48. õppetund
Luuka 7:18–50
Sissejuhatus
Jeesus ülistas Ristija Johannest ja tunnistas, et Johannes valmistas teed Tema teenimistööle. Kui Jeesus einestas variser Siimonaga, näitas üks meelt parandanud naine Päästjale oma usku ja armastust.
Õpetamissoovitused
Luuka 7:18–35
Jeesus ülistas Ristija Johannest ja tunnistas Johannese missioonist
Paluge õpilastel töötada paarides ja andke igale paarile paberileht. Paluge paaridel panna mälu järgi kirja nii palju fakte Ristija Johannese kohta, kui nad minuti jooksul suudavad. Minuti möödudes paluge neil faktid kokku lugeda.
-
Kui palju fakte õnnestus teil Ristija Johannese kohta kirja panna?
Paluge õpilastel öelda teistele mõned faktid, mis nad kirja panid.
Võimalusel näidake pilliroogu ja pehmet kangatükki. Selgitage, et Jeesus õpetas nende asjade abil inimestele Ristija Johannese isiku kohta. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 7:24–26. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida õpetas Jeesus Ristija Johannese kohta, kui viitas pilliroole ja pehmetele riietele.
-
Kuidas Ristija Johannes pilliroost erines? (Vastupidiselt pilliroole, mida tuul kõigutab või siia-sinna liigutab, oli Ristija Johannes oma tunnistuses ja missiooni täitmisel kindel ja vankumatu.)
Ristija Johannes jutlustamas
Näidake pilti Ristija Johannesest ja küsige:
-
Kuidas Ristija Johannes erines neist, kes on „pehmete riietega riietatud” ja elavad luksuses „kuninglikes kodades” (salm 25)? (Ristija Johannes elas kõrbes ja kandis kaamelikarvadest valmistatud riideid, mis olid väga karedad. Selle asemel, et ajada taga ajutist mugavust, püüdis Ristija Johannes täita Jumala tahet.)
-
Mida ütles Jeesus Ristija Johannese kohta 26. salmis?
Et aidata õpilastel mõista Ristija Johannese ainulaadset rolli, selgitage, et Jeesus tsiteeris sadu aastaid tagasi kirja pandud prohvetlikku kuulutust, mis rääkis inglist, kes valmistab Messia ees teed (vt Ml 3:1). Paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 7:27 ja 28 ning teistel teksti jälgida ja leida, miks oli Ristija Johannes prohvetite seas ainulaadne.
-
Millise ainulaadse ja tähtsa rolli täitmiseks oli Ristija Johannes määratud? (Õpilased võivad kasutada erinevat sõnastust, kuid peaksid välja tooma tõe: Ristija Johannes oli prohvet, kes oli ette määratud Jumala Poja ees teed valmistama ja Teda ristima.)
-
Kuidas valmistas Ristija Johannes teed Jeesuse Kristuse tulekuks?
Selgitage, et prohvet Joseph Smith ütles salmi Luuka 7:28 kohta järgmist:
„Jeesusele vaadati kui kellelegi, kellel oli kõige vähem õigust Jumala kuningriigile, ja [näiliselt] peeti teda kõige vähem prohvetiks, otsekui Ta oleks öelnud: „Tema, keda peetakse vähimaks teie seas, on suurem Johannesest ja see olen Mina Ise.”” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 82)
Tehke kokkuvõte salmidest Luuka 7:29–35, selgitades, et paljud uskusid Jeesuse õpetusi, kuid seal juures viibinud variserid ja käsutundjad lükkasid need tagasi. Jeesus selgitas, et nad lükkasid tõe tagasi vaatamata sellele, kas seda õpetas Tema või Ristija Johannes.
Luuka 7:36–50
Kui Jeesus einestab variser Siimonaga, peseb üks naine Jeesuse jalgu oma pisaratega
Kirjutage tahvlile küsimus „Kas ma võin andeks saada?”
Paluge õpilastel meenutada aegu, mil nad on ehk mõtisklenud, kas võivad andeks saada. Paluge neil jätkata Luuka 7. peatüki uurimist ja leida tõed, mis sellele küsimusele vastavad.
Et aidata õpilastel mõista Luuka 7:36–50 konteksti ja sisu, paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev kokkuvõte ja selgitus.
Üks variser, kelle nimi oli Siimon, kutsus Jeesuse oma koju einestama. Sellise einestamise ajal pikutasid külalised madala laua ümber patjadel ja sirutasid jalad lauast eemale. Tolleaegse ühiskondliku tava järgi võisid abivajajad pidusöögist üle jäänud toidu kokku koguda. Seega polnud ebatavaline, et kutsumata inimesed einestamise ajal majja sisenesid (vt James E. Talmage. Jesus the Christ, 3. tr, 1916, lk 261).
-
Kuidas kirjeldas Luukas salmis Luuka 7:37 kujutatud naist?
-
Kuidas näitas naine oma armastust Päästja vastu? (Võiksite selgitada, et „alabasterriistatäis kallist lõhnasalvi” oli hinnalise lõhnaõliga täidetud pudel.)
-
Mida Siimon mõtles, kui ta nägi, mida see naine tegi?
Et vaadata üle Jeesuse õpetatud tähendamissõna, paluge ühel õpilasel lugeda ette Luuka 7:40–43. Teistel paluge teksti jälgida ja leida, mida Jeesus Siimonale õpetas.
Joonistage tahvlile järgnev tabel.
|
Rahalaenaja = | |
|
Võlglane, kes on võlgu 50 teenarit = |
Võlglane, kes on võlgu 500 teenarit = |
Selgitage, et rahalaenaja on keegi, kes raha laenuks annab, ja võlglane on see, kes kelleltki raha laenab. Võlglane nõustub rahalaenajale tagasi maksma või vangi minema. Paluge ühel õpilasel tähendamissõna oma sõnadega kokku võtta.
-
Keda sümboliseerib rahalaenaja? (Kirjutage tahvlile „Rahalaenaja” kõrvale Jeesus Kristus.)
-
Kumb võlglastest võiks sümboliseerida naist ja kumb variser Siimonat? Miks? (Kirjutage „Võlglane, kes on võlgu 50 teenarit” alla variser Siimon ja „Võlglane, kes on võlgu 500 teenarit” alla naine.)
Selgitage, et Jeesuse ajal oli võõrustajal kombeks austada tähelepanuväärt külalisi selliste lahkete tegudega nagu tervitussuudlus, vee pakkumine jalgade pesemise tarbeks ja pea võidmine õliga (vt James E. Talmage. Jesus the Christ, lk 261).
Jätkake video näitamist ajakoodilt 7:25 ja peatage video, kui Jeesus on öelnud: „Mine rahuga” (Lk 7:50) (ajakood 8:52). Või paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Luuka 7:44–47. Paluge õpilastel leida, kuidas Siimon kohtles Jeesust võrreldes sellega, kuidas see naine Teda kohtles, ja mida kumbki võis Jeesusest arvata.
-
Millised olid 44.–47. salmi põhjal mõned erinevused selles, kuidas Siimon Jeesust kohtles ja kuidas see naine Teda kohtles ning mida kumbki võis Jeesusest arvata? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile tehtud tabelisse.)
Kui õpilased on leitu kohta aru andnud, peaks tabel nägema välja sarnane:
|
Rahalaenaja = Jeesus Kristus | |
|
Võlglane, kes on võlgu 50 teenaritvariser Siimon ei andnud Jeesusele vett jalgade pesemiseks ei andnud Talle suud ei võidnud Teda õliga armastas Teda pisut |
Võlglane, kes on võlgu 500 teenaritnaine kastis Ta jalgu pisaratega ja kuivatas oma juustega andis Ta jalgadele suud võidis Ta jalgu salviga armastas Teda palju |
-
Millise õnnistuse sai naine Päästjalt?
Märkige, et kõrvutades kõhklematult Siimonat 50 teenarit võlgneva võlglasega, vihjas Päästja, et ka Siimonal oli vaja oma patud andeks saada.
Paluge õpilastel lugeda läbi Luuka 7:47–50 ja leida, mis võimaldas naisel andeks saada.
-
Mis põhimõtted sellest loost selguvad? (Kirjutage järgmised põhimõtted tahvlile õpilaste sõnadega: kui rakendame usku ja näitame Issandale oma armastust ja pühendumust, võime me Temalt andeks saada. Kui me Issandalt andeks saame, pakatame me soovist Teda veel enam armastada ja teenida.)
-
Miks võiks meie soov armastada ja teenida Päästjat veel enam kasvada, kui Ta meile andeks annab?
Paluge kolmel õpilasel lugeda ette, mida on öelnud vanem Neil L. Andersen Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:
„[Me oleme] väärilisuse ja õigemeelsuse poolest väga erinevad. Ometi on meeleparandus meile kõigile õnnistuseks. Igaühel meist on vajadus tunda Päästja halastavaid käsivarsi, kui meile meie patud andeks antakse.
Aastaid tagasi paluti mul kohtuda mehega, kes kunagi oli üsna pöörast elu elanud. Halbade valikute tulemusena kaotas ta Kirikus liikmestaatuse. Tükk aega tagasi naasis ta Kirikusse, pidas ustavalt käske, kuid tema varasem elu oli jäänud teda painama. Temaga vesteldes tundsin, et tal on häbi, et ta tunneb sügavat kahetsust, et oli oma lepingud kõrvale lükanud. Pärast vestlust panin ma käed talle pea peale, et talle preesterluse õnnistus anda. Enne kui sõnagi lausuda jõudsin, valdas mind äratundmine, et Päästja armastab teda ja on talle andestanud. Õnnistussõnad lausutud, embasime teineteist ja mees puhkes nutma.
Hämmastav, kuidas Päästja, arvestamata patu iseloomu, paneb oma halastavad ja armastavad käed meeleparandaja ümber. Ma tunnistan, et Päästja suudab ja on valmis meile meie patud andeks andma. Pole pattu, mida ei saaks andestada, välja arvatud nende väheste omad, kes pärast täiuse tundmist hukatuse valivad. Meile kõigile on antud imetlusväärne õigus pöörata selg pattudele ja tulla Kristuse juurde. Jumalik andestus on üks magusamaid evangeeliumi vilju, mis viib südamest süü ja valu, asendades need rõõmu ja meelerahuga.” („Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha”. – 2009. a sügisene üldkonverents)
Paluge õpilastel meenutada aega, mil nad tundsid Issanda andestust. Paluge neil meenutada, mida nad mõtlesid ja mida Päästjast arvasid.
Viidake tahvlil olevale küsimusele. Paluge õpilastel selgitada, kuidas nad vastaksid, kui keegi küsiks neilt: „Kas ma võin andeks saada?”
Lõpetage õppetund tunnistusega, et Jeesusel Kristusel on vägi meile andeks anda, kui me Temasse usku rakendame ja pattudest meelt parandame.
Kuldsalmide kordamine
Et aidata õpilastel korrata viit kuldsalmi, mida nad on sellel kursusel seni õppinud, võiksite korraldada neile lühikese küsitluse. Esitage õpilastele seminari järjehoidjalt võtmesõnu ja paluge õpilastel panna kirja vastavad pühakirjaviited. Rohkem ideid leiate käsiraamatu lisast.
Kommentaarid ja taustinfo
Luuka 7:18–20. Kas Ristija Johannes kahtles, et Jeesus on Messias?
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on andnud sellele küsimusele selgesõnalise vastuse:
„Igasugused järeldused, et Ristija polnud oma peas kindel või kahtles Õpetaja identiteedi ja missiooni osas, on täiesti põhjendamatud. Tegelikkuses veenis vangistatud Eelijas ja meie Issanda eelkäija selle abil oma jüngreid teda ennast hülgama ja Jeesust järgima.
Johannes teadis, kes Jeesus on. Ristija ei kõikunud kui pilliroog tuules. ‥ Oma jügrite Jeesuse juurde saatmine oli tegelikult Johannese poolne viimane suur tunnistus, et Jeesus on Jumala Tall, sest Ristija teadis, et nähes Õpetajat isiklikult ja kuuldes tema õpetusi, ei jää tema jüngritel muud üle, kui suuremat valgust järgida.” (Doctrinal New Testament Commentary, 3 kd, 1965–1973, 1. kd, lk 261–262)
Ristija Johannes mõistis tähtsat tõde, mida kordas ka president James E. Faust Esimesest Presidentkonnast:
„Igaüks meist peab saama Jeesusest kui Kristusest isikliku tunnistuse. Me ei või saada seda kaudselt kellegi teise käest.” (A Testimony of Christ. – Ensign, märts 2005, lk 3)
Luuka 7:20–22. Miks teeb Issand imesid?
President Brigham Young kirjeldas, millist rolli imed Issanda töös mängivad:
„Imed ‥ peavad lohutama pühasid ning tugevdama ja kinnitama nende usku, kes armastavad, kardavad ja teenivad Jumalat.” (Discourses of Brigham Young. Valinud John A. Widtsoe, 1954, lk 341)
Luuka 7:24–28. „Ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes”
Prohvet Joseph Smith selgitas, miks Jeesus pidas Ristija Johannest suurimaks prohvetiks:
„Esiteks. Talle usaldati jumalik ülesanne valmistada tee Issanda palge ees. Kellele enne või pärast teda oli või oleks selline usaldus osaks saanud? Mitte ühelegi inimesele!
Teiseks. Talle usaldati tähtis ülesanne ja tema käest nõuti, et ta ristiks Inimesepoja. Kellel veel oleks olnud au seda teha? Kellel veel oli nii suur eesõigus ja au? Kes veel viis Jumala Poja ristimisvetesse ja kellele avanes eriline võimalus näha Püha Vaimu laskumas tuvi kujul või pigem tuvikujulise tunnustähega selle talituse tõesuse tunnistuseks? ‥
Kolmandaks. Johannes oli sel ajal ainuke seaduslik kuningriigi asjade haldur maa peal ja tema käes olid väe võtmed. Juudid pidid kuulama tema korraldusi või saama hukka mõistetud nende endi seaduse järgi; ja Kristus ise täitis kõik õigsuse nõuded, olles kuulekas seadusele, mille Ta oli andnud Moosesele mäe peal ja seeläbi suurendanud seda ja teinud selle auväärseks, mitte seda hävitanud. Sakariase poeg kiskus võtmed, kuningriigi, väe ja hiilguse juutide käest püha võidmisega ja taevaseaduse järgi ning need kolm põhjust teevad temast suurima prohveti naisest sündinute seas.” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 81–82)
Luuka 7:37–50. Mida me teame selle naise kohta?
Vanem Bruce R. McConkie Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kirjutas, et naine, kellele salmides Luuka 2:37–50 viidatakse, tuli Päästja juurde, kui oli juba meelt parandanud ja soovis väljendada oma armastust. Viidates naise näidatud kiindumusele, ütles ta: „Kõik see oli ühe vaga ja ustava naise töö ja austuseavaldus, kes oli olnud patune, kuid on nüüd puhtaks saanud, kes on nüüd vaba paljude süütegude hävitavast koormast, kes kõnnib nüüd uues elus tänu temale, kelle jalgu ta nüüd suudles ning kelle vastu ta nüüd näitas kogu aupaklikku ja aukartusest ajendatud armastust, milleks ta oli kogu hingest võimeline.” (The Mortal Messiah, 4 kd, 1979–1981, 2. kd, lk 200)
Luuka 7:47–50. „Tema rohked patud [on] andeks antud”
Vanem Shayne M. Bowen Seitsmekümne Kvoorumist tõstatas küsimuse, kas kellegi jaoks, kes soovib andeks saada, on andekssaamine Jeesuse Kristuse lepituse kaudu kunagi üle võimete käiv, ning vastas sellele:
„Kas on võimalik pöörata õigele teele elu, mis hoolimatu hülgamise tõttu on prahist nii üle puistatud, et näib nagu sellele inimesele ei saa andeks anda? Või mis saab sellest, kes siiralt püüab, kuid on langenud uuesti pattu nii palju kordi, et tunneb, et näiliselt lõputust nõiaringist pole võimalik välja murda? Või mis saab inimesest, kes on muutnud oma elu, kuid ei suuda lihtsalt endale andestada? ‥
Jeesuse Kristuse lepitus on kättesaadav meile kõigile. Tema lepitus on piiritu. See käib kõigi, isegi teie kohta. See võib puhastada, õigele teele pöörata ja pühaks muuta – isegi teid. Seda piiritu tähendabki: totaalne, täielik, kõikehõlmav, igavene.” (Lepitus võib meie elu puhastada, õigele teele pöörata ja pühaks muuta. – 2006. a sügisene üldkonverents)