49. õppetund: Luuka 8–9

49. õppetund

Luuka 8–9

Sissejuhatus

Päästja jätkas oma teenimistööd Galileas, kus Ta kuulutas prohvetlikult oma surmast ja ülestõusmisest. Pärast Galileast lahkumist rändas Jeesus oma maise missiooni lõpetamiseks Jeruusalemma poole. Samaarias soovisid Jaakobus ja Johannes kutsuda taevast alla tule, et see hävitaks samaarlaste küla, kus Jeesust vastu ei võetud, kuid Ta õpetas oma jüngritele, et Ta on tulnud inimesi päästma, mitte neid hävitama. Jeesus õpetas ka tõelisest jüngripõlvest.

Õpetamissoovitused

Luuka 8:1–9:56

Päästja teeb imesid, õpetab tähendamissõnadega ja rändab Jeruusalemma

Kirjutage järgmised sündmustikud tahvlile või igaüks eraldi paberilehele. Paluge kolmel õpilasel need ette lugeda.

Kui sa viisakalt palud, et su vend aitaks sul korralagedust likvideerida, käsib ta ebaviisakalt sul seda ise teha.
Kooliüritust planeerides kritiseerivad mõned klassikaaslased sinu pakutud ideed ja naeravad selle üle.
Kui jagad sõbraga evangeeliumi, ütleb ta sulle, et su tõekspidamised on imelikud.

Kuidas te end igas olukorras tunneksite? Kuidas te reageeriksite?

Paluge õpilastel uurida Luuka 8. ja 9. peatüki õpetusi ning otsida tõdesid, millest juhinduda, kui teiste teod või sõnad neile pahameelt teevad.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 8. ja 9. peatüki kokkuvõtted. Teistel paluge teksti jälgida ja leida sündmused, mis neis peatükkides kirjas on. Selgitage, et kuna nad uurisid neid sündmusi üksikasjalikult Matteuse ja Markuse evangeeliumi käsitlenud õppetundides, võetakse selles õppetunnis vaatluse alla salmid Luuka 9:51–62.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 9:51 ja teistel leida koht, kuhu Päästja minna otsustas. Selgitage, et sõna „ülesvõtmisepäevad” viitab Päästjat eesoodanud taevassetõusmisele.

Kuhu Päästja minna otsustas?

Selgitage, et kui keegi teeb midagi kindlasti, teeb ta seda sihikindlalt ja vankumatult. Varem oli Päästja oma jüngritele prohvetlikult kuulutanud, et Jeruusalemmas antakse Ta ära, saab rooska ja lüüakse risti (vt Mt 20:17–19; Lk 9:44).

Mida ilmutab Päästja iseloomu kohta Tema sihikindlus nendest väljakutsetest hoolimata Jeruusalemma minna?

Märkige, et teel Jeruusalemma lähenesid Jeesus ja Tema jüngrid ühele samaarlaste külale. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Luuka 9:52–54 ja teistel leida, kuidas samaarlased reageerisid, kui said teada, et Jeesus ja Tema jüngrid tahtsid nende külla tulla.

Kuidas samaarlased reageerisid, kui said teada, et Jeesus ja Tema jüngrid tahtsid nende külla tulla?
Kuidas Jaakobus ja Johannes reageerisid, kui samaarlased polnud Päästja vastu külalislahked ja Teda vastu ei võtnud?
Kuidas võivad inimesed tänapäeval teiste solvanguid ja haavamisi liiga tõsiselt võtta? (Viidake õppetunni alguses mainitud sündmustikele ja paluge õpilastel mõtiskleda, kuidas keegi saab selliseid olukordi liiga tõsiselt võtta.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 9:55 ja 56. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, kuidas Päästja Jaakobusele ja Johannesele vastas. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Selgitage, et kui Päästja ütles: „Te ei tea, millisest vaimust te pärinete” (vt ingliskeelne VAP Piibel, Luke 9:55), vihjas Ta, et Jaakobuse ja Johannese palve polnud kooskõlas Jumala Vaimuga, vaid Saatana vaimuga, kes inimesi südames vihale ärgitab (vt 3Ne 11:29–30).

Kuidas Päästja reaktsioon sellele, et samaarlased Teda vastu ei võtnud, erineb Jaakobuse ja Johannese omast?
Mis tõde selgub Päästja eeskujust, millest solvangutega kokku puutudes juhinduda? (Kirjutage järgnev tõde tahvlile õpilaste sõnadega: me järgime Päästja eeskuju, kui otsustame reageerida solvangutele kannatlikult ja pikameelselt.)

Paluge õpilastel meenutada õppetunni alguses mainitud sündmustikke.

Milline võimalik oht sellega kaasneb, kui otsustada kõigi nende sündmustike puhul solvuda?
Kuidas me saaksime järgida iga sündmustiku puhul Päästja eeskuju?
Kuidas meid võidakse õnnistada, kui otsustame reageerida solvangutele kannatlikult ja pikameelselt?

Paluge õpilastel meenutada mõnda juhtumit, mil nad otsustasid kellegi sõnade või tegude peale solvuda. Innustage neid järgima Päästja eeskuju, otsustades reageerida solvangutele kannatlikult ja pikameelselt.

Luuka 9:57–62

Jeesus õpetab tõelisest jüngripõlvest

Paluge ühel õpilasel tulla klassi ette ja näidake talle 20–30 väikest asja (nt helmeid). Paluge õpilasel need asjad vaikselt üle lugeda. Kui ta seda teeb, paluge teistel õpilastel proovida, kas nad saavad õpilast häirides loendamist segi ajada. Veenduge, et õpilased ei lähe teda häirida püüdes üle käte. Paluge, et nad jääksid oma kohale, ja hoiatage neid, et nad õpilast, kes asju loendab, millegagi ei loobiks ega puudutaks.

Kuidas sarnaneb asjade loendamine, kui meid samal ajal häiritakse, Jeesuse Kristuse järgimisega?

Tänage õpilast, kes asju loendas, ja paluge tal istet võtta. Paluge õpilastel jätkata Luuka 9. peatüki uurimist ja mõtiskleda, kuidas saada jagu mõjust, mis meie tähelepanu Päästjalt eemale tõmbab või ei lase meil Teda järgida.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 9:57. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida ütles üks mees Jeesusele, kui Ta oli oma jüngritega teel Jeruusalemma.

Mida ütles see mees Päästjale selle kohta, mida ta teha tahtis?

Kirjutage tahvlile fraas „Selleks, et olla tõeline Jeesuse Kristuse jünger, …”

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 9:58 ja teistel leida, kuidas Päästja Teda järgida soovinud mehele vastas. Paluge õpilastel öelda, mida nad leidsid.

Mida ütleb fraas „Inimese Pojal ei ole aset, kuhu ta oma pea paneks” Päästja eluviisi kohta? (Jeesus ja Tema jüngrid olid pidevalt teel. Nende teenimistöö polnud ei mugav ega kerge.)

Paluge õpilastel lugeda läbi Luuka 9:59 ja 60 ning leida, mida vastas teine mees, kui Päästja teda ennast järgima kutsus.

Mida see mees enne Päästja järgimist teha tahtis?
Mida võiks sõna enne (salm 59) selle mehe kohta öelda?

Selgitage, et Jeesus Kristus ei viidanud, nagu meil oleks vale meile armsa inimese surma üle leinata või matusel austust avaldada (vt ÕL 42:45). Selle asemel andis Ta sellele mehele tähtsa õppetunni jüngripõlve kohta.

Mida me saame õppida Päästja vastusest 60. salmis selle kohta, mis on tõelise jüngripõlve puhul esmatähtis?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 9:61 ja 62. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida kolmas mees enne Päästja järgimist teha soovis?

Mida see mees enne Päästja järgimist teha tahtis?
Kuidas Päästja sellele mehele vastas?

Et aidata õpilastel mõista analoogiat käe panemisest adra külge ilma tagasi vaatamata, paluge ühel õpilasel lugeda ette president Howard W. Hunteri sõnad:

„Et vagu tuleks sirge, peab adramees suunama oma pilgu ette mingile kindlale punktile. See hoiab teda õigel kursil. Kuid kui ta juhtub tagasi vaatama, et näha, kus ta on olnud, suureneb võimalus kõrvale kalduda. Tulemuseks on kõverad ja ebaühtlased vaod. ‥ Kui koondame oma jõuvarud läinu asemel eesseisvale – igavesele elule ja pääsemisrõõmule – siis me seda kindlasi ka saame.” (Am I a ‘Living’ Member? – Ensign, mai 1987, lk 17)

Kuidas sarnaneb Jeesuse Kristuse jüngriks olemine käe adra külge panemisega ilma tagasi vaatamata?
Kuidas on Päästja oma 62. salmis kirjas oleva õpetusega eeskujuks? („Ta suundus kindlasti minema Jeruusalemma poole” [Lk 9:51], et lõpetada Taevaselt Isalt saadud missioon, ega vaadanud tagasi.)

Viidake tahvlil olevale lõpetamata lausele.

Kuidas te võtaksite salmidest Luuka 9:57–62 õpitu põhjal kokku tõe, mida Päästja õpetas selle kohta, mida Ta oma jüngritelt nõuab? (Õpilased võivad välja tuua erinevaid põhimõtteid. Kui nad on vastanud, lõpetage tahvlil olev lause, nii et selles kajastuks tõde: Jeesuse Kristuse tõelise jüngrina ei tohi me midagi Tema järgimisest tähtsamaks pidada.)
Miks me peame vahel midagi muud tähtsamaks kui oma kohustusi Jeesuse Kristuse jüngritena?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Saatanal on heade inimeste vastu üks vägev vahend. See on tähelepanu hajutamine. Ta laseb headel inimestel täita elu „heade asjadega”, nii et olulise jaoks pole enam ruumi.” (First Things First. – Ensign, mai 2001, lk 7)

Et aidata õpilastel mõtiskleda, mis võiks takistada neil täielikult Jeesust Kristust järgida, joonistage tahvlile tabel ja paluge õpilastel teha samasugune vihikusse või pühakirjapäevikusse.

Jeesuse Kristuse jüngri kohustused	Muud eelistused

Jagage õpilased paaridesse. Paluge neil kirjutada koos paarilisega tabelisse Jeesuse Kristuse tõelise jüngri kohustused (nt aus olemine, teiste teenimine, evangeeliumi jagamine, pereajaloo ja templitöö tegemine ning pere kasvatamine). Paluge õpilastel loetleda iga tabelisse kirjutatud kohustuse puhul näiteid muudest eelistustest, mida keegi võiks sellest kohustusest tähtsamaks pidada.

Paluge mõnel õpilasel öelda, mida nad kirja panid.

Innustage õpilasi tooma positiivseid näiteid Jeesuse Kristuse jüngritest, küsides:

Millal olete näinud, kuidas keegi on muud eesmärgid või eelistused Päästja järgimise nimel kõrvale lükanud?

Paluge õpilastel mõtiskleda, mida võivad nemad eelistada Jeesuse Kristuse ja Tema õpetuste järgimisele. Paluge neil kirjutada pühakirjapäevikusse eesmärk selle kohta, mida nad teevad, et Päästjat ja Tema evangeeliumi tähtsamaks pidada.

Võiksite paluda õppetunni lõpetuseks õpilastel laulda kirikulaulu „Päästja, Sind järgides” (Kiriku lauluraamat) või mõnda muud kirikulaulu Jeesuse Kristuse ja Tema õpetuste järgimise kohta.

Kommentaarid ja taustinfo

Luuka 8:1–3. Ustavad naised olid Päästjale abiks ja teenisid Teda

Luukas kirjutas, et kui Päästja oma apostlitega Galilea aladel õpetades „linnast linna ja külast külla” rändas (Lk 8:1), rändas Temaga ka palju naisi. Mõni neist naistest oli saanud terveks erinevatest haigustest, teised võisid olla apostlite naised. Teatud hulk neist naistest järgnes Jeesusele kuni Tema surma ja ülestõusmiseni (vt Lk 23:27, 49; 24:10; Jh 20:11–18).

Luuka aruanne naistest, kes koos Jeesusega rändasid, rõhutas, et Päästja hoolis kõikidest inimestest, sealhulgas naistest, keda peeti esimese sajandi juudiühiskonnas sageli tähtsusetuks. Kasutades seda, mis neil oli, olid need naised Jeesusele ja Tema valitud teenijatele toeks.

President Howard W. Hunter kinnitas, et Päästja arvestas kõikide naistega, ja palus Kiriku naistel nüüdisajal vendadega üheskoos Issanda tööd edasi viia:

„Armsad Kiriku õed! Teil on ilmselt lohutav teada, et seesama Jeesus, kes on lepituse kaudu meie Päästja, näitas armastust ja hoolt oma aja naiste vastu. Ta tundis rõõmu naiste seltskonnast ja Tal oli nende seas lähedasi sõpru. ‥

Kas on mingit põhjust arvata, et Ta tänapäeva naistest vähem hoolib? ‥

Kui meie Issand ja Päästja vajas omal ajal naiste trööstivat kätt, kuulvat kõrva, uskuvat südant, sõbralikku pilku, julgustavat sõna, lojaalsust – koguni siis, kui teda häbistati, kui ta pidas surmaheitlust ja suri – nõnda on meil, tema teenijatel, üle kogu Kiriku vaja, et teie, selle Kiriku naised, astuksite koos meiega ja meie eest välja pahelisusevoo peatamisel, mis ähvardab meid enda alla matta. Meil tuleb jääda ühises usus ustavaks ja kindlaks arvukamate teisitimõtlejate vastu. Mulle näib, et meil on suur vajadus Kiriku naised kokku koguda, et astuda koos vendadega ja vendade eest välja ümbritseva pahelisusevoo peatamisel ja meie Päästja töö edasiviimisel.” (To the Women of the Church. – Ensign, nov 1992, lk 95–96)

Luuka 9:54. Tuli taevast, et samaarlased hävitada

Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist selgitas Jaakobuse ja Johannese võimalikku mõttekäiku, kui nad palusid väge, et samaarlaste hävitamiseks tuld taevast alla kutsuda:

„[Jaakobus ja Johannes] teadsid, et Iisraeli Jumal – seesama Jeesus, kelle ees nad seisid – oli saatnud Eelija sõna peale taevast tule, et selle muistse prohveti vaenlased hävitada. (2Kn 1) Nad teadsid ka, et seesama halastav Jumal hävitab pahelised tulega oma teise tulemise ajal. (Ml 3:19) Nad polnud veel õppinud, et nende evangeeliumi ajajärgul, tookord eksisteerinud tingimustes, ‥ pidi evangeeliumi sõnum minema edasi ligimesearmastuse, kannatlikkuse, sallivuse ja pikameelsusega. ‥

Kuigi nad polnud teadlikud oma meelestatuse tagamaadest, oli Jaakobuse ja Johannese ettepanek mõjutatud pigem vaimust, kes tuli alt, kui vaimust, kes tuli ülalt.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 440)

Luuka 9:54–56. Otsus vastata solvangule kannatlikult ja pikameelselt

Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et me võime otsustada, et ei solvu teiste sõnade ja tegude peale:

„Uskumine, et keegi või miski võib panna meid solvuma, vihastama, haiget saama või kibestuma, kahandab meie kõlbelist valikuvabadust ja muudab meid objektideks, keda mõjutada. Tegijatena aga on teil ja minul vägi tegutseda ja otsustada, kuidas me reageerime solvavale või valusale olukorrale. ‥

Päästja on suurim eeskuju sellest, kuidas me peaksime reageerima potentsiaalselt solvavatele sündmustele või olukordadele.” (Ja nad ei solvu. – 2006. a sügisene üldkonverents)

Luuka 9:60. „Lase surnuid oma surnud matta”

Et mõista paremini Päästja vastust mehele, kes soovis enne Kristuse järgimist esmalt oma isa matta, vt salme Luuka 9:59 ja 60 käsitlevat märkust Kiriku Haridussüsteemi käsiraamatus „New Testament Student Manual”, 2014, lk 158.

Luuka 9:62. Päästja eeskuju järgimine ilma tagasi vaatamata

President Dieter F. Uchtdorf õpetas, et jüngripõli tähendab täielikult Päästja jälgedes käimist:

„Need, kes on astunud ristimisvette ja saanud Püha Vaimu anni, on asunud jüngriteele ja saanud endale kohustuse käia kindlalt ja ustavalt meie Päästja jälgedes.” (Saints for All Seasons. – Ensign, sept 2013, lk 5)

Vanem Edward Dube Seitsmekümnest on õpetanud, et Jeesus näitas meile eeskuju, mis tähendab käsi adra külge panna ilma tagasi vaatamata:

„Meie Päästja Jeesus Kristus, kes näeb algusest kuni lõpuni, teadis väga hästi teed, mis Tal tuli Ketsemani ja Kolgatale ette võtta, kui Ta kuulutas: „Ükski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!” (Lk 9:62) Issanda silmis pole niivõrd tähtis, mida me teinud või kus me olnud oleme, vaid palju tähtsam on, kuhu me oleme nõus minema.” (Vaadake tulevikku ja uskuge. – 2013. a sügisene üldkonverents)