peavad vastupidiselt Pauluse õpetustele juutide tavad vastu võtma. Suur osa kirjast 2. korintlastele käsitleb nende valeõpetajate tekitatud probleeme.

Paulus pöördus oma kirjas nii nende poole, kes rohkem tema sõnu soovisid (vt 2Kr 1–9), kui ka nende poole, kes tõrkusid tema õpetust vastu võtmast (vt 2Kr 10–13). Üldiselt ilmneb kirja 2. korintlastele tekstis mitu selle kirja eesmärki:

  1. Väljendada tänu pühadele, kes tema eelmisele kirjale hästi reageerisid, ja neid tugevdada

  2. Hoiatada valeõpetajate eest, kes rikkusid Kristuse puhtaid õpetusi

  3. Kaitsta iseennast ja oma volitust Jeesuse Kristuse apostlina (vt 2Kr 10–13)

  4. Innustada Korintose pühasid tegema heldet rahaannetust vaesunud pühadele Jeruusalemmas (vt 2Kr 8–9)

Millised on mõned sellele kirjale iseloomulikud tunnused?

Kui paljud Pauluse kirjad koondavad põhitähelepanu õpetusele, pöörab suur osa sellest kirjast rõhku Pauluse suhtele Korintose pühadega ning sellele, kui väga ta neid armastab ja nende pärast muretseb. Kuigi Paulus astus kindlalt kritiseerijatele vastu, näeme me temas kogu teise kirja korintlastele vältel hella preesterluse juhti, kes hoolib pühade õnnest ja heaolust. Paulus jagas ka mõnda omaenda elulooga seotud üksikasja ja kirjutas talle „liha sisse antud vai[ast]” (2Kr 12:7).

Salmides 2. korintlastele 12:2–4, kus on kirjas üks Pauluse püha kogemus, kirjeldab ta ennast kui „inimest Kristuses”, kes „tõmmati kolmanda taevani”, kus ta nägi ja kuulis räägitamatuid asju. Seda nägemust koos Pauluse varasema õpetusliku avaldusega ülestõusnud ihude erineva hiilguse kohta (vt 1Kr 15:35–44) võib pidada Piibli vasteks Õpetuse ja Lepingute 76. osas kirjas olevale nägemusele.

Ülevaade

2. korintlastele 1–5. Paulus tunnistab, et Jumal trööstib oma lapsi kõigis kannatustes. Ta kutsub pühi üles üksteist armastama ja üksteisele andestama. Evangeelium ja see, mida teeb Issanda Vaim, on hiilgavam kui Moosese seaduse kirjatäht. Paulus julgustab oma lugejaid, kui nad kogevad vastuseisu, ja meenutab neile Jumala armastuse ja hiilguse igavikulist olemust. Ta aitab lugejatel mõista, et nad peavad saama Jumalaga lepitatud Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

2. korintlastele 6–13. Paulus kaitseb end kui siirast Issanda teenijat, kui valeõpetajad teda kritiseerivad ja tema vastu räägivad, ning palub oma lugejatel maailmast eralduda. Ta õpetab, mis on „kurvastus Jumala meele järgi” (vt 2Kr 7:10). Paulus tänab Korintose pühasid nende annetuste eest Jeruusalemma vaeste heaks ja innustab neid jätkama heldet andmist ka edaspidi. Ta räägib karmilt „valeapostlite” (2Kr 11:13) vastu. Paulus rõõmustab Issandas ning räägib oma eluloost üksikasju oma kannatuste ja usu kohta Jeesusesse Kristusesse. Ta kirjutab oma nägemusest kolmandast taevast. Paulus kutsub pühasid end läbi katsuma ja tõestama, et nad on väärilised.