66. õppetund

Johannese 7

Sissejuhatus

Jeesus käis Jeruusalemmas lehtmajade pühadel. Ta läks templisse ja õpetas sealolijatele, kuidas nad võivad saada tunnistuse, et Tema õpetused on Isalt, Jumalalt. Kuna inimesed vaidlesid selle üle, kes Jeesus on, kasutas Ta enda jumalikkusest tunnistades sümbolitena vett ja valgust. Lisaks õpetas Ta neile Pühast Vaimust.

Õpetamissoovitused

Johannese 7:1–13

Jeesus osaleb lehtmajade pühadel

Kirjutage tahvlile küsimus „Kas Jeesusel oli vendi ja õdesid?”.

Paluge õpilastel vastata. Vajadusel aidake neil mõista, et Joosepile ja Maarjale sündisid pärast Jeesust lapsed, kes kasvasid koos Temaga samas peres. Kuid kuna Jeesus Kristus oli sõna otseses mõttes Maarja ja Isa, Jumala, mitte Joosepi poeg, olid teised lapsed Jeesuse poolvennad ja poolõed (vt Mt 13:55–56).

• Mis tunne oleks võinud teie arvates olla Jeesusega samas kodus üles kasvada?

• Kas teie arvates oleks kergem Temasse uskuda, kui te oleksite Temaga koos üles kasvanud? Miks või miks mitte?

Märkige, et Johannese 7. peatükis antakse meile teada, et osad Jeesuse vennad (Jh 7:3, 5) Teda jälgisid. Sõna vennad viitab ilmselt Jeesuse poolvendadele, kuid nende hulka võivad kuuluda ka teised lähisugulased.

Paluge osal õpilastel lugeda kordamööda ette Johannese 7:1–5.

• Mida me õpime 5. salmist Jeesuse vendade kohta?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Tunnistus Kristuse jumalikkusest ja tema evangeeliumi päästvast väest ei anta automaatselt peresuhte tõttu.

‥ Kuigi nad kasvasid samas peres ning Joosepi ja Maarja hooliva mõju all, kuigi nad olid teadlikud Jeesuse enda õpetustest, teenimistööst ja imedest, polnud need tema lähisugulased teda seni Messiaks tunnistanud. Kuid, nagu näha, kõik nad hiljem pöördusid usku (Ap 1:14).” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 437)

• Kuidas on see võimalik, et osad Jeesuse enda pere liikmed Temasse veel ei uskunud, kuigi nad olid teadlikud Tema õpetustest ja imedest?

Märkige, et Johannese 7. peatükis on kirjas sündmused, mis leidsid aset ajal, mil Jeruusalemmas peeti lehtmajade pühi (vt Jh 7:2). Selle kaheksapäevase püha ajal, mida peeti „kõigist suuremaks ja rõõmsamaks” (märksõna „Feasts”. – Bible Dictionary), rändasid paljud juudid Jeruusalemma, et mälestada Jumala õnnistusi Iisraeli lastele, kui nad viibisid kõrbes, elades pärast Egiptuse orjusest pääsemist ajutistes varjualustes ehk lehtmajades (vt 3Ms 23:39–43). Lisaks tähistasid juudid oma iga-aastast vilja- ja puuviljasaaki ning tänasid selle eest (vt 2Ms 23:16).

Konteksti ja sisu mõistmine

Üks evangeeliumi õpetamise ja õppimise alustala on pühakirjalõigu konteksti ja sisu mõistmine. Konteksti alla kuuluvad konkreetset pühakirjakohta, sündmust või lugu ümbritsevad olud või nende taustinfo. Sisuks on loo tegevuskäik, inimesed, sündmused, jutlused ja tekstis sisalduvad inspireeritud selgitused. Kui te aitate õpilastel pühakirja konteksti ja sisu mõista, on nad valmis ära tundma inspireeritud autorite sõnumeid.

• Mida Jeesuse vennad 3. ja 4. salmi põhjal Temalt tahtsid?

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 7:6–10, selgitades, et Jeesus otsustas pühadele minekut edasi lükata, kuid innustas oma vendi minema. Kui pühad olid alanud, läks Ta kohale salaja – teades, et osa juutide juhte Jeruusalemmas tahtis Teda tappa, kuid et Tema aeg surra polnud veel saabunud.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 7:11–13.

• Mida eri inimesed Jeruusalemmas Jeesuse kohta rääkisid?

Märkige, et nii nagu Jeesuse päevil, nii ollakse Jeesusest Kristusest eri arvamusel ka tänapäeval. Osad inimesed teavad ja tunnistavad, et Ta on Jumala Poeg ja kogu inimkonna Päästja. Teised usuvad Temasse ja loodavad, et Tema evangeelium on õige. Kuid leidub ka neid, kes kahtlevad Jeesuse Kristuse jumalikkuses ja Tema õpetuste õigsuses. Paluge õpilastel jätkata Johannese 7. peatüki uurimist ja leida, kuidas me võime teada, et Jeesus Kristus on meie Päästja ja Tema õpetused on õiged.

Johannese 7:14–36

Jeesus õpetab templis juute

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 7:14 ja 15. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Jeesus templis tegi. Hea oleks selgitada, et tempel oli lehtmajade pühade ajal aset leidnud pidustuste keskne koht.

• Mida Jeesus tegi?

• Mida juudid imeks panid?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 7:16–18. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida võiks rahvas Jeesuse sõnul teha, et teada, kas Tema õpetus on õige.

• Kellelt sai Jeesus 16. salmi põhjal õpetuse, mida Ta õpetas?

• Kuidas võib keegi teada, et õpetus, mida Jeesus õpetas, on tõepoolest Jumalalt?

• Mis põhimõte selgub selle kohta, kuidas Taevase Isa õpetuste kohta tunnistust saada? (Õpilased peaksid oma sõnadega välja tooma sarnase põhimõtte: me saame tunnistuse Taevase Isa õpetuse kohta, kui teeme Tema tahtmist. Võiksite paluda õpilastel sõnad, mis seda põhimõtet õpetavad, 17. salmis ära märkida.)

Et aidata õpilastel mõista, kuidas seda põhimõtet saab meie ellu rakendada, paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud president Jame E. Faust Esimesest Presidentkonnast:

„Me saame evangeeliumi põhimõtete kohta tunnistuse, kui püüame nende järgi kuulekalt elada. ‥ Tunnistus palve tõhususe kohta tuleb alandlikult ja siiralt palvetades. Tunnistus kümnise kohta tuleb kümnist makstes.” (Lord, I Believe; Help Thou Mine Unbelief. – Ensing, nov 2003, lk 22)

Kuigi Tema enda vennad Temasse alguses ei uskunud, said nad hiljem tunnistuse ja pöördusid usku (vt Ap 1:14).

• Kuidas aitaks salmis Johannese 7:17 välja toodud põhimõte Jeesuse vendadel saada tunnistuse Jeesusest Kristusest ja Tema õpetustest?

Paluge õpilastel ette kujutada, et nende sõbral on raskusi evangeeliumi kohta tunnistuse saamisega.

• Kuidas te kasutaksite põhimõtet, mille me salmis Johannese 7:17 välja tõime, et seda sõpra aidata?

Et aidata õpilastel tunnistada põhimõttest, mille nad ülal välja tõid, ning tunnetada selle õigsust ja tähtsust, näidake lauset:

Ma tean, et on õige, sest kui ma olen selle järgi elanud, olen ma .

Innustage õpilasi lõpetama lause vihikus või pühakirjapäevikus, pannes kirja evangeeliumi käsu või põhimõtte, mille õigsusest nad on teada saanud, kui on püüdnud selle järgi elada.

Paluge mõnel õpilasel kirjapandut teistega jagada.

Paluge õpilastel panna kirja evangeeliumitõde, käsk või õpetus, mille kohta nad tahaksid saada tugevamat tunnistust. Lisaks paluge neil kirjutada, mida nad teevad, et selle tõe, käsu või õpetuse kohta suuremat tunnistust saada, rakendades salmist Johannese 7:17 õpitud põhimõtet.

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 7:19–36, selgitades, et Jeesus noomis juutide juhte, et need Tema õpetused ja imed tagasi lükkasid ja Teda tappa tahtsid. Paljud mõtisklesid, kas Tema on Messias, ning ülempreestrid ja variserid saatsid sulased Teda kinni võtma.

Johannese 7:37–53

Jeesus Kristus õpetab Püha Vaimu annist

Paluge ühel vabatahtlikul, kellel on janu, klassi ette tulla. Andke sellele õpilasele tühi tops ja küsige temalt:

• Kas see kustutab su janu?

• Mida sul veel vaja läheb?

Näidake mõnda anumat, kust saab vett võtta, näiteks veega täidetud pudelit või kannu. Täitke tops veega ja paluge õpilasel juua. Seejärel paluge tal oma kohale naasta.

Tõstke üles veekann või pudel, millest te õpilase topsi täitsite. Selgitage, et lehtmajade pühade kõigil kaheksal päeval ammutas selleks määratud preester kuldse kannuga Siiloa tiigist vett ja valas selle hõbevaagnasse templialtari jalamil. Lehtmajade pühade viimasel päeval, pärast seda, kui preester seda teinud oli, seisis Jeesus püsti ja esitas inimestele üleskutse. (Vt Bruce R. McConkie. Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 446)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 7:37. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida kutsus Päästja inimesi tegema, kui Ta pühade kaheksandal ja viimasel päeval templisse ilmus.

• Mida kutsus Päästja rahvast tegema?

• Miks teie arvates esitas Jeesus kutse just sel ajal, kui võtta arvesse veeammutamist ja -valamist, mida preester tol pühade päeval teinud oli?

Kirjutage tahvlile lõpetamata lause „Kui me tuleme Jeesuse Kristuse juurde ja usume Temasse, …”.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Johannese 7:38 ja 39, lisades sellele Joseph Smithi tõlke salmist Johannese 7:39: „Aga seda ta ütles Vaimust, kelle pidid saama need, kes temasse usuvad; sest Püha Vaim oli lubatud neile, kes usuvad, pärast seda, kui Jeesust oli austatud.” Paluge õpilastel otsida lubadust, mille Jeesus andis neile, kes tulevad Tema juurde ja usuvad Temasse.

Selgitage, et fraas „selle ihust” vihjab, et elav vesi on pigem uskujas ja voolab tema seest, kui et see tuleb mõnest välisest allikast.

• Mida elav vesi, millest Päästja rääkis, 39. salmi põhjal sümboliseerib?

Selgitage, et „mingil põhjusel, mida pole pühakirjades täielikult selgitatud, ei toiminud Püha Vaim Jeesuse sureliku elu ajal juutide seas veel täieulatuslikult (Jh 7:39; 16:7).(Jh 7:39; 16:7)”. (Märksõna „Holy Ghost”. – Bible Dictionary) Kuigi Püha Vaimu andi hakati tol evangeeliumi ajajärgul andma alles pärast seda, kui Jeesust oli surelikku missiooni lõpetades austatud, siis Püha Vaimu vägi oli olemas, et aidata inimestel saada tunnistust Päästja ja Tema jüngrite õpetatud tõdede kohta.

• Kuidas te lõpetaksite tahvlil oleva lause salmide Johannese 7:37–39 põhjal? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma põhimõtte: kui me tuleme Jeesuse Kristuse juurde ja usume Temasse, täitume me Püha Vaimuga.)

Selgitage, et need, kes on täis Püha Vaimu, saavad avaldada teistele head mõju. Paluge õpilastel meenutada aega, mil nad olid täis Püha Vaimu ja said selle tulemusena kellelegi head mõju avaldada. Paluge mõnel õpilasel oma kogemust jagada.

Tehke kokkuvõte salmidest Johannese 7:40–53, selgitades, et ülempreestrid ja variserid soovisid taas Jeesust vahistada lasta. Variser Nikodeemus, kes oli öösel Päästja juurde tulnud (vt Jh 3:1–2), astus Tema kaitseks välja ning meenutas teistele variseridele ja ülempreestritele, et nende enda seadus ei võimalda inimest süüdi mõista, enne kui talle pole antud võimalust selgitada.

Tunnistage lõpetuseks tõdedest, mille õpilased Johannese 7. peatükki uurides välja tõid.

Kommentaarid ja taustinfo

Johannese 7:3. Kes on Jeesuse Kristuse „vennad”?

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist pakkus Jeesuse Kristuse vendade kohta välja järgmise selgituse:

„Joosepi ja Maarja poegadele viidatakse sageli eriliselt kui Jeesuse „vendadele”, kuigi nad olid tegelikult tema poolvennad. (Mt 12:46; 13:55; Jh 2:12; Ap 1:14; 1Kr 9:5) Kuigi nad kasvasid üles samas peres ja neile sai osaks Joosepi ja Maarja hoolitsus, kuigi nad olid teadlikud Jeesuse enda õpetustest, teenimisest ja imedest, ei olnud siiski need Tema lähedased Teda Messiana veel vastu võtnud. Kuid, nagu näha, pöördusid kõik neist hiljem (Ap 1:14); üks neist, kelle kohta Paulus ütles „Jakoobus, Issanda vend” (vt Gl 1:19), pidi teenima pühas apostliametis, ja teine, Juudas, kes ütles enda kohta „Juudas, ‥ Jaakobuse vend” (Jd 1), kirjutas Juuda kirja.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 437)

Johannese 7:17. „Kui keegi tahab teha tema tahtmist”

Õde Bonnie L. Oscarson Noorte Naiste üldjuhatusest on õpetanud:

„Mõnikord püüame seda teha vastupidises järjekorras. Näiteks võime läheneda asjale järgmiselt: ma elan rõõmuga kümnise seaduse järgi, kuid kõigepealt pean ma teadma, kas see on õige. Võib-olla me isegi palvetame, et saada tunnistus kümnise seadusest ja loodame, et Issand õnnistab meid selle tunnistusega enne, kui kümnisesedeli ära täidame. Nii need asjad ei käi. Issand ootab, et me rakendaksime usku. Peame pidevalt maksma ausat täiskümnist selleks, et saada kümnisest tunnistust. Sama kehtib kõigi evangeeliumi põhimõtete kohta, olgu selleks kõlbluse seadus, kombekuse põhimõte, Tarkuse Sõna või paastuseadus.” (Olge pöördunud. – 2013. a sügisene üldkonverents)

Johannese 7:38–39. „Elav vesi”

„Salmist Johannese 7:39 loeme me Johannese vahemärkust, kus ta selgitab, et „elav vesi”, mida Päästja mainis salmis Johannese 7:38, viitab Pühale Vaimule, kelle põhiülesanne on tunnistada Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest. Päästja „elava vee” kuvand lähtus iisraellaste ammusaegsest pärimusest, et vesi sümboliseerib tähtsaid vaimseid tõdesid. Muistse Lähis-Ida kuivas kliimas oli ligipääs veele ellujäämiseks otsustava tähtsusega ja veenappuse tõttu oli see nii väärtuslik ressurss kui ka vägev sümbol. Issand säästis Iisraeli Hoorebis, kui Mooses imekombel vee kaljust välja tõi (vt 2Ms 17; 4Ms 20). Vana Testamendi prohvetid Jesaja, Jeremija ja Hesekiel kasutasid vett Issanda Vaimu, ettenägeliku hoolitsuse ja tervendava väe sümbolina (vt Js 41:17–18; 58:11; Jr 2:13; Hs 47:1–12).

Päästja lubadusest, et „elav vesi” saab millalgi tulevikus olema neis, kes Temasse usuvad, peegeldus tõsiasi, et „veel ei olnud Vaimu” (Jh 7:39) antud. „Mingil põhjusel, mida pole pühakirjades täielikult selgitatud, ei toiminud Püha Vaim Jeesuse sureliku elu ajal juutide seas veel täieulatuslikult (Jh 7:39; 16:7). Väited sellest, et Püha Vaim ei tulnud, kuni Jeesus polnud üles tõusnud, peavad paratamatult viitama üksnes sellele konkreetsele ajajärgule, sest on ilmselge, et varasematel ajajärkudel tunti Püha Vaimu. Veel enam, see viitab üksnes Püha Vaimu anni puudumisele, kuna Püha Vaimu väge Ristija Johannese ja Jeesuse teenimistöö ajal tunti, muidu ei oleks keegi saanud tunnistust nende meeste õpetatud tõdedest (Mt 16:16–17; vt ka 1Kr 12:3)” (märksõna „Holy Ghost”. – Bible Dictionary).” (New Testament Student Manual. Church Educational System manual, 2014, lk 224)